Külauudised

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard — Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard — 8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Loe edasi: Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Tartu loodusmajas avatakse sünnipäeval
uus pop-up käsitööpood

Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.

Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.

„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.

Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.

Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.

Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse

Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.

Tähtaeg on 1. september 2016.

Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.

Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.

Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee

või postiaadressil:

Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa

Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Täna, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Nordic hotell Forumis konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”, kus arutletakse koos tööandjate ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra ja arendusvõimaluste üle. Konverentsil jagavad kogemusi välispartnerid ja Eesti tööandjad.

Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.

Konverentsil kõneletakse ka õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.

Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/rahvusvaheline-koostoo/erasmus/konverents-opipoisiope.

Konverentsi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti tööandjate keskliit.

Maikuu toob Viimsisse muusikapeo

Viimsi JazzPopFestil astub teiste seas üles ka Kristel Aaslaid.

2.-7. maini korraldab Viimsi vald juba seitsmendat korda pop- ja jazzmuusikafestivali Viimsi JazzPopFest. Viimsi kooli kontserdisaalis, Viimsi keskuses ja pubis Black Rose saab kuulda lauljaid ja muusikuid kõikjalt Eestist, aga ka külalisi Norrast ja Taanist.

Festivali kunstilise juhi Aarne Saluveeri sõnul on sel aastal kavas rohkem kontserte kui kunagi varem.

“Lisaks Viimsi kooli saalis aset leidvale kooride ja vokaalansamblite konkursile toimuvad muusikalised, tantsulised ja näitekunsti etteasted festivalinädala neljal argipäeva õhtul Viimsi keskuse aatriumis,” sõnas Saluveer.

Reede õhtu toob Viimsi kooli kontserdisaali otse Norrast kõrgetasemelise Ski Bigbändi, kes musitseerib koos omanäolise tunnustatud eesti jazzlaulja Kadri Voorandiga. Laupäeva õhtul saab samas nautida Olav Ehala loomingut Voorandi seades ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Reede- ja laupäevaõhtut jäävad lõpetama kontserdid pubis Black Rose, kus esinejateks on Kristel Aaslaid oma bändiga ning Ski Bigbänd koos taani jazzlaulja Majken Christianseniga.

Viimsi JazzPopFesti kooride ja vokaalansamblite konkursil osaleb 17 kollektiivi Viimsist, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Põlvast. Festival teeb koostööd Georg Otsa nim Tallinna muusikakooliga, mille õpilased mängivad festivali bändis ning saavad praktikakogemuse helindajana. Pikaaegne koostöö seob festivali Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermiga, kes osaleb ka sel aastal konkursi žürii töös.

Festivali programmiga saab tutvuda lehel www.viimsivald.ee/jazzpopfest ja Facebookis (facebook.com/ViimsiJazzPopFest).

2010. aastal alguse saanud Viimsi JazzPopFest on ainus omalaadne festival Eestis, mis toob kokku jazz- ja popmuusikat laulvad koorid ja vokaalansamblid. Festivali toetajad ja koostööpartnerid on Eesti kultuurkapital, Viimsi keskus, Viimsi Keevitus, Jardin Lilled, Black Rose Pub, Viimsi kool, Otsa kool, Viimsi muusikakool, huvikeskus ja harrastusteater. Korraldab Viimsi vallavalitsus.

Tartumaa rahvatantsijad kasvatavad 29. mail Raadi mõisapargis suureks “Hingepuu”

Tartumaa tantsupidu “Hingepuu” toimub 29. mail kell 15 ja 18 Raadi mõisapargis.

Tartumaal on väga palju rahvatantsuhuvilist rahvast. 2012. aasta alguses kogunes grupp rahvatantsijaid, et luua Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL). TRLi liikmed olid kurvad, et teistes maakondades toimuvad tantsupeod peaaegu igal aastal, aga Tartumaal oli ühine suur kokkusaamine 2000. aastal. Mõeldud-tehtud, sündis Tartumaa rahvatantsujuhte ühendav liit, kus kõik liikmed on vabatahtlikult nõus panustama kogu maakonna rühmade esinemisvõimaluste loomisse.

Praeguseks on TRL korraldanud Tartumaal juba kaks pidu (2013 ja 2015) ja mitte ühelgi neist pole olnud vähem osalejaid kui 1500. Need peod ei erine mingil moel loomisprotsessis üleriiklikest pidudest, vaid on nagu Tallinnas toimuvate pidude pisikesed koopiad, kuid erilised on nad toimumise paiga valiku poolest. Nii on tantsitud suvel Raadi järve ääres ja talvel A.Le Coqi spordihoones. On omad ideede autorid, kunstilised juhid ja liigijuhid. Kogu loomingulise töö eest vastutab kokku 24 inimest ja nad kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt.

Tartumaa peo kunstiline juht Karel Vähi on väga noor tantsujuht ja seepärast on ta enda kõrvale meeskonda võtnud juba kahe peo eest vastutanud Uve Saare, keda kutsutakse selle peo südametunnistuseks. Kogenum kolleeg toetab ja aitab ning kui vaja ka õpetab. Sama põhimõtet on rakendatud ka liigijuhtidega. Praeguseks on kõik 100 rahvatantsurühma oma etteasted kunstilisele toimkonnale ette tantsinud ja võib kindlat väita, et selleaastane pidu tuleb osavõtjaterohkem kui eales varem. Tantsuplatsile tuleb 1700 tantsijat.

Juba teist korda teeb TRL koostööd Eesti rahva muuseumiga, tekitades Tartusse Raadi mõisaparki täiesti teistsuguse ja väga erilise tantsuväljaku. Seekordse peo pealkirjaks on “Hingepuu” ja selle idee räägib inimeseks olemise rõõmudest ja muredest, unistustest ning täiuslikkuse poole püüdlemisest. Seepärast taotlevad tegijad oma lavastuses looduslähedust ja soovivad pealtvaatajale luua täiusliku elamuse nii muusikas, tantsus kui ka visuaalias.

Kunstilise juhi Karel Vähi sõnutsi püüab ta peoga panna inimesi ümbritsevale rohkem tähelepanu pöörama.

“Igapäevaelus kipume unustama, mis väärtus on loodusel – kui palju on sellega seotud elusid, uskumusi, kultuuri, paljud tantsuloojadki on oma loomingus lähtunud looduse mitmekesisusest,” ütles Vähi. “Iga astutud samm ja tehtud tegu kajastub ju looduses. Tahaksin, et meie õige käitumise ja oma kultuuri hoidmise kaudu ükskord ka minu lapselapsed saaksid osa meie esivanemate pärandist.”

www.tartumaatantsupidu.ee

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard — OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Loe edasi: Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.

Sindi skatepargis valmib 4.5 m kõrgune opstaakel Foto Urmas Saard — Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard

Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.

Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.

OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.

Loe edasi: Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ja SA TÜ Kliinikumi korraldatav heategevusüritus Pardiralli sai endale maskoti. Inimsuuruses part on aga veel nimetu ning ootab kõigi vahvaid nimepakkumisi.

Ettepanekud maskotile nime andmiseks on oodatud kuni 30. aprillini aadressil pardiralli@pardiralli.ee või Pardiralli Facebooki lehel maskoti pildiga postituse kommentaarina. Väljapakutavad nimed võiksid olla ühesõnalised, löövad ning haakuda Pardiralli olemusega. Sobivaima nime valib välja Pardiralli korraldusmeeskond maikuu esimesel nädalal ning selle väljapakkujat premeeritakse Pardiralli meenekomplektiga, kuhu kuuluvad T-särk ja vihmavari.Pardiralli projektijuhi Ragnar Põllukivi sõnul on ürituse maskott olnud jutuks ka varasematel aastatel, kuid jäänud raha puudusel siiani teoks saamata.

Loe edasi: Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja 

Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.

Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel". — Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.

Elva võistlustöödega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/sh/ecw269lrdvvgnrn/AABfM76AHXsUUK-pVtik5x0ba?dl=0

“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.

“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja 

Lääne-Viru maavalitsus korraldab Rakveres hariva tervisepäeva

Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.

Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.

Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.

Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.

Uma Pido loengusarja neläs päiv 12. aprillil Põlvan

Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido loengusarja neläs loengupäiv.

Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).

Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.

Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Täna avatakse kogu perele mõeldud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga “Kultuuride ristteel”. Raamatumess toimub 7.-9. aprillini rahvusraamatukogus.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard — Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10-20 ning 9. aprillil kella 10-17. Sissepääs on tasuta.

Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Lapsi oodatakse tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos koos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.

Loe edasi: Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu

26.-27 aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist.

Pardid Pärnu jõel Foto Urmas Saard — Pardid Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust – vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde. Sel nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – peaaegu pool kirja pandud lindudest olid haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, hallvareseid, rasvatihaseid ning naeru- ja kalakajakaid. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint, harakas ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani ning mägi-kanepilind ja kaelus-turteltuvi.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee.

Haanjamaal toimub palju põnevat

Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste Foto Urmas Saard — Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste. Foto: Urmas Saard

8. aprillil kell 19 MEISTERJAANI kontsert Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Meisterjaani-kontsert-id-1861/

10. aprillil kella 12-15 lindudele pesakastide ehitamine Rogosi mõisas
http://www.haanja.ee/uudised/Rogosi-moisas-tehakse-puhapaeval-10.-aprillil-

12. aprillil kell 9 Miksteatri lasteetendus “Nähtamatu poiss” Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Lasteetendus-Nahtamatu-poiss-Haanja-rahvamajas-12.-aprillil-kell-9.00-id-1865/

15. aprillil kell 20 tantsuõhtu ansambliga Weekend ja Brassers Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Kutse-tantsuohtule-id-1868/

22. aprillil XX Vaskna järve jooks (Võrumaa pikamaajooksusarja I etapp)

24. aprillil südamekuu tervisematk Rõuge ürgoru matkarajal

http://www.haanja.ee/uudised/Sudamekuu-tervisematk-Rouge-urgoru-matkarajal-id-1869/

30. aprillil VII Rogosi mõisa aaretejahtEelinfo:

25. juunil Uue-Saaluse kodukandipäev

http://www.haanja.ee/uudised/Uue-Saaluse-kodukandipaev-id-1866/

Eestis hakatakse valima aasta toidupiirkondasid,
esimeseks on Hiiumaa

Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.

Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.

Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.

Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.

20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks. Ettevõtmisele kaasaaitaja Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne jama. Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha. Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid 100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Loe edasi: Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu

Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks.

Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus. Foto: Urmas Saard →

Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Sindi linnaraamatukogus teatakse juba aastaid, kuidas innustada lapsi väga varakult lugema ja kasvatada uut põlvkonda raamatukogu külastajaid.

Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna hommikul külastasid linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi ainsat kooli ja lasteaeda, et tunnustada siinses kultuuripinnases kasvavaid noori lugejaid ja nende õpetajaid.

Seitsmendat hooaega toimus linnaraamatukogus välja kuulutatud lugemisvõistlus Lugemistuhin, mis kestis mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 31. märtsini. Osalema oodati Sindi gümnaasiumi algklasside ja põhikooli astme õpilasi. Seekordne Lugemistuhin korraldati klassidevahelise võistlusena. Võistulugemise võitmiseks pidi õpilane ette antud aja jooksul lugema võimalikult rohkem raamatuid ja iga raamatukogust laenutatud eakohase raamatu läbilugemise järel kujundama vabas vormis A4 mahuga töölehe. Võitja klassi paremus selgitati vastavalt loetud raamatute summeeritud hulgale. Võrdsete tulemuste korral otsustati klassi paremus teise võistleja ees selle alusel, kelle töölehed osutusid hindajate arvates huvitavamaks või sisukamaks. Võitjaks tunnistati õpetaja Eneli Arusaare IIa klass, kus loeti üle 200 raamatu. Isikupõhiselt pälvis lugeja auhinna IIb klassi õpilane Lisette Laanepõld. Tänukirjadega peeti meeles eranditult kõiki Lugemistuhinast osavõtnud klasse.

Loe edasi: Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Mai esimesel seitsmel päeval korraldab Pärnu Vanakooli Keskus Pärnus Jaapani nädala.

Jaapan on Ida-Aasias asuv saarteriik, mis ulatub Ohhota merest Ida-Hiina mereni ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab Vaikses ookeanis asuvat maad Jaapani meri. Mõnikord nimetatakse Jaapanit tõusva päikese maaks. Jaapanlased kirjutavad oma maa nimetuse märkidega, mis tähendab päikese allikat.

Pärnu Vanakooli Keskuse kodulehel oleva kavaga tutvumine annab aimduse ettevõtmise mahust. Seitsmele päevale jaotub kümneid nimetusi üritusi. 1. mai ja 7. mai, alguse ja lõpu päev on tegevuste poolest tagasihoidlikumad, seevastu ülejäänud nädalpäevad täidetakse väga paljude erinevate sündmustega, millest pea kõik huvilised võiksid midagi endale sobivat leida. Veel on ettevalmistuste tegemiseks aega ja seepärast on kirjutatud kava päisesse suure rasvase kirjaga, et nädala eestvedajatel on õigus viia programmi sisse muudatusi.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Jürikuu esimese pühapäeva keskpäevaks kutsus Sindi linnaraamatukogu 21 kõige suurema lugemishuviga last ühes vanematega seltsimajja pidulikule ja lustlikule vastuvõtule, kus 95-aastane Puhh pakkus lõbusat seltsi oma parimatele sõpradele.

Puhhi kokaraamat tublile lugejale Foto Urmas Saard — Puhhi kokaraamat tublile lugejale. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu austas juba kuuendat korda oma väikseid lugejaid, kes on viimase aasta jooksul kõige enam raamatuid laenutanud. Tänavu oli kutsutuid 21. Neist üks, Merilin Haasma, on olnud kutsutute hulgas kõigil kuuel aastal. Kõige noorim külaline oli kahekuuseks saav Emily Parts, kellest vanemad loodavad samuti õige varsti hoolsa lugeja kasvatada. Raamatukogu direktor Ene Michelis ütles kõigile pereliikmetele, emadele, isadele, vanaemadele, vanaisadele, õpetajatele, kes oma isikliku eeskujuga lapsi lugemise juurde juhatavad, suure-suure tänusõna! „Ma olen veendunud, et kui emad, isad ise loevad ja soovitavad eakohaseid raamatuid ka oma lastele, siis kasvavadki neist lastest parimad raamatute lugejad.“

Enne, kui Raimo Aas oma tuttava vana kohvriga lavale jalutas, palus Michelis lastel ära mõistatada nime mänguloomal, kes on tervelt 95 aasta kestel laste meeli köitnud. Mõnede abistavate vihjete abil tuligi õige vastus. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 1921. a 21. augustil pojale Christopher’ile mängukaru, keda esmalt kutsuti Edwardiks, aga 3 aastat hiljem sai temast Winnie the Pooh. Isa võttis Puhhi juttude tegelaskujude aluseks oma poja ja tema mänguloomad.

Loe edasi: Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.

Karmen Mets Foto Urmas Saard — Karmen Mets. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.

PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht Karmen Mets
2. koht Andy Aron

Loe edasi: Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

2015. aastal toodeti põllumajandustoodangut ligi 921 miljoni euro väärtuses

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.

Foto Urmas Saard — Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima. Foto: Urmas Saard

“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”

Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.

Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.

Loe edasi: 2015. aastal toodeti põllumajandustoodangut ligi 921 miljoni euro väärtuses