Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused sangpommi võistluses peeti 10. aprillil Järva-Jaani gümnaasiumi võimlas.
Naiste arvestuses toimus ainult rebimine. Sindi spordiklubi Kalju naistest kehakaalus +68 kg saavutas parima tulemuse Ülle Miil. Kehakaalus – 68 kg oli parim Siiri Univer.
Teised kuldmedali võitjad: kuni 75 kg – Eerik Strandberg; üle 75 kg – Raldi Kaljurand; 68 kg – Toomas Lehtmets; 73 kg – Sergei Arbuzov; 78 kg – Ruben Poljakov; 85 kg – Kahro Koit Koitla; 95 kg – Kuldar Kark; üle 95 kg – Endel Taro.
Maakondlikus arvestuses oli esimene Pärnumaa. Talle järgnesid Jõgevamaa, Tartumaa ja Järvamaa.
Mais ootab Sindi raskejõustiklasi ees Poolas Gdynias toimuv suur võistlus. Üldse sõidab Eestist Euroopa Meistrivõistlustele 9 võistlejat, teiste hulgas Sindist Ülle Miil ja Andrei Kirs, kes saavutas Järva-Jaanis +95 kg kaalus kolmanda koha.
Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova
11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Seoses selle tähtpäevaga kutsuvad Otepää muusikakool ja Otepää kultuurikeskus vanavanemaid nendele pühendatud üritust osaliselt ise sisustama.
Otepää muusikakooli direktor Tuuli Vaher sõnas, et kõik vanavanemad on oodatud selle õppeaasta viimasel veerandil pillitundidesse koos lastelastega, kes muusikakoolis juba õpivad.
“Saate näha ja kuulda, kuidas tundides pillimänguga tegeletakse ehk saate mõnel lihtsamal instrumendil lapselapsega koos musitseerida või tuletate meelde ammuse pillimänguoskuse ning moodustate ühiselt toreda ansambli,” rääkis Tuuli Vaher. “Või oletegi juba väga heal tasemel muusik ning jääb üle ainult kokku leppida, mida valida vanavanemate päeva kontserdi repertuaari.”
Vanavanemad on väga oodatud koos nooremate põlvkondadega musitseerima.
Huvi korral on laste pillitundide uksed vanavanematele avatud. Täpsemat infot saab muusikakooli telefonidelt 765 5109 või 5303 3037.
Võro Instituudi ni Tarto Ülikooli tiidläse’ kutsva’ inemiisi mälehtämise katsõst ossa võtma.
Katsõ aigu tulõ meelen pitä’ lavva pääle esi kotussihe pantuid kujondit. Olõ-i vajja pelädä’, ku teil hindä meelest olõ-i kuiki hää meelenpidämine, mi jaos olõ-i võlssõ vastussit. Oodõdu’ omma’ inemise’, kink imäkeeles om võro, seto vai eesti kiil ni kiä omma’ vannusõn 18-65 aastakka. Katsõ võtt aigu nii 50 minotit. Katsit teemi’ aprili lõpun ni maikuu joosul Võro Instituudin (Tartu 48, Võro). Kiä meile appi tulõva’, noilõ annami’ tenotähes Kalevi sokolaaditahvli. Katsõst ossavõtmisõga avitat Eesti tiidüst.
Teedüs ja katsõlõ kirjapandminõ: Helen Plado (võro keelen): 5289139, helen.plado@ut.ee
LEADERi tegevusgrupid on asunud välja kuulutama Eesti maaelu arengukava 2014-2020 projektitoetuste taotlusvoorusid. LEADERi meetme raames suunatakse seitsme aasta jooksul maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.
Maaeluministeerium kiitis märtsi alguses heaks 26 LEADERi tegevusgrupi piirkondlikud strateegiad ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) andis aprilli algul heakskiidu tegevusgruppide toetuse taotlustele. Sellega saavad maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühendused, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused hakata kohalikul tasandil taotlema projektitoetust LEADERi meetmetest. Mitmed tegevusgrupid on juba alustanud infopäevade korraldamisega, et jagada infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta.
LEADERi tegevusgrupid käivitavad strateegiate raames sel eelarveperioodil kokku üle 120 meetme. Eestis alustati LEADER-lähenemise rakendamisega maaelutoetuste jagamisel 2006. aastal. Maaelu arengukava 2007-2013 perioodil viidi LEADER- meetmete raames ellu üle 7000 projekti, mida toetati 85,1 miljoni euroga.
LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, kes katavad 99,9% maapiirkonnast. Maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot.
Info LEADER tegevusgruppide kohta on koondatud maamajanduse infokeskuse kodulehele www.maainfo.ee , kust leiab tegevusgruppide andmebaasi ja lingid tegevusgruppide kodulehekülgedele. Kodulehekülgedel on leitavad iga piirkonna strateegiad ning infot korraldatavate infopäevade ja projektide taotlusvoorude kohta.
Täna toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses lastekaitse liidu suurprojekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, kus muuhulgas avalikustatakse Eesti suurima tõenduspõhise kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” uuringutulemused.
Konverentsiga tähistatakse projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga “Kiusamisest vabaks!” kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.
Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine.
“Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnas “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.
Alates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.
Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.
Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.
“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”
Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.
Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
Kui Sindi linnapea Marko Šorin täna pärastlõunal saabunud pakki avas, lootis juures viibiv seltskond näha kuus nädalat oodatud siseministeeriumi kotkamotiiviga klaasauhinda. Paraku valmistas neljaks tükiks purunenud saadetis sügava pettumuse.
Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja. Foto: Urmas Saard
Tänavu 1. märtsil tunnustas siseminister Hanno Pevkur möödunud aastal erakordse panusega silma paistnud abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate rühmi ning priitahtlikku tegevust toetanud organisatsioone või eraisikuid. Kiituse pälvis ka Sindi linnavalitsus, kes toetab jõudsalt oma piirkonna vabatahtlikke päästjaid. Kahetsusväärselt linnapea kutset austamispäevale ei saanud ja siseministeeriumi tunnustamisest kuuldi Sindis alles tagantjärele ajakirjanduse vahendusel. Järelpärimise peale teatati siseministeeriumist, et tänukiri ja kotkamotiiviga klaasauhind saadetakse kullerpostiga kohale. Saadetise teele lähetamine võttis aega päris mitu nädalat ja seegi ettevõtmine ebaõnnestus. Raamitud ja klaasi alla paigutatud tänukiri oli paki avamisel terve, aga hoolikalt spetsiaalse õhulise pakkematerjaliga pakendatud klaasist auhind kolmest kohast murdunud.
Klaasbüsti ühele sambale on kirjutatud „Vabatahtlike päästjate toetaja“, alumist serva kaunistavad kolm lõvi ja siseministeeriumi nimetus. Klaasbüsti teise samba tipus ilutseb kotkamotiiv, mille küljest must detail ära murdunud.
Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu kuni 22. aprillini. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.
Kõige kiiremini ja mugavamalt saab toetustaotluse esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Teenus e-PRIAs on avatud ja andmeid saab juba sisestada.
“E-PRIAs esitatud taotluse puhul hoiavad väärtuslikku aega kokku nii Erametsakeskus kui ka metsaomanik,” ütles Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur. “E-taotluse läbivaatamisel jääb ära töömahukas andmete sisestamine. Metsaomanikul tuleb e-taotlusse kirjutada vaid enda kontaktandmed ja Natura metsamaa katastritunnus, ülejäänud andmed leiab süsteem automaatselt. Lisaks saab metsaomanik e-taotlust esitades olla kindel, et see on kehtivas vormis ja lisatud on õige aasta kaart.”
Soome-ugri filmifond SUFF ja Tsiistre linamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi “Soome-ugri maailm täna”. Esitatud fotodest valitakse välja seitse fotot välinäitusele, mis avatakse koos kolmanda soome-ugri filmifestivaliga FUFF linamuuseumis 8. juunil.
Fotokonkursile on oodatud soome-ugri maailma tänapäeva kujutavad fotod koos lühikirjeldusega. Konkursi eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja tegemisi, toetada ja tutvustada nende kultuuri.
Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustik kuulutas välja konkursi “Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!”, mille eesmärk on tõsta esile parimaid näiteid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toel ellu viidud põllumajanduslikest keskkonnategevustest, mis on aidanud muuta Eesti põllumajandust veelgi keskkonnasõbralikumaks.
“Eesti maaelu arengukava toel majandati möödunud eelarveperioodil keskkonnasõbralikult ligikaudu 400 000 hektarit põllumajandusmaad ning mahepõllumajanduslikult üle 126 000 hektari,” ütles maamajanduse infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Toetuste abil on hooldatud poollooduslikke kooslusi, rajatud kiviaedasid, toetused on aidanud säilitada ohustatud tõugusid ja liike. Konkursiga soovime tõsta esile parimaid näiteid elluviidud keskkonnategevustest ja selle kaudu tunnustada põllumehi, kes keskkonnahoidlikku põllumajandusse panustavad. Oleme selleks kuulutanud välja konkursi, et edulood kokku koguda, parimad välja selgitada ja neid jagada.”
Maamajanduse infokeskus ootab konkursil osalema põllumajandustootjaid, kes on saanud põllumajanduslikke keskkonnatoetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 II telje raames.
2. aprillil toimusid Ida-Virumaal Tammiku spordihoones Eesti noorte meistrivõistlused tõstmises. Kui veel aasta tagasi oli „Kalju“ esindatud vaid ühe sportlasega, siis sellel aastal oli treener Juhannes Kase juhendatavaid võistlejaid juba neli.
Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel. Foto: Raimond Viik
Võistlustele pääsevad vaid normi (120 Sinclairi punkti) täitnud tõstjad.
Kaalukategoorias kuni 50 kg osalenud Ken Mereniit saavutas teise koha (rebimine 37, tõukamine 47, Sinclairi punkte 143,92)
Kaalukategoorias kuni 56 kg osalenud Martti Šorin saavutas kolmanda koha (rebimine 55, tõukamine 65, Sinclairi punkte 190,25)
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 50, tõukamine 60, Sinclairi punkte 161,73)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saabutas neljanda koha (rebimine 38, tõukamine 59, Sinclairi punkte 124,40)
Võistkondade arvestuses saavutas „Kalju“ kolmanda koha.
09.aprillil toimunud Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlustel esindas Sindi Kalju Pärnumaad, osales kolm tõstjat.
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 48, tõukamine 60, Sinclairi punkte 156,74)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saavutas kuuenda koha (rebimine 38, tõukamine 55, Sinclairi punkte 119,17)
Kaalukategoorias kuni 94 kg osalenud Märt Tammann saavutas kolmanda koha (rebimine 35, tõukamine 50, Sinclairi punkte 99,10)
Maakondade arvestuses saavutas Pärnumaa neljanda koha.
Otepää noortekeskuse noored piljardit mängimas. Foto: Kätlin Meema
Otepää avatud noortkeskuses on alates aprillist võimalus noortel mängida piljardit.
Otepää avatud noortekeskuse juhataja Kätlin Meema ütles, et piljardilaua saamiseks kirjutati projekt Eesti noorsootöö keskuse poolt korraldatavale avatud noortekeskuste projektikonkursile. Projekt oli edukas, sellest saadi 1575 eurot piljardilaua soetamiseks, 275 eurot oli omaosalus.
Esimene piljardikoolitus toimub 22. aprillil kell 16.30. Mängureegleid ning õpetussõnu tuleb jagama Martin Raid, kes on piljardit harrastanud juba mitmeid aastaid ning seda väga heal tasemel.
“Noorte suur soov kandis vilja ning uus vaba aja veetmise võimalus on nüüd olemas,” ütles Kätlin Meema. “Projekti raames toimub viis koolitust ning seejärel on plaanitud korraldada mitmeid turniire.”
Turniirid toimuvad Otepää kohalike noorte vahel ning oktoobris on planeeritud pidada turniir Valga noortega. Kõik huvilised on oodatud piljardit mängima.
Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.
Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.
“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”
Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.
“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.
Tabasin end ühel koosolekul mõttelt, et huvitav, kas teisel pool lauda istuv koostööpartner teeb oma sülearvutisse märkmeid või on oma mõtetega tegelikult Facebookis. See oli hetk kui ma mõistsin, kui palju annab juurde märkmikuga koosolekul käimine. Ehk siis paber tuleb tagasi ja mitte ainult imelike prillidega hipsterite juurde, kes kaugusesse vaadates joonistavad sketše oma uhiuude Moleskine märkmikusse, vaid see tagasitulemine hakkab peale kõrgemast ringkonnast. Juhatuse koosolekul kuulatakse rohkem seda, kes avalikult näitab, et tema mõtted on vaid hetketeemas.
Tegelikult on seda tendentsi ka paljud äriringkonnad tabanud. Alates loomulikult märkmike müügile keskendunud veebibutiikidest, aga veel huvitavam paberi tagasituleku koht on fotograafia. Vana Zenit on moeasi juba pikka aega. Sellele on nüüd lisandunud aina rohkem populaarsust koguv võimalus oma digifotosid välja printida raamatu või kalendri või… nimekiri on lõputu. Tegelikult ma aastaid tagasi vaatasin seda trendi ja mõtlesin, et tore nišitoode on. Seda lugu pani kirjutama aga teade, et uus turule tulev Zoombook pakub praegu kõigile uutele klientidele 1000 tasuta raamatut. Ei ole enam nišitoote mõõtu.
Ilmselgelt tuleb paber tagasi. Keskkonnateadliku inimese paneb see natuke mõtlema. Oleme ju harjunud juba e-kirjade lõpus oleva kirjutisega, et „ära mind välja trüki“. Teisest küljest jälle… paber kestab kauem ja kui ma järgmist tuhandet e-maili välja ei prindi, kas siis võib neid paberil emotsioone äkki lubada?
12. aprillil kl 11 ajal sai esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee täis 1000 nn petitsooniseadusega nõutud allkirja märgukiri, mis nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist.
Petitsiooni algatas MTÜ Noored Rohelised koos lendorava teemaga tegelevate teadlaste ja keskkonnaktivistidega 4. märtsil. Tegu oli esimese märgukirjaga Rahvaalgatus.ee portaalis ja hoolimata portaali testperioodiga kaasnenud raskustest on see ka esimene algatus, mis sai kokku vajalikud allkirjad. Petitsiooni algatajad kutsuvad sotsiaalvõrgustikus allkirjade andmist jätkama ning plaanivad märgukirja anda valitsusele ja riigikogule üle kuu aja jooksul. Kavandamisel on ka kampaania laiendamine ning selle järgmised etapid, peagi tuleb esmaesitusele Henry Laksi ja Marten Kunginga ühisloominguna valminud “Lendorava laul”.
Pärnumaa spordivõistluste sarjas on arvatavalt kõige kauem kestnud klubide Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju vahelised veteransportlaste jõukatsumised, mis pannakse tänavu järjekordselt proovile eeloleval laupäeval, 16. aprillil, Sindi gümnaasiumi võimla ruumides.
Ülle Miil harjutab discgolfi. Foto: Urmas Saard
Teineteise võõrustamine toimub vaheldumisi ühel aastal Tahkuranna vallas ja järgmisel korral Sindi linnas. Kauaaegne endine Sindi spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et mingil ajavahemikul toimusid kohtumised isegi sagedamini kui kord aastas. Tänavu kevadel võisteldakse nii meeste kui naiste võrkpallis, males, kabes, sulgpallis, koroonas ja seitsmendaks on sedakorda valikuline lisaala discgolf. Eelmistel aastatel on mängitud ka lauatennist ja mullu oli discgolfi asemel Tahkurannas hoopiski meremeeste golf.
Pärast seda, kui Arteli kohustused Kalju presidendi ülesannetes lõppesid, võttis 2011. aastal veteransportlaste kohtumiste Sindi poolse asjaajamise enda vedada Ülle Miil. „Kui varematel aegadel arvati naissportlased veteranideks kolmekümneviieselt ja mehed viis aastat hiljem, siis nüüdseks on mehed ealiselt naistega võrdsustatud,“ selgitas Miil. Kuid vaatamata sellele napib mõnel alal veterane ja siis on tehtud erandeid, lubades võistlema ka nooremaid. Miil meenutab, et näiteks ühel võistlusel asendas Tahku klubis mängivat Juta Talu tema lapselaps. Ka Miil ise on osalenud erandjuhul enne nõutavasse ikka jõudmist veteranide võistkonnas.
Toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht
Foto: Kalev Lilleorg
Toitumisest räägib täna pea iga ajakiri ja ajaleht, iga teine blogi ja netileht. Toitumine on kuum teema, kuid enamjaolt puudutab see kõik täiskasvanuid – ülekaalulisi, alakaalulisi, haigeid ja terveid, neid, kes soovivad kaalu alandada, lihasmassi kasvatada või organismi puhastada. Miskipärast aga pööratakse laste toitumisele kordades väiksemat tähelepanu, ometigi on just 1-3 aastaste laste läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine on oluline tegur lapse arengus ja tervises, millega laotakse alus terveks eluks.
Pole kellelegi saladus, et nii lapsevanemad, eriti emad, jälgivad erinevaid dieete, loevad kaloreid, püüavad olla sportlikud ning valmistavad endale tihtipeale perest eraldi sööke, seda kõike ikka selleks, et tunda end hästi ja armastada oma keha. Siit edasi jõuame olukorrani, kus pereema valmistab endale tervislike salateid, kvaliteetseid liha- ja kalaroogasid, kuid lastele neid kippuma ei paku, sest eelnevatest kordadest on emal tekkinud arusaam, et „laps seda nagunii ei söö“, „talle see ei maitse“ või „mis ma ikka peale käin“.
Suurt rolli mängivad siin veel erinevaid toitumis-viisid ja harjumused, mida täiskasvanud inimesed vastavalt oma elustiilile püüavad järgida ning kus tuleb tihtipeale ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajadused, kelle organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile vajalikud. Tõsi ta on, et piimatooted võivad väikelastel tekitada kõhuhädasid, näiteks gaase, sellise juhul olen oma väikelastele andnud piimasegusid, mis samuti sisaldavad lapsele olulisi vitamiine aga samas ei tekita kõhugaase. Loe edasi: Sinu lapse tervis on Sinu kätes
Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.
Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard
Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.
Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.
Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.
Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.
Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.
Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.
(:)kivisildnik ja Margit Peterson Versuses. Foto: Urmas Saard
„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.
Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.
Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.
11. aprillist kuni 13. maini korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot Patrioodi kuu, et juhtida taas tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele.
Kui eelmisel aastal tutvustati patrioodi mõtteviisi maakonna noortele, siis sellel aastal on sihtgrupiks võetud maakonna eakamad inimesed, kellega plaanitakse aprilli- ja maikuu jooksul kõikides Põlvamaa omavalitsustes või päevakeskustes kohtuda. Kõik huvilised saavad mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magneti. Tootemärgi eesmärgiks on kohalike toodete ja teenuste tarbimise propageerimine ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel põlvamaiste toodete leidmist kaubandusest.
MTÜ Põlvamaa Patrioot juhatuse liige ja ASi Lõuna Pagarid juhataja Uno Kaldmäe sõnul saab igaüks just kohalike toodete ja teenuste tarbimisega panustada kodupaiga arengusse.
“Eelistades kohalikke tootjaid, aitame luua head keskkonda nii iseendale kui ka oma lähedastele,” sõnas Kaldmäe.
MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS. Patrioodi kuu korraldamisel on abiks Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Arenduskeskus.
Põlvamaa Patrioodi eesmärgiks on propageerida ja selgitada kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisust, et soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti. Ühinguga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad ja omavalitsused, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerida kohalike ressursside kasutamist.
Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.
Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).
Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!
Võimalus on osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse must-toonekure, et juhtida tähelepanu selle linnuliigi elupaikade, sealhulgas toitumisalade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest. Talguhooaja raames saavad haruldase linnu pesitsemist nüüd jälgida kõik huvilised äsja ühte must-toonekure pessa paigaldatud looduskaamera kaudu.
ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul on kurepaar praeguseks kohale jõudnud ja toimetab oma pesas agaralt. “Isakurg jõudis mõned päevad varem kohale ja sättis pesa kenasti valmis. Paar päeva tagasi saabus ka kureemand ja nüüd käib pesas aktiivne armuelu,” kirjeldas Libek. Pesas toimuvat on võimalik jälgida veebilehelt http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera
Must-toonekure talguaasta jätkub aprillis ja mais retkedega must-toonekure elupaikadesse, et tutvuda linnule sobilike pesitsus- ja toitumisaladega. Suve keskpaigas on tulemas ka pikem rattaretk, mille käigus saab põhjalikumalt ühe toonela linnu elupaigaga tutvuda. “Päris must-toonekure pesa alla me nende retkede käigus kindlasti ei lähe. Tegemist on väga ohustatud ja ühtlasi ka inimpelgliku linnuga ning me ei taha teda kuidagimoodi oma tegevusega häirida. Pigem on retkede eesmärgiks tutvustada inimestele loodust ja selgitada, millised tegurid on kurele olulised, et ta just teatud kohtades meile pesitsema on jäänud,” selgitas talgukorraldaja.
Must-toonekure kehva seisu põhjused on paljud väljaspool Eestit. Meie pesitsusaladel on kõige suurema negatiivse mõjuga vanade metsade maharaiumine ja selle liigi jaoks sobilike toitumisveekogude seisundi halvenemine. Talgute eesmärgiks on tegelda eelkõige siinsete probleemide teise poolega, sest arvatavasti on just kesine toidulaud üheks põhjuseks, miks paljud kurepaarid ei suuda oma poegasid suureks kasvatada või pole pojad enne rändele asumist piisavalt heas konditsioonis. Sügisel, kui kurgedel pesitsemine lõpeb, on kavas korraldada mitmed talgud kurgedele sobilikel jõgedel ja ojadel, mille käigus puhastatakse vabatahtlike abil veekogude kaldad võsast ja muudetakse need must-toonekurele sobilikumateks.
ELFi looduskaitsetalgutel täitub tänavu 17. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgutööde eesmärk on mitmesuguste koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.
Talgutööde kohtade ja tegevuste valikul on partneriks keskkonnaamet. Pesakaamera paigaldati koostöös Kotkaklubi ja EENetiga.
Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.
Sindi IX võimlemispidu. Foto: Urmas Saard
„Tavaliselton ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.
Noorte kodanikuaktivistide korraldatud meeleavaldus rassismi ja vägivalla vastu tõi laupäeval 9.04 kl 15:30-16:00 Tartu Raekoja platsile kokku üle 120 inimese. Kõnede läbiv sõnum oli, et Tartu jääks ka edaspidi linnaks, mis on avatud kultuurilistele erinevustele, uutele inimestele ja ideedele, kutsuti üles sõbralikule dialoogile Tartu tuleviku üle.
Meeleavalduse avakõne pidas Miiko Kottise ja kõnekoosoleku võttis kokku Luule Lille, teiste hulgas võtsid sõna Ott Maidre, Marko Kakohaleasik, Silver Meikar, Gea Kangilaski. Oma delegatsiooniga olid toetust avaldama tulnud Tartu noortekeskused.
“On kahetsusväärne, et vähemuste hulka kuuluvad või erinevustega silma torkavad inimesed on pidanud viimasel ajal hakkama rohkem üle õla vaatama,” kinnitas Miiko Kottise. “Pole aktsepteeritav, et keerulisi teemasid nagu pagulaskriis kasutatakse eri ühiskonnagruppide vahelise umbusu tekitamiseks ja viha õhutamiseks.”
“Oleks tore, kui selliseid üritusi toimuks Tartus ja Eestis üha rohkem,” leidis Luule Lille lõpetuseks. “Me vajame rahulikku ja konstruktiivset arutelu selle üle, missugune on see ühiskond, kus meil kõigil on hea elada.”
Üritust korraldasid Tartu noored kodanikuaktivistid vabast tahtest ja oma isiklikest vahenditest. Korraldajad tutvusid ja organiseerusid sotsiaalmeedias.
Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.
Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard
Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.
Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.
