Külauudised

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard — Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Loe edasi: Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Lihavõtte linnuvaatluspäevad viiakse läbi eeloleval nädalavahetusel

26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast.

Tuvi Foto Urmas Saard — Tuvi. Foto: Urmas Saard

Neil päevil kutsutakse kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. Vaatluspäevadel osalemiseks võib kas või aknast koduaia lindude tegutsemist jälgida või minna lühemale või pikemale linnuretkele. Linnutundmise oskus ei ole osalemisel tähtis. Kokkuvõtete tegemiseks palutakse kõik tuttavad kuuldud ja nähtud linnuliigid ja nende ligikaudse arvu kirja panna ning edasta tulemused hiljemalt 31. märtsiks Eesti Ornitoloogiaühingule. Seda saab teha vaatluspäevadel avatavas veebiankeedis või saata postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimub sel aastal 27. märtsil ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad. Kaasalöömiseks tuleb endale leida vähemalt üks seltsiline, valida sobiv Eesti linn ning ajavahemikus kell 5-13 selle piires üles leida võimalikult palju linnuliike. Kohatud linnuliikide nimekiri tuleb edastada juba samal päeval hiljemalt kell 16 aadressil tarvo.valker@gmail.com või selle võimaluse puududes telefonil 5393 2684. Linnade linnuvaatluse tulemusena selgitatakse välja varakevade kõige liigirikkam Eesti linn.

Linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused teeme teatavaks juba 27. märtsi õhtul hiljemalt kell 19. Lihavõtte linnuvaatluspäevade esialgsed tulemused avaldame 28. märtsi õhtul ning lõpliku kokkuvõtte 5. aprillil. Lisateave: riho.kinks@eoy.ee, 508 6690.

Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Eile pärast tööpäeva lõppu kogunesid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud linna raekoja volikogu istungite saali, mida kasutatakse linnavalitsuse lahkel loa oma töönõupidamisteks juba kolmandat aastat. Priitahtlikel oli meeldiv töist õhtut alustada teadmises, et Sindi tunnustas oma priitahtlikke tuletõrjujaid ja minister kiitis siseturvalisuse vabatahtlike toetamise eest Sindi linnavalitsust.

Sindi linnavalitsus tunnustab Sindi vabatahtlikke päästjaid Foto Urmas Saard — Austades Sindi vabatahtlikke päästjaid. Foto: Urmas Saard

Enne asja juurde asumist võeti kätte värskelt trükisoojana saabunud ajalehe Sindi Sõnumid märtsi number, mille esiküljel juttu neist endist.

Koosoleku algus oli tavapärastest kogunemistest oluliselt pidulikum. Linnapea Marko Šorini käes oli Sindi vapiga varustatud klaasist auhind, mis jäi asjaosaliste puudumise tõttu 27. veebruaril seltsimajas toimunud iseseisvuspäeva pidulikul aktusel üle andmata. Šorin selgitas, et keegi tähelepanelik kodanik tegi linnavalitsusele ettepaneku tunnustada riigi sünnipäeva puhul lisaks auväärsetele kultuuriinimestele ja sportlastele ka Sindi vabatahtlikke tuletõrjujaid. Kuigi linnapea ise kuulub samuti samasse seltsi, ei pidanud ta mõeldavaks jätta väärtuslik tunnustus enda valdusesse ja nüüd andis ta selle üle juhatuse esimehele.

Selts on riigis asutatud ühena esimestest, aastal 1922. Praegu kuulub sellesse 40 vabatahtlikku, kellest pooled kutselised päästjad Sindist, Paikuselt, Torist, Saugast, Tahkurannast ja mujalt. Tegeletakse nii päästetöö kui ennetusega.

Loe edasi: Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing — Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Loe edasi: Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Täna hommikul toimus Sindi gümnaasiumis töönõupidamine, kus püüti selgemates kontuurides visandada Julius Seljamaale püstitatava mälestusmärgi asukohta.

Väljapakutud Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi asukoht Sindi linnas

Esmalt koguneti Sindi gümnaasiumi hoone nn Luteri kiriku tiiva poolsele küljele, kus avaneb vaade Kooli pargile. Nõupidamisel oli esindatud Sindi volikogu liige Mati Kuusk, linnapea Marko Šorin, linnaaednik Mirko Reiman, muuseumi juhataja Heidi Vellend, ajalooklubi liige Urmas Saard, gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm, kes oli kokkusaamise peamine eestvedaja.

Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamiseks on mõttetalgute korras asukohta otsitud alates aastast 2008 peamiselt mingis punktis Wöhrmanni pargis. Mõttekaaslaste soov on olnud loogiliselt põhjendatud, sest Seljamaa lapsepõlvekodu asus väidetavalt J. C. Wöhrmanni puiestee majades, mille täpset asukohta pole seni õnnestunud välja selgitada.

Loe edasi: Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →

Loe edasi: Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Fotokonkurss “Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene”

Tänavu tähistab Eestimaa suurim ja vanim rahvuspark Lahemaa oma 45. sünnipäeva. Märgilise tähendusega sünnipäeva-aastal, kutsub rahuspark üles loodus- ja kultuurihuvilisi inimesi jäädvustama Lahemaa kohalikku eluolu ja jagama emotsioone, mida Lahemaa keskkond aasta ringi pakub.

Sindi fotograafid Lahemaal, Valgejõe ääres Foto Urmas Saard — Sindi fotograafid Lahemaal, Valgejõe ääres. Foto: Urmas Saard

MTÜ Lahemaa Ökoturism on keskkonnasõbralikku turismi piirkonnas edendanud 10 aastat ning MTÜ Lahemaa Looduskool on keskkonnakaitsja Veljo Ranniku põhimõtetel loodusharidust edendanud juba aasta.

Fotokonkursi eesmärk on juhtida tähelepanu Lahemaa rahvuspargi maastike ja pärandkultuuri ainulaadsusele ning märgata inimest, tema igapäevaelu ja tegevusi. Konkursile oodatakse pilte aastaringist Lahemaal: rahvuspargi maastikest kui sealsest elus ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest maastikul nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad, ja inimeste tegevustest nagu kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jne. Iga pilt peab jutustama ka loo või kandma endas emotsiooni.

Fotokonkursi tingimused:
1. Konkurss kestab 15. veebruarist 2016-15. jaanuarini 2017.
2. Fotol kajastatu peab olema pildistatud Lahemaa rahvuspargis viimase kolme aasta jooksul (2014-2016).
3. Iga autor võib konkursile esitada maksimaalselt kuus tööd.
Loe edasi: Fotokonkurss “Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene”

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas. Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Loe edasi: Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Räpinas räägitakse rasvatihasest ja teistest tihastest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul tutvustab tihaseaasta koordinaator Margus Ots kõiki Eesti tihaseid: rasvatihast, sinitihast, musttihast, tutt-tihast, salutihast, põhjatihast, lasuurtihast, taigatihast, sabatihast ja kukkurtihast.

Loodusõhtu toimub 30. märtsil kell 18 Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a, Räpina).

Osalemine on tasuta.

Rasvatihased. Foto: Urmas Saard →

Paras aeg valmistuda rahvusvaheliseks tantsupäevaks

Prantsuse tantsija ja ballettmeistri Jean-Georges Noverre’ (1727-1810) sünniaastapäeval, 29 aprillil, peetakse 35-ndat rahvusvahelist tantsupäeva.

Tuurit-Tuurit rahvusvahelisel tantsupäeval aastal 2011 Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard — Tuurit-Tuurit rahvusvahelisel tantsupäeval aastal 2011 Pärnus. Foto: Urmas Saard

Tantsijate hulgas tähistatava rahvusvahelise tantsupäeva tava algataja oli 1982. aastal UNESCO ja rahvusvaheline tantsukomitee CID.

Eelseisval tantsupäeval tantsitakse rahvusvahelist tantsu Kikapuu (cicapo, kikapoo), mida nimetatakse ka pikadori marsiks. Elavaloomulist 4/4 taktimõõdus tantsu tantsitakse üldjuhul kõnnisammude ja kandastakutega. Koreograafia pärineb Ameerika ballitantsust “Ki-ka-po” ja meloodia aluseks on Saksa helilooja Max Oscheit’i (1880–1923) „Picador-Marsch“.

Ühistantsimisest osavõtmiseks kuuleb muusikat Vikerraadio lainepikkusel 29. aprillil algusega 13:10. Praegu on veel piisavalt aega tantsu õppimiseks. Tantsukirjelduse ja muusikaga saab eelnevalt tutvuda videost.

Tantsimiseks soovitatakse kutsuda sõpru, töökaaslaseid või terve pere tantsupõrandale ja tantsida rõõmsa lustimisega. Tantsule pole keelatud kutsuda võhivõõraidki. Kindlasti palutakse oma tantsu filmida ja laadida see YouTube’i. Video nimeks tuleb panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – tantsiva seltskonna nimi”. Link oma videost palutakse saata aadressile errs@errs.ee.

Parimatele lubatakse auhindu.

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga — Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard — Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnu Mihkel Lüdigi nim. meeskooril on juba kümneid aastaid tavaks koguneda olenemata kellaajast ja ilmast Tallinna väravate alla lauluga saabuvat kevadet tervitama.

Jane Mets, Pärnu abilinnapea, tervitab kevadet, Lüdigi lauljaid ja linnarahvast Foto Urmas Saard — Jane Mets tervitab kevadet. Foto: Urmas Saard

Enamasti on lauldud kevadele astronoomilise aja täpsusega kasvõi sügavatel öötundidel. Tänavu saabus astronoomiline kevad 6:30, aga soovides suuremale hulgale rahvale laulda otsustati lauluhääled kõlama panna 10:00. Koos kooriliikmetega võis kohal olla sadakond inimest.

Pärnu abilinnapea Jane Mets kinkis koorijuhile Evelin Meile enne laulude valla päästmist suure kimbu kollaseid tulpe ja kiitis Lüdigi lauljaid traditsiooni hoidmise eest. „Seda tava ei ole muutnud mitte ükski riigikord ega partei, mitte ükski linnavalitsus ja jälle on Mihkel Lüdigi nim. meeskoor oma dirigendiga kohal. Minul endal on au olla selle sündmuse tunnistajaks juba kümnendat aastat. Ise ka ei usu, aga aeg läheb tõesti nii kiiresti. Nagu ütles minu vanaema: tuleb kevad, tulevad lauljad linnud ja nendega ühes kõik soovid, unistused. Soovin, et meie unistused oleksid suured ja kui need tänavu ei täitu, läheksid ikkagi korda tulevastel aastatel,“ kõneles Mets esimesel kevadhommikul, mille õhku jahutasid miinuskraadid, aga sedavõrd rohkem soojendasid põski tõusva päikese kiired.

Loe edasi: Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Saxon on veerandsaja-aastane

Täpselt nädala pärast 26. märtsil juubeldab Pärnu Puhkpillimängijate Selts Saxon oma asutamise 25. aastapäeva Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas, kus annab tasuta kontserdi kõigile puhkpillimuusika sõpradele.

Saxoni juubelikontsert algab kell 14.00. Dirigeerivad orkestri praegused ja endised juhid Tanel Villand, Kaido Kivi, Rein Vendla, Mati Põdra. Kontserti juhib Peeter Kaljumäe.

Juurde lisatud pildigalerii meenutab orkestri esinemisi viimastest aastatest: taasiseseisvumispäeval Pärnu Koidula pargis, Mihkli kalmistul metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete mälestuskivi avamisel, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. aastapäeva kogunemisel Pärnus, Tallinna laulupeo rongkäigul, iseseisvuspäeva lipu heiskamisel ja rongkäigul Sindis, lipu päeval Sindis, võidupüha paraadil Kärdlas, aga ka igakolmapäevasel harjutamisel. Loomulikult on esinemisi olnud kümnetes kordades rohkem.

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” rongkäigus 2014. a juulis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Saxon on veerandsaja-aastane

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard

Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üleriigilisele avatud talude päevale. Mullu võttis avatud talude päeval üle Eesti külalisi vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.

Urmas Kruuse Foto Urmas Saard — Urmas Kruuse: “Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga.” Foto: Urmas Saard

“Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga. Mullu esmakordselt toimunud üle-eestiline avatud talude päev näitas, kuivõrd suur on Eesti inimeste huvi kodumaise toidu ning selle tootmise vastu ,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Avatud talude päev tõi ühe päeva jooksul taludesse 45 000 külastust. Läbi selliste suuraktsioonide saavad põllumehed luua tugevaid sidemeid oma toodangu tarbijatega.”

24. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

2016. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Loe edasi: Avatud talude päevale registreerimine on alanud

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard — Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Loe edasi: Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard — Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Eile alanud ja täna jätkuval Linnade ja Valdade Päevadel kaalutakse peamise mõttena haldusreformi kava.

Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses Foto Urmas Saard — Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses. Foto: Urmas Saard

Linnade ja Valdade Päevad avasid 16. märtsil tervituse ja sõnumiga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, riigihalduse minister Arto Aas ja Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Esimene päev lõppes Riigikogusse valitud erakondade esindajate vahelise väitlusega haldusreformi teemal.

Päevade toimumise kohaks on Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ja konverentsile kutsujateks Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Tallinna linn ja Taveco Disain. Korraldajate sõnul on huvi enneolematult suur. Osalema oodatute hulk ületab tuhande piiri. Messipinnal on esindatud üle 30 ettevõtte.

Enne keerukamate teemade juurde asumist jagas statistikaamet saabujaile viktoriini küsimustega lehekesi. Olenemata vastuste õigsusest sai kolm vastanut loosi valikul ka auhinna. Ene Palo sõnul märkisid kohanimedeta kaardil kõik õigesti kevadpealinna asukoha. Muudes küsimustes oli eksijaid. Lisaks esimesele küsimusele teadsin, et Pärnumaa on Eesti kõige suurema pindalaga maakond.

Loe edasi: Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel

10. – 13. märtsini toimusid Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa Päevad, mille kaudu tutvustati maakonna suuremaid sündmusi ning Põlvamaal tegutsevaid ettevõtjaid ja nende põnevat toodangut.

Põlvamaalased Solarises Foto pressisõnumiga — Põlvamaalased Solarises. Foto: pressisõnumiga

Põlvamaa Päevade kultuuriprogrammile andsid sisu Mandoliinide Orkestri kontsert 12. märtsil ning mitmed lõõtsa”maiused”, mille raames esinesid telekonkursi Rahvalõõts populaarseim esineja Kristin Semm ning taasiseseisvunud Eesti esimene lõõtsakuningas Juhan Uppin, lisaks lõõtsaäss Richard Ott Leitham ning 40 aastase staažiga lõõtsamees Ain Lindvest ja Peeter Nahko. Pikema muusikamaiusega tuli aga laupäeval välja Intsikurmu Festival, mille kolmetunnise kava raames esines neli omapärast artisti: Laura Prits ja Jörgen Pakkas, Tiina Adamson ja Bänd, The Werg, Moody Ocean ning Abandoned Alysium. Mõnda neist on võimalus uuesti kohata augusti alguses toimuval Intsikurmu Festivalil!

Põlvamaa ettevõtjatest ja turismisihtkohtadest olid end Solarise kahel korrusel nähtavaks tegemas nt Värska Sanatoorium & Veekeskus, Setomaa, Hea kodu koht Räpina koos sadama ja loomemaja esindajatega, Haudamäe Puhkemaja, kodukohvik Tillu, OKKA lae- ja seinaplaadid, lõõtsapealinn Põlva, Rohelise Võtme hotell Pesa, Lõuna Pagarid, Taevaskoja Puhkekeskus, matkakorraldaja Puhka Looduses, Eesti Maanteemuuseum,

Loe edasi: Põlvamaa Päevad Solarises andsid ettevõtjatele hea võimaluse kontaktide loomiseks nii pealinnas kui omavahel

Sindis jällegi mailaat tulemas

Eile enne päeva õhtusse veeremist vormistas MTÜ Tuhk ja Tolm näoraamatusse oma lehe, milles teatab järgmise Sindi laadapäeva toimumisest 1. mail kella üheksast kolmeni seltsimaja aasal.

Aleksei Vaštšenko 2015 aastal ehitatud kahur Foto Urmas Saard — Möödunud aastal vedas Sindi sepp Aleksei Vaštšenko koos abiväega enda valmistatud uhiuue saja kilose kahuri künka otsa ja koos vastava väljaõppe saanud kaitseliitlasega põrutati linna 77. aastapäeva auks tubli mütakas. Foto: Urmas Saard

Esimeses sissekandes kirjutatakse: „Me teeme seda jälle! Sindi laadapäev tuleb taas. Vähemalt sama meeleolukas kui eelmisel aastal. Siin lehel hakkame juba õigepea jagama põnevat infot nii, et hoidke silma peal. Seniks on siin aga meenutusi ja pildikraami eelmisest aastast.“ Tekstist võib järeldada, et korraldajateks mittetulundusühingus Tuhk ja Tolm on samad tegijad, kes eelmisel aastal esimesel korralgi olid.

Laat näib sarnanevat mullusega. „1. mail võib meie laada kirbuturul maha müüa kõik, mis kodus ülearune. Ja mehed ärge garaaže unustage! Eelmisel aastal olidki kõige magusamad leiud just sellest valdkonnast.“ Veel öeldakse, et pikisilmi oodatakse ka vahvaid nobenäppe! „Pikk ja pime talv on seljataga ning kindlasti on selle aja jooksul midagi vahvat meisterdatud.“

Eilse kuupäeva lõppedes oli märgitud asjast huvitatuid 54 ja osalejate nimistusse kantud 23 nime. Meenutuseks, et möödunud aastal oli kauplejaid 131 ja meelelahutuskavadega esines 13 seltskonda. Nagu esimeselgi laadal, pidavat nüüdki kauplemine tulema ilma koha maksuta.

Urmas Saard

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard — Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Loe edasi: Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha