Külauudised

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.

Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.

Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.

Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.

Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Kirjandusõhtu Kolhethis

Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.

Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis Foto Urmas Saard — Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard

Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.

Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.

Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.

Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.

Loe edasi: Kirjandusõhtu Kolhethis

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard — Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kevadpühal toimuva Sindi laadaga avatakse ühtlasi ka hooaja esimene kirbuturg ja suure hulga esinejate osavõtul tähistatakse linnaõiguste saamise 77. tähtpäeva. Laadaplatsiks on seltsimaja ja Krulli vaheline ala.

Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal Foto Urmas Saard — Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal. Foto: Urmas Saard

Laada korraldamise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku peremees Urmas Varris ja perenaine Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullu detsembris lisas linnale tubli annuse väärtust juurde. Heaks näiteks on terve aasta kestnud pagariküpsetus, mis annab igapäevaselt puhta rukki leiva lauale. Peatoidus olemas, mõeldakse juba avaramalt.

Parasjagu plakati kujundamisega tegelev Kadri ütles tagasihoidlikult, et nemad on küll kavandatu algatajad, aga korraldajad on kohalik omavalitsus, paljud linnavalitsuse allasutused, eraettevõtjad ja muidugi nimetamist väärivad esinejad. Korraldajate sõnul jätkub muusikat folkloorist rockini. Meelelahutust jagatakse nii lastele kui lapsemeelsetele. „Peamise töö esinejate leidmisel tegi ära Sindi seltsimaja juhataja Annely Uustalu, kelle kutsel on lubanud tulla Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided (eakate naisrahvatantsijad), Slavjanotška, võluvaid vorme näitavad Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Lisaks siis rokkarid: Rokkmotell ja Siirius,“ loetles Kadri isetegevuslasi. Päevajuhiks tulevad Sindi gümnaasiumi noored.

Loe edasi: 1. mail julgestatakse Sindi laata raskerelvastusega

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Lastefond kaasrahastab ka tänavu vähihaigete laste ja nende perede suvelaagrit

17. – 20. augustini leiab Jõgevamaal juba kolmandat korda aset MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvelaager, mille korraldamist toetab 3000 euroga ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Iga-aastase laagri eesmärgiks on pakkuda onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ning nende peredele võimalust välja astuda igapäevarutiinist, saada täiendavaid haigusega seotud teadmisi ning vahetada mõtteid inimestega, kel on samasugune kogemus.

Samal ajal, kui lapsevanemad osalevad erinevatel koolitustel ja õpitubades, kus oma ala spetsialistid jagavad teadmisi ja annavad nõu vähihaigete laste ja perega toimetulemiseks, saavad lapsed end proovile panna meisterdamise töötubades, loovteraapias ja kunstiringis ning osa võtta mitmesugustest vahvatest mängudest ja võistlustest.

Laagri üks korraldajatest, MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Laine Ütt selgitab, et haiguse tõttu pikaks ajaks haigla- või koduseinte vahele sunnitud peredel kaob tihtilugu side oma tuttavatega ning suurematel lastel võib kaasneda valehäbi oma välimuse pärast. “Laager on just see koht, kus neil on mugav ja mõnus olla. Nad saavad suhelda ning lastel puudub valehäbi, sest kõik teised lapsed on läbi käinud sama raja – kaotanud oma juuksed, pidanud läbi tegema ränki katsumusi, elanud hirmus,” räägib ta. Loe edasi: Lastefond kaasrahastab ka tänavu vähihaigete laste ja nende perede suvelaagrit

Täna algab HITSA hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”

Täna algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada.

“Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,” selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. “Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.”

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. “Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,” ütles Ene Koitla. “Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.” Loe edasi: Täna algab HITSA hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”

Kadrina üllitas Virumaal ainulaadse kokaraamatu

“Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.

Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.

Lihavõttepühade ajal loendati üle 140 000 linnu

4.-5. aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 140 000 linnu 150 liigist.

Kassaris Saaretirbil Foto Urmas Saard — Kassaris Saaretirbil. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel samale ajale langenud linnuvaatluspäevadega on see tulemus keskmine. Vaatluste nimekirju kogunes sel aastal ligi kakssada, mille koostamisel osales üle neljasaja inimese.

Üle poole kirjapandud lindudest olid haned, kellel toimus vaatluspäevade ajal aktiivne ränne. Arvukamalt nähti veel metsvinte, naeru- ja kalakajakaid, valgepõsk-laglesid ja kormorane. Paljud vaatlejad nägid just vaatluspäevadel oma selle aasta esimest linavästrikku, punarinda, vainu- ja laulurästast, kivitäksi, kalakotkast, must-toonekurge või mõnda muud saabujat. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid rasvatihane, hallvares, musträstas, metsvint, sinikael-part ja harakas.

Lihavõttepühade kõige haruldasem leid oli juba reedel Räpina lähistel hanede seas nähtud eskimo lagle. Selle linnuliigi looduslik päritolu on meil siiski kahtluse all. Erakordne oli ka söödikänn, keda teadaolevalt pole Eestis nii vara kevadrändel nähtud. Huvitavamate vaatlustena toodi välja veel lindude toidulauda külastanud värbkakk, kormoranide ränne Võrtsjärve ääres, ootamatutes kohtades tedremängud ning meres kala püüdnud saarmas.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, linnuretkede korraldajaid ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi loomise eest.

Algas registreerumine Kollase Kassi Suvekooli

Vanemuise teater ootab 13-16 aastaseid noori taas Kollase Kassi Suvekooli. Tänavune suvekool toimub 4.-14. juunil ning sel korral valmib Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel kümne päeva jooksul ooperilavastus.

Sobiv õpilane on musikaalne ja lauluhimuline. Kuna ooper ei koosne üksnes muusikast ja laulmisest, on vajalik ka näitlejameisterlikkus ja liikumisoskus. Samuti peab olema huvi selle vastu, kuidas sünnib ooperilavastus.

Suvekooli juhendaja Reigo Tamme kinnitusel soovivad nad noortele näidata, et ooper ei ole “kaduv kunst” ega “tolmune teater”. “Ooperit saab luua ka värskelt, uudselt ning tõeliselt noortepäraselt,” lisas Reigo. Koos Rasmusega loovad nad Suvekooli lavastuse jaoks erinevatest ooperisüžeedest ja aariatest koosneva originaallibreto.

Suvekooli õpilased valitakse eelvoorus, mis toimub 8. mail kell 15 Vanemuise suures majas. Eelvooruks tuleb ette valmistada lühike laul ja luuletus või proosapala maksimaalse pikkusega 3 minutit. Suvekooli eelvooru registreerimistähtaeg on 30. aprill. Kandideerimiseks tuleb anda korraldajatele teada on nimi, vanus, kool, elukoht, meiliaadress, telefoninumber ning lapsevanema kontaktid. Eelregistreeruda saab aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Suvekool lõpeb noorte isetehtud lavastuse etendusega 14. juunil kl 18.00. Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

Varbusel avatakse näitus Pihkvamaa vanadest teedest

Neljapäeval, 16. aprillil avatakse Eesti Maanteemuuseumis Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäitus „Pihkvamaa vanad teed“, mis kannab endas mälestust tuntud Vene poeedi loomingust.

„Meie jaoks ei ole tegu tavalise fotonäitusega,“ ütles Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Sätime inimkõrgused fotod Pihkvamaa teedest muuseumi maskuliinsete ja robustsete tee-ehitusmasinate sekka ja vaatame, kas ja milline sünergia sellest tekib.“

Puškini loomingust innustust saanud näitus koosneb kahe autori, Mihhailovskoje muuseumi juhataja Georgi Vassilevitši ja fotoarhiivi vastutaja Nikolai Aleksejevi fotoseeriatest.

„Loomingulisele inimesele, vene inimesele, kes armastab ja tunneb oma kirjandust, on tulek Puškini juurde loomulik ja vajalik,“ selgitab Vassilevitš, kelle fotod annavad edasi mälestusi kirjaniku kajastatud kohtadest ning sellest, kuidas see paik elab tänasel päeval. Nikolai Aleksejevi fotod jutustavad edasi tema emotsioone, mis ta kogeb igapäevaselt Mihhailovskojes tööl käies. „Iga uus päev on kordumatu, iga uus aastaaeg kaunistab tuttavat maastikku ebatavaliste värvidega, neist õhkub nii erksust, sügavust, värviküllust kui ka vaikset harmooniat.

„Autorid on Pihkvamaa teede jäädvustamisel enim tähelepanu pööratud aastaaegade vahetumisele: läbi pitsiliste raagus puude okste paistavad suursugused pühakojad, avanevad imelised vaated…,“ rääkis näitusest Valner. „Ootame kõiki huvilisi Puškini imelisse maailma, uitama neil teedel ja radadel, kus kunagi on astunud suure poeedi jalg.”

Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäituse avamise maanteemuuseumis juhatab 16. aprillil sisse vene romansside kontsert Heli Vahingu esituses, kitarril Oleg Davidovitš. Kontsert toimub Varbuse Teemajas algusega kell 18. Näituse avamisele lisab vene hõngu Puškini muuseumi folklooriansambel „Puškinskaja derevnja“.

Näitus jääb avatuks 30. juunini. Tegu on kahe muuseumi esimese ühistööga.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Riik toetab enam kui 28 000 noore osalemist suvelaagrites

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab igal aastal Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel rahalisi vahendeid laste ning noorte arendava puhkuse toetamiseks projekt- ja noortelaagrites üle kogu Eesti. Sel aastal toetatakse laagrite tegevust ning laagrijuhtide ja –kasvatajate pädevuste suurendamist 912 650 euroga, et kaasata laagritegevustesse võimalikult palju noori, sealhulgas vähemate võimalustega noori lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kel on erivajadus.

2015. aastal saavad riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat. Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus kuni 60% kogumaksumusest. ,Ü ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

„Noored on väga heterogeenne sihtrühm, mistõttu on ka laagrid erineva suunitlusega – see tagab võimaluse valida kõige enam huvi pakkuv laagriteema ning –programm,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi. „Valida on näiteks spordi, tantsu, muusika, seikluskasvatuse, teatri, keskkonnahariduse, keeleõppe jptm teemaliste laagrite vahel. Soovitame lastevanematel end juba praegu erinevate laagrite vahetuste ja sisuga kurssi viia,“ lisas ta.

Laagrid tagavad noortele võimaluse veeta oma suvine koolivaheaeg koos sõpradega turvalises ümbruskonnas ning pideva järelevalve all. Reeglina toimuvad laagrid looduskaunites kohtades üle Eesti. Noored õpivad laagris viibides palju mitteformaalse õppimise teel, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust ning toetavad toetab „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkide täitmist.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2015“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiastutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo laagrite kohta üldisemalt: http://www.entk.ee/laagrid
Noortelaagrite nimekirjad: http://www.entk.ee/noortelaagrideestis

Allikas: eesti Noorsootöö Keskus

Elron palub jalgrattaid transportida väljaspool tipptunde, rattapiletit ei kehtesta

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron otsustas rongides esialgu rattapiletit mitte kehtestada, kuid palub reisijatel jalgratastega tipptundidel rongidesse tulemist vältida.

„Eelmisel suvel oli rongides mitmetel väljumistel jalgrataste mahutamisega suuri probleeme, mistõttu pidime mõnel korral isegi reisijaid maha jätma,“ ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Et tänavune suvi kõigile rongisõitjaile mugavam oleks, oleme läbi kaalunud kõik võimalikud lahendusvariandid, sealhulgas ka rattapileti kehtestamise. Leidsime, et kõige mõistlikum on koputada reisijate endi südametunnistusele. Palume reisijatel vältida jalgrattaga rongi tulemist aegadel, mil reisijaid on palju – linnalähiliinidel tööpäeva tipptundidel ning kaugliinidel reede ja pühapäeva pealelõunastel reisidel.“

Andrus Ossipi sõnul vaatas Elron sobilikku lahendust otsides ka piiri taha. „Tuntud jalgratta-riigis Hollandis maksab jalgratta päevapilet 6 eurot ning rattaga võib rongi siseneda vaid tipptunni-välistel aegadel,“ rääkis Andrus Ossip. „Meie võtsime esialgu Hollandi lahendusest kasutusele vaid poole ning loodame, et inimesed mõistavad probleemi olemust ja käituvad hoolivalt. Samas jätame siiski õhku ka võimaluse rattapilet kehtestada, kui olukord seda nõuab.“ Loe edasi: Elron palub jalgrattaid transportida väljaspool tipptunde, rattapiletit ei kehtesta

Vana-Võromaa Kultuurikojas tuleb näitus „Triinu ja Hapnik“

Alates 17. aprillist on avatud Triinu Pungitsa ja Rivo Hapniku ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näitus „Triinu ja Hapnik“ on võrukatest kunstnikepaari teine ühisnäitus, esmane esinemine toimus eelmise aasta sügisel Tartus, Jakobi galeriis.

Triinu Pungits, kes on tuntud ja tunnustatud moekunstnik eksponeerib oma viimase kümne aasta parimaid moemudelid. Väikses saalis on läbilõige Triinu loomingust.
Näituse pearõhk on suunatud tänavakunstnikule Hapnik, kelle loomingut võib igapäevaselt kohata põhiliselt Tartu tänavatel. Galeriis on näha stencilkunsti stiilis suuremõõtmelisi teoseid.

„Triinu ja Hapnik“ on loomingukompott, mis on välja kujunenud kahe inimese igapäevasest kooseksisteerimisest. Näitus jääb avatuks 24. maini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00- 18.00

Allikas: Jana Huul

Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

19. aprillil Rannametsa külas Häädemeeste vallas toimuv Rannametsa Luitejooks tähistab Pärnu Kahe Silla Klubi ja kevad-suvise liikumishooaja algust.

Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist Foto Urmas Saard — Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist. Foto; Urmas Saard

Luitemaa looduskaitseala läbiv 8,3 km pikkune männimetsaalune rada pakub kauneid loodusvaateid ning mõõdukat sportlikku väljakutset igaühele. Spordipäeva programmis jagub tegevust kogu perele, lisaks põhijooksule on kavas käimine-kepikõnd (Luiteretk), kus esmakordselt saavad soovijad minna ka ajavõtuga käimisdistantsile.

Kõikide koerasõprade rõõmuks toimub taaskord ka Eestis ainulaadne Koerte Luitekross (5,4 km). Koertekross ehk koerte maastikujooks (canicross) on spordiala, mis sobib harrastamiseks metsa- ja maastikusörki armastavale koeraomanikule. Rahulikumat jalutustempot eelistavad koeraomanikud on aga oodatud esmakordselt toimuvale matkadistantsile – Koerte Luiteretkele (8,3 km).

Lisaks saavad lastejooksudel oma võimed proovile panna pere noorimad. Lastejooksudele on oodatud on kõik 2-11. aastased poisid ja tüdrukud, kellel tuleb läbida ca 400m pikkune metsaalune rada. Pärast lastejooksusid on avatud laste hoiu- ja mänguala nendele, kelle vanemad jooksma või kõndima lähevad.

Loe edasi: Rannametsa Luitejooksu üheks osaks on Eestis ainulaadne Koerte Luitekross

PRIAst saab taotleda toetust maaettevõtluse mitmekesistamise investeeringuteks

13.-20. aprillil võtab PRIA vastu taotlusi mikroettevõtjatelt, kes soovivad saada investeeringutoetust majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

MAKi uueks programmperioodiks 2014-2020 kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, mis jaotub kahe sihtgrupi vahel. 2015. a on põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele eraldatud 5, 1 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 11, 9 miljonit eurot. Toetust saab objektidele, mille abil pakutakse maapiirkonnas mitmesuguseid kaupu-teenuseid ja luuakse töökohti väljaspool otsest põllumajandustootmist.

Toetust võib taotleda erinevateks ehitusteks; statsionaarsete masinate ja seadmete ostmiseks ning paigaldamiseks; samuti rändkaupluse ja selle sisseseade ostmiseks. Toetatavad on ka investeeringud päikese-, vee- ja tuuleenergial põhineva energia ning bioenergia tootmiseks.

Üks taotleja võib sellest meetmest saada programmperioodil kuni 150 000 eurot toetust. Toetuse määr on 15-40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, ülejäänud osa kuludest tuleb katta omaosalusega.

Varasemaga võrreldes on meetme reeglites olulisi erinevusi. Näiteks ei toetata enam uute voodikohtade loomist majutusasutustes. Samuti ei saa toetust külaliskorterite ja kodumajutuse-hoonete ehitamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks statsionaarse põhivaraga.

Täpsemalt on kõik tingimused ja toetuse taotlemise kord sätestatud meetme määruses, juhiseid pakub ka PRIA kodulehekülg.

Taotlused palub PRIA esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee või paberil täidetult posti teel PRIA keskuse aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009.

Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

5. aprillil toimus rohke osavõtuga pidu “Kümme aastat võimlemist Sindis”.

Sindi ANK X VP 19 — Sindi Avatud Noortekeskuse kümnes võimlemispidu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuses alustati iluvõimlemisega treener Margit Schmidti juhendamisel 10 aastat tagasi. Igal kevadel on peetud Sindi seltsimajas võimlemispidu koos teiste Pärnumaa sarnaste rühmadega. Tänavu osales Sindist, Pärnust, Paikuse, Saarde ja Tahkuranna vallast kokku tosin rühma 104 osalejaga: Githa vilistlased, neiud ja kolmas kuni viies klass; Rüht neiud, Paikuse lasterühm ja Sipsikud; Ainula Vikerkaarepiigad, Piisake ja Tibud; Laine Mägi tantsukooli Uulu diskotantsijad; Sindi Täheratas ja Stella.

Loe edasi: Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

Paikusel peeti Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses

Spordiliit Jõud korraldas 4. aprillil koostöös Pärnumaa Spordiliiduga 2015. aasta meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses ja naistemaadluses. Spordiklubi Leo poolt läbiviidud võistlused toimusid Paikuse Spordikeskuses.

Joud Paikusel 2 — Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses Paikusel. Foto: Urmas Saard

„Võistluste algusaegasid on hetkel raske määrata. Minul andmed puuduvad, aga see jääb nõukogude aega,“ vastas ajalugu puudutavale küsimusele võistluste peakorraldaja Kauri Mitt, kes on samaaegselt nii treener, kohtunik, kui ka maadlusmatil võistleja. Üldjuhul maadleb ta kehakaalus kuni 59 kg, kuid sel korral võistlejana ei osalenud. Paikuse spordihallis maadles ta viimati võistlusmatil mullu septembris toimunud XIII Leo Kreinini rahvusvahelisel mälestusvõistlusel kreeka-rooma maadluses ja saavutas võidu oma raskuskaalus.

Aga vaatamata Kauri kõrvale jäämisele oli korraldaja maakond ikkagi tubli, tulles kreeka-roomas teiseks ja vabamaadluses kolmandale kohale. „Meie oma klubist oli veel võistlemas näiteks Argo Mitt, kes on tulnud Eesti teiseks ja kolmandaks. Sel võistlusel tuli ta nii vabas, kui kreeka- roomas esimeseks,“ kommenteeris Kauri Mitt.

Loe edasi: Paikusel peeti Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses

Kohtla Kaevanduspark avab külastajatele Eesti ainsa rikastusvabriku

Kohtla Kaevanduspark avab täna renoveeritud Rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 48 329 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Objekti renoveerimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma toetuse andis ka Eesti Energia.
Rikastusvabriku avamist külastusobjektina oodati kaua – maa-aluste tööde ja toimetamistega olid külastajad hästi kursis, maapealne ajalugu vajas tutvustamist. Rikastusvabrik peidab endas mahukat ekspositsiooni põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest ja kasutamisest. Lisaks saab aimu sellest, kuidas tulevikus on võimalik energiat toota. Siin võivad külastajad ka ise

käed külge panna, vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Kaheksanda korruse vaateplatvorm pakub imelisi vaateid Kaevanduspargile ja selle ümbruskonnale.
Eesti sügavaimat elamust pakkuvas Kaevanduspargis saavad külalised veeta terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks Rikastusvabriku viiel korrusel paiknevatele huvitavatele ekspositsioonidele ka endised
kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter ning kaheksa hektarit väliterritooriumi, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevuriterongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas. Kaevanduspargi partnerid pakuvad võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Kaevanduspargis toimuvad erinevad üritused, millest selle kevade suuremad on 1.mail toimuv kivi- ja kullapäeva koos kullauhtimise võistlusega ning 31. mail toimuv suur perepäev.
Kaevanduspark on avatud aprillis teisipäevast laupäevani kella 10-18, maist septembri lõpuni teisipäevast laupäevani kella 11-19 ja pühapäevast esmaspäevani kella 11-17.
Lisainfo külastuse ja Kaevanduspargi kohta www.kaevanduspark.ee.
Fotodel: Rikastusvabrik enne ja Renoveeritud rikastusvabrik.
Teet Enok

Nõmmele istutatakse kevadlilli

Nõmme linnaosa valitsus istutas 5000 lille, et muuta linnaosa kevadiselt värvikirevaks. Lillesibulatele ja -taimedele kulus ligi 2000 eurot.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul algasid ettevalmistused selleks kevadeks juba mullu sügisel, kui mulda pandi 3000 tulbisibulat. “Täna jõuavad lõpule kevadlillede istutustööd. 60 lilleanumasse istutatakse ligi 2000 aed- ja sarvkannikest ning nartsissi,” selgitas Terik. Lisaks kevadlillede istutamisele rajatakse peatselt koostöös keskkonnaametiga Nõmme keskusesse Glehni kuju lähedusse roosipeenrad, kuhu istutatakse 35 Kanada roosi istikut.

Kevadlilledega anumad kaunistavad Nõmme keskuse piirkonda, kuid neid paigaldati ka mujale. Tulbisibulaid istutati eelmisel sügisel Vabaduse puiestee ja Männiku tee ristmiku haljasribale, Rohula, Kadaka pst ja Pärnu mnt ringile ning Glehni kuju juurde.

Jukko Nooni

Algab Põlvamaa Patrioodi nädal

13.-19. aprillil korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot, koostöös Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Arenduskeskusega “Patrioodi nädala”, et juhtida tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele ja äratada õpilastes huvi ettevõtluse vastu.

Sel aastal on tähelepanu all koolinoored. Nädala jooksul külastatakse maakonna 19 kooli ning kohtutakse rohkem kui 500 õpilasega. Kõigile õpilastele kingitakse mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magnet. Tootemärgiga propageeritakse kohalike toodete ja teenuste tarbimist ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel kaubandusest põlvamaiste toodete leidmist.

Juba kolm aastat on Põlva Tarbijate Ühistu (PTÜ) kauplustes tootemärgiga “Parim Põlvamaalt” märgistatud kõikide Põlvamaa Patrioodi ettevõtete tooted. Patrioodi nädala raames on tuntumad neist PTÜ kauplustes soodsama hinnaga.

2010. aastal loodud MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab tänaseks üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS ja eraisikuna endine Põlva maavanem Priit Sibul.

Põlvamaa Patrioodiga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist, kohalike ressursside kasutamist ning selle kaudu soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti.

Maret Reinumägi

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“ rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt