Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Vasakult_Ergo-Neeme_Piet-Boerefijn_Heikki-P6hiSeptembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Osaluskohvik2013_2Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.Osaluskohvik2013_3

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

  • Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
  • Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
  • Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
  • Kas kool saab olla huvitav?
  • Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
  • Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
  • Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus  2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Tühjus. Foto: Kris Süld
Tühjus. Foto: Kris Süld

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“  ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid korra

aken_vastu_paikest_lisaetendused25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!U7847_A (1)

Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.

Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.

Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.

Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.

Kalle Erm

Lõuna-Eesti sotsiaaltöötajad kogunevad teemapäevale

26. novembril toimub Tartus Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni teemapäev “Psüühilise erivajadusega inimesed sotsiaaltöö sihtrühmana”. Asjatundjad jagavad teemapäeval kogemusi ja soovitusi tõhusaks sotsiaaltööks.

Tartu Ülikooli sotsiaaltöö õppetooli lektor Dagmar Narusson teeb sissejuhatava ettekande psüühilise erivajadusega inimesetest sotsiaaltöö sihtrühmana Eestis ja maailmas. Järgnevates ettekannetes tutvustatakse sotsiaaltöö praktikat psüühilise erivajadustega klientidega nende elukaarel: lapsed, tööealised ja eakad. Esinevad Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku lasteosakonna sotsiaaltöötaja Kairi Nool, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakonna juhataja Ülle Lepik ning eakate hooldusosakonna juhataja Angelika Armolik.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) Lõuna piirkonna juhatuse liikme Piret Taluri sõnul toimuvad Lõuna-Eesti aktiivsete sotsiaaltöötajate infovahetuseks ning aruteluks teemapäevad tavaliselt kord aastas. 2013. aastal käsitleti lapsi ja noori sotsiaaltöö sihtrühmana, 2015. aastal on plaanis vaadelda lähemalt töövõimereformi mõju sotsiaaltöö igapäevapraktikale.

 

Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Seminaril osalenud. Foto: erakogu
Seminaril osalenud. Foto: erakogu

Täna, 24. novembril peeti Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminari “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu kogunesid riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajad, omavalitsuste inimesed, ettevõtjad ning valdkonnast huvitatud kodanikud.

Viljandi maavanem Erich Palm ütles seminari avasõnavõtus, et turvalisusega tegelemine peab olema kindlasti järjepidev tegevus, mitte projekt kuna turvalisus peab toimima enne projekti, projekti ajal ja ka pärast seda. “Et ei juhtuks nii, et kui patareid otsa saavad, saab otsa ka projekt. Soovin, et kõik märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub ning annaksid oma tähelepanekutest teada, mis ongi meie ühine kohustus.”

Palmi sõnul on turvalisuseni jõudmiseks kolm olulist sammu. “Esiteks teadvustada, millised on riskid, teiseks võtta vastutus iseenda eest ning kolmandaks võtta vastutus teiste eest.”

Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre mõtestas lahti turvalisemate kogukondade toimimise ning selgitas, millest turvalisuse tunne alguse saab. “Igasugune turvalisus algab heakorrast, sellest kas ümbrus on puhas ja valge. Kohalikud omavalitsused saavad turvalisust tõhustada ruumilist planeeringut arvestades ning turvalisus on samuti peremehelik hoiak kogu ümbruses toimuva suhtes.”

Veldre tõi näiteid, kuidas kaasaegne tehnika loob võimalusi nii turvalisuse tagamiseks kui ka kurikaeltele näpunäidete andmisel. “Üleilmastumisega seoses on meidki tabanud nn rändav kuritegevus, sest koos heaga liigub koos ka halb.”  Loe edasi: Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Lõunanaabrite spordikuulsused külastasid Otepää talispordimuuseumit

Fotol: vasakult: juhataja Jana Mae, Uljana Semjonova ja Vera Zozula. Foto: Talispordimuuseum
Fotol: vasakult: juhataja Jana Mae, Uljana Semjonova ja Vera Zozula. Foto: Talispordimuuseum

5.novembril külastas Otepää Talispordimuuseumi Läti sportlasdelegatsioon, eesotsas kahekordse korvpallurist olümpiavõitja Uljana Semjonova ning kelgutamise olümpiavõitja Vera Zozulaga.

Otepää talispordimuuseumi juhataja Jana Mae teatel tutvusid lõunanaabrite sporditähed talispordimuuseumiga ning tegid ühise jalutuskäigu Tehvandi staadionil ja lasketiirus, kus tutvuti eeloleval talvel toimuvate võistlusradadega. Läti Naiste Spordi Assotsiatsiooni peasekretär Aija Erta tutvustas endisi sporditähti koondavat aktiivse liikumise projekti, mille raames võetigi ette külaskäik Eestisse ning Otepääle.

“Meie muuseum jättis neile väga positiivse elamuse, sest Lätis hoiavad olümpiavõitjad oma medaleid kodus, kuna puudub koht nende näitamiseks,” rääkis Jana Mae. “Lahkudes lepiti kokku edasise koostöö osas – vahetasime kontakte ning hakkame tulevikus planeerima ühiseid näitusi.”

Uļjana Semjonova on Läti endine korvpallur. Tema pikkus on 2.13 ja jalanumber 58. Uļjana Semjonova tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1976. aastal Montréalis ja 1980. aastal Moskvas. Vera Zozula on Läti endine kelgutaja. Ta tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1980.aastal naiste üksiksõidus taliolümpiamängudel Lake Placidis.

 

Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga

Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus” tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. “Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi eeliseid keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui ka toidus, suurem elurikkus, parem mullatervise ja viljakuse säilimine. Et kasvavat mahetoidu nõudlust rahuldada, on vaja rohkem mahetootjaid.”

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärke, kus on rõhk pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu.  Loe edasi: Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga

Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

29.-30. novembril on Pokumaal, Kanepis ja Antslas XIV Ülemaaline jõuluvanade konverents, mis tähistab sajakonna Eestimaa jõuluvana jaoks kiirete toimetuste algust. Konverents toimub õppe-praktika vormis ehk kõik lapsed ja suured on oodatud jõuluvanadele luuletusi lugema, oma jõulusoove postitama ja jõuluvanadega jõudugi katsuma.

29. novembril kell 12 on Kanepis jõuluvanade paraadrongkäik, tõukeratta võistlus, päkapikkude kontsert ja töötoad, jõuluküpsetiste konkurss ja advenditule teele saatmine.

Pokumaal on kell 14.30 ja kell 17 lühietendus “Hea on teada” Edgar Valteri Pokulugude ainetel. Kell 15 on jõuluvanade talimängud Padasoomäe taluõuel ja kell 17.15 konverents, kus nii jõuluvanad kui teised huvilised saavad rohkem teada pokude kalendrist ja Eesti metsapäkapikkudest.

Peale selle saab terve õhtupooliku õlgedest kaunistusi meisterdada ja piparkooke kaunistada, jõuluvanadele luuletusi lugeda. Pokumaa programmipilet maksab lastele 4, suurtele 6 ja peredele 12 eurot.

Antslasse saabuvad jõuluvanad 30. novembril kell 11.30, kui jõululaat on südalinnas juba täies hoos. Taadid katsuvad jõudu kohalike jalgrattasportlastega, süütavad advendituled ja saavad koos vallarahvaga osa kontserdist ning jõulurahu väljakuulutamisest. Loe edasi: Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Mait Allas esinemas konverentsil
Mait Allas esinemas konverentsil

Jaan Lukas

Viljandimaal Heimtali põhikoolis toimunud II mõisakonverentsil kõneldi mõisakultuuri  ja kasvatuse erinevatest tahkudest ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. Ettekannetega esinesid nii kooliõpetajad, õpilased ning tunnustatud spetsialistid erinevatest elualadelt. Aasta tagasi peeti konverents teemal „Kultuurikontaktidest pärandimaastikul“.

Heimtali kandis elav tunnustaud tekstiilikunstnik Anu Raud arutles mõisakonverentsil teemal “Kes või mis on mind kasvatanud” ja viis jutu oma  juurte juurde. Ennekõike väljendas ta oma ettekandes rõõmu oma emalt ja isalt saadud juhiste ja ühiselt veedetud aja eest. Raud toonitas ka Kihnu inimeste ja nende kultuuipärandi märkimisväärset mõju oma töisele tegevusele ja tõekspidamistele. “Elul on vaja end lasta õpetada “elusõlmede lahti arutamist,” toonitas Anu Raud.

Aristokraatlik väärtuskasvatus

Mõisakonverentsi korraldaja Heimtali mõisa ajaloo uurija Imbi-Sirje Torm esines ettekandega “Pilguheit aadlilaste väärtuskasvatusse von Siversite perekonna näitel”.

Loe edasi: Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Kohaliku omaalgatuse programmiga jagatakse 19700 € toetusi

Foto: KYSK.ee

Riigi eelarvest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu finantseeritava kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta sügisvoorus saavad tänavu Põlvamaal toetust 14 projekti 19 700 euro väärtuses.

Toetuse saamiseks esitasid maakonna mittetulundusühingud 26 projektitaotlust kogusummas 39 735,88 eurot. Toetuse suurus ühele projektile on maksimaalselt 2000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Maakondlik komisjon kiitis 6. novembril toimunud koosolekul heaks 14 projekti, mida finantseeritakse taotluse eelarve täismahus.
Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta II taotlusvooru finantseerimisotsus on kinnitatud Põlva maavanema 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/584.

Toetust saanud projekte vaata! (avaneb Exceli dokumendina)
Programmi 2015. aasta kevadvooru tähtaeg on 1. aprill.

ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Fotol Riivo Talviste

Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.

“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”

2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.

“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”

Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.

Loe edasi: ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Fotol Kaider Vardja

Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.

Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks. “Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.

Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013). Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta. Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.

Loe edasi: Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid

Foto: lastefond.ee

Alates novembrist toetab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
TÜ Kliinikumi silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul võib selliste laste hulk, kelle peredel pole võimalik prille majanduslikel põhjustel osta, hinnanguliselt ulatuda 20-30 lapseni aastas, kuigi konkreetne statistika või tõenduspõhine teadmine selleks hetkel puudub. Sageli on see nii just paljulapselistes peredes, kus mitmed lapsed prille vajavad.

“On üsna tavapärane, et paljulapselistele peredele käib üle jõu mitmele lapsele täishinnaga prillide muretsemine või nende väljavahetamine, kui eelmised lähevad katki, jäävad väikseks või prillide tugevus muutub. Mõni laps võib vajada paar korda aastas muudetavaid raviprille,” räägib ta, lisades, et vajalike prillide ostmine võib kohati olla üle jõu käiv isegi tavalise sissetulekuga peredele.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsustas alates novembrist toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist, hüvitades nende maksumuse ühele lapsele kuni 100 euro ulatuses ühes kalendriaastas.

Loe edasi: Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid

Kevvai: Mahetoodangu turg on suurema ostujõuga riikides

Mahepõllumajandust puudutavad Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

“Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. “See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.”

Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. “See eeldab investeerimist tootearendusse ning toodangumahtude suurendamist. Mahetootmise efektiivsus ning saagikus peavad jõudma lähemale tavatootmises saavutatavale. Senisest tõhusam koostöö teadlastega aitab tuua mahepõllumajandusse innovatsiooni ja uusi tehnoloogiad,” lisas Kevvai.

Eesti Maaülikoolis toimus konverents “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus”, millega tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi kinnitusel on Elroni rongid tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust.

“Kinnitan, et Elroni rongid on tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. “Vastab tõele, et rongidel esineb tehnilisi vigu, ent need on pigem erandid ning saavad kõrvaldatud rongide tootja poolt garantiikorras. Rongide töökindlus tervikuna on olnud hea: elektrirongide puhul 99,9% ning diiselrongide puhul 99,7%, mis on ka rahvusvahelises mõttes kõrge tase ning ületab nii rongide hankes kui ka ostulepingus nõutud määrad,” lausus Ossip.

Loe edasi: Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Täna 25 aastat tagasi võttis ÜRO Peaassamblee vastu lapse õiguste konventsiooni, mille loomisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhivajaduste rahuldamine ning toetada tema võimete arengut.

Konventsioon tunnustab last kui õiguste omajat, samas on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest. Seetõttu on oluline, et täiskasvanu ja lapse dialoogis lähtutaks lapse huvidest. See äärmiselt tähtis põhimõte on konventsiooni üks nurgakivi ning väljendub artiklis 3: igas last puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seda lapse huvid.

“Konventsiooni vastuvõtmine ei tähenda vanema rolli olulisuse vähendamist. Vastupidi konventsioon tunnustab vanemate esmast ja olulist rolli ning vastutust lapse üleskasvatamisel, samuti rõhutab ta riigi kohustust austada vanemate õigust suunata last oma kultuuriväärtustest ja traditsioonidest lähtuvalt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar. “Riigil lasub ka kohustus vanemaid laste kasvatamisel toetada, sealjuures peab riik tagama vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavuse,” lisab Medar.

Eesti Vabariik ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris võttes sellega endale kohustuse tagada igale Eestis elavale lapsele konventsioonis kirja pandud õigused.

Loe edasi: Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Neljanda Uma Pido lavastaja on Kristo Toots

Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.

Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.

Loe edasi: Neljanda Uma Pido lavastaja on Kristo Toots

Suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Pokumaal

Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas Kalve
Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas Kalve
Sellesügisene suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Urvaste kihelkonnas Pokumaal Padasoomäe talus algusega kell 14.00.

Päeva peateemaks on suitsusaunapärandi edasiandmine lastele ja noortele, aga juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud sündmustest: Haanjamaa suitsusaunanädalast, saunapäevadest Eesti Vabaõhumuuseumis ning Hiiumaal, rahvusvahelisest saunakongressist, kevadel Moostes olnud saunaehituse kursustest, aasta jooksul valminud sauna-kaupadest ning meenetest.

Pikemalt kõneleme, kuidas anda Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades lastele teadmisi suitsusaunakommetest. Tänased lapsed on tulevikus meie tavade jätkajad, kuid sugugi kõigil lastel ei ole peres suitsusauna ega kokkupuutumist saunkombestikuga. Kuulame õpetajate mõtteid ja praktikaid ning arutame, kuidas lapsed saaksid saunaga tuttavaks.

Saunapäeval köetakse ka saun, sest on neljapäev ja Võromaa kombestikus on see nädalapäev laupäeva kõrval olnud saunapäevaks. Lõunapaiku kütte pandud sauna juurde tehakse lühike tutvumisretk enne tubaste juttude algust. Õhtul, peale arutuste lõppu saavad päevast osavõtjad saunas käia.

Saunapäevale on oodatud suitsusaunahuvilised üle Vana-Võromaa. Osavõtusoovist palume korraldajatele eelnevalt teatada. Päeva kava ja kutse leiab suitsusauna kodulehelt www.savvusann.ee

Suitsusaunapäev saab teoks Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, Pokumaa SA, Sann ja Süük MTÜ, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Täiendav info ja osalemisest teatamine:
Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24, kylli.eichenbaum@gmail.com
Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341, eda.veeroja@gmail.com

Rakvere Teater tähistab rahvusvahelist armukeste päeva esietendusega

Hetk etenduselt "Maalermeister". Foto: Rakvere Teater
Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere Teater
Rahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?

Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.

Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.

NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.

Allikas: Rakvere Teater

Sleepwalkersi festival viib parimad lühifilmid üle Eesti

SW logoTäna algava Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali Sleepwalkers lühifilmid linastuvad esimest korda lisaks Balti Filmi-ja Meediakoolile Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Valga Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis ja Jõgeva Gümnaasiumis.

“Meil on hea meel, et Eestis leidub nii mitmeid koole, kes meiega sarnaselt mõtlevad ning soovivad häid lühifilme ka oma õpilastele tutvustada,” sõnasSleepwalkersi festivali juht Martin Ruus. Ta lisas: “Meile kui uneskõndijatele, meeldib mõelda, et lühifilmid on unenäod, mis kestavad minutist kuni paarikümneni ja võivad sisult väga erinevad olla, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate ja ebareaalsete patoloogiliste seisunditeni.”

15. Sleepwalkersi festivali kavas on Oscari laureaat ning Veneetsia, Toronto, Edinburgh´i ja Encounters festivalide võitjad. Lisaks tuleb ekraanile palju tudengifilme ja esilinastub Kadri Kõusaare “Auster” ning Martti Helde “Superbia”.

18.-22.11 toimuv Sleepwalkers on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival, mis tunnustab ja teeb sügava kummarduse kõikidele lühifilmitegijatele, kes on oma “unenäod” suurele ekraanile toonud.

Festivali keskus on Tallinna Ülikooli linnakus paiknev BFMi maja Nova ja kino SuperNova. Tule festivalile ja saa osa 200 erinevast rahvusvahelisest “unenäost”, millest valib rahvusvaheline zürii festivali lõpuks välja parima. Kõik koolide linastused on tasuta.

Lisainfo www.swff.ee, http://www.swff.ee/sundmused/sleepwalkers-ttu-kinos/

Allikas: Rahvusvaheline Lühifilmide Festival Sleepwalkers

KÜSK kutsub vabaühendusi kogemuspäevale

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.

Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.

Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.

Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .

Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.

Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.

Allikas: KÜSK

Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.
Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.

Täna kohtusid Viljandi maavalitsuses vastse maavanema Erich Palmiga Politsei Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Viljandi politseijaoskonna värske juht Künter Pedosk, et ühiselt arutada piirkonna turvalisusega seonduvaid päevakajalisi teemasid ja valdkondi.

Prefekt Tarmo Kohv tutvustas 1. oktoobrist tööle hakanud politsei uue struktuuri eesmärke ning tõi näiteid maakondliku tasandi tugevnemise kohta. “Praegu süsteemis toimuvad muutused võimaldavad inimeste jaoks menetlusprotsessi mugavamaks muuta. Turvalisus ei võrdu politsei, vaid on politsei ja kogukonna koostöö. Ennetustegevus on ikkagi peamine võimalus kuritegevust ohjeldada. Enamasti nähakse omavalitsustes läbi sotsiaaltöö või haridusasutuse probleemkohti esimesena ning ka esimesed ennetustöö võimalused on seal. Samas soovin julgustada ja valehäbi tundmata kahtluse korral politseiga suhelda. Midagi ei pea viltu olema, et meiega suhelda,” rääkis Kohv. Loe edasi: Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine