2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.
Karmen Mets. Foto: Urmas Saard
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.
PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht Karmen Mets
2. koht Andy Aron
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.
Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima. Foto: Urmas Saard
“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”
Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.
Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.
Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk
Pühapäeval toimus Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu huumoripreemia üleandmistseremoonia Jõgevalt võrsunud näitlejale, näitekirjanikule ja stsenarist Martin Algusele.
17-liikmeline žürii valis Martin Alguse Lutsu preemia laureaadiks mitme kandidaadi hulgast peaaegu üksmeelselt. Preemia väljaandmist korraldava MTÜ Sokuturi esindaja kinkis Algusele tähelepanuväärselt suuremõõtmelise suveniirpostmargi, millel Oskar Lutsu laureaadi pilt. Algusel oli au kirjutada margile talle makstava preemia summa, milleks on 4258,18 eurot.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus viisid läbi traditsioonilise naljaauhinnasaaja ristimistseremoonia. Maavanemalt oli Lutsu “Kevadest” improviseeritud kingitus – ahjuroop tekstiga „tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras”.
Martin Algus lõpetas Viljandi Kultuurikolledži, töötas 1997-2005 Ugala teatris näitlejana, seejärel reklaaminduse alal ning viimastel aastatel on saanud tuntuks tõlkija, näitekirjaniku ja stsenaristina. Ta on populaarsete teleseriaalide “Ühikarotid”, “Ment”, “Naabriplika”, “Varjudemaa” ja “Doktor Silva” stsenaariumide autor.
Et “Doktor Silva” tegevuspaigaks on konkreetselt nimetatud Järva-Jaani, küsiti Alguselt, kuidas selle paiga inimesed ise nende kodupaiga filmi panekusse suhtuvad. „Enamus huviga positiivselt ja filmimisele kaasa aitavat suhtumist on tunda ka kohalikult vallavanemalt,” tõdes ta.
„Ma austan kõiki oma seriaalitegelasi ja püüan neid võtta igati tõsiselt. Soovin et tegelased ei jääks skemaatiliseks, mistõttu lasen neil sageli ka nii-öelda oma elu elada,” ütles Algus.
Sel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.
Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.
Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.
“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.
Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.
Mullu novembris alanud Paikuse valla teisel korvpalli karikaturniiri sarja mängus osales kümme võistkonda üheringilises kohtumises, andes kõigile võimaluse omavahel ühel korral jõudu katsuda.
Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja. Foto: Urmas Saard
Kui seni mängisid Paikuse valla korvpallurid erinevates meeskondades, siis sellest aastast lisandus Paikuse oma meeskond Lokomotiiv. Põhiturniiri järel said 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad. Eile kohtusid finaalis põhiturniiri võitja AK Spartak ja Kõwa. Mäng oli finaalivääriline, mis pakkus kuni viimaste hetkedeni rohkelt emotsioone. AK Spartaki mängijatel oli võimalus karikas sellel aastal enda kätte saada, kui normaalaja lõpus tehti ühepunktilises kaotusseisus Rando Jürgensil viga. Jürgens tabas kahest vabaviskest ühe ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg lõppes Kõwa võiduga seisul 82:86.
Kolmanda koha saavutas BC Pärnu. Playoffide parim mängija oli Arko Kask ja turniiri parim mängija Rando Jürgens Paikuselt.
Möödunud aasta rändkarika võitja oli BC Lietuva, kellele siis alistus AK Spartak. Tänavune pronks oli kuues, aga Kõwa jäi toona neljandaks. Hea meel on tõdeda, et ka pealtvaatajad on leidnud tee saali. Paikuse valla korvpalli karikavõistluste ellukutsuja oli Tarmo Tõnismann.
Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.
Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard
Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.
Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.
Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.
Projektiga liitudes saab kasutusele võtta tõenduspõhine ja Eesti lasteaedades ning koolides rohkelt kasutatav kiusamist ennetav metoodika “Kiusamisest vabaks!”.
Metoodikaga liitumiseks tuleb hiljemalt 8. aprilliks 2016 saata oma sooviavaldus aadressile koolitused@lastekaitseliit.ee . Sooviavalduses tuleb teatada liitumist sooviva lasteaia või kooli nimi ning liituda soovivate rühmade või klasside arv.
Kui liitumine on kinnitatud, saab lasteaia või kooli meeskond võimaluse läbida kahepäevane põhi- ja ühepäevane jätkukoolitus. Lasteaedadest oodatakse koolitusele rühma meeskonda (rühma õpetaja(d), õpetaja abi(d) ja juhtkonna esindaja), igast koolist on aga oodatud liituvate klasside õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Iga koolitusel osalev meeskond saab endale rikkalikud metoodilised materjalid, mis aitavad õpetajal luua austavat, julget, sallivat ja hoolivat rühma- või klassikeskkonda. Koolide koolitused toimuvad juunis ja oktoobris, lasteaedade koolitused toimuvad alates septembrist.
Kuna uute koolide ja lasteaedadele arv on piiratud, saavad liitumisvõimaluse vaid kiiremad.
Taani ja Rootsi ühisfirma Becmann & Co ainuomanik Yngve Strandberg maandus täna hommikul isikliku kopteriga Sindi ujula liivasele mänguväljakule, et veenduda oma silmaga siinse asukoha suurepäraste võimaluste ära kasutamise võimalikkuses ja alustada läbirääkimisi linnavalitsusega mõttelise osa kallasraja ning jõe akvatooriumi välja arendamiseks puhkemajanduslikul eesmärgil.
Paraku on teada, et Strandberg’i mõttele seisab vastu väike seltskond inimesi, kelle arvates muudaks tema tegevus pöördumatult ujulast ülesvoolu jääva saarekese lindude rahu. Alles käesoleva nädala alguses loendati saarekesel tervelt veerandsada partlaste sugukonda kuuluvat kanada lagle (Branta canadensis) isendit, kellest protestijad polnud varem midagi kuulnud ja otsustasid otsustavalt asuda nende kaitsele. Strandberg’il soovitatakse oma äritegevusele sobivat väljundit otsida mõned kilomeetrid allpool või ülevalpool jõevoolu.
Ei saa nõustuda sellega, et iga uustulnukas tuleks ütlema, mida annaks väikeasunduses paremini ära teha, möönavad juba mitmendat kuud ennast põlisasukateks pidavad linlased.
Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg’ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas. Foto: Urmas Saard →
“Mini-EMP on väga eriline, sest annab noortele võimaluse ise läbi käia etapid, mis festivali korraldamisega kaasnevad,” räägib festivali kunstiline juht Richard Mägar.
Mini-EMP on festivali Eesti muusika päevad algatus, mis toimus 2015. aastal esmakordselt ning pälvis juba esimese korra järel kaks olulist tunnustust: Tallinna spordi- ja noorsooameti preemia “Suured teod 2015” ja Eesti noorteühenduste liidu auhinna “Noorteprojekt 2015”.
Mini-EMPi tööpõhimõte on noortelt noortele. Festivali meeskond koosneb Eesti üldhariduskoolide ärksatest noortest, kes töötavad tavalise festivali meeskonnana ja keda toetavad mentorid. Tänavusteks mentoriteks on olnud nii tippdirigent Paavo Järvi kui ka Eesti üks edukamaid turunduseksperte, Marketingi Instituudi juht Anu Mall Naarits ja ERSO kontsertmeister viiuldaja Triin Ruubel.
Mini-EMPi kavast leiab põnevaid sündmusi kõigile beebidest üliõpilasteni. Vabaduse väljakul toimub Tatjana Johannes-Kozlova teose “Suurpuhastus” maailmaesiettekanne, kus instrumentideks on tavalised luuad, millel mängivad Tallinna koolinoored. Vabaduse galeriis võib kogeda Ühe laulu kontserti, kus, nagu pealkirigi ütleb, esitatakse tunni jooksul korduvalt sama lugu, milleks on tänavu 100. sünnipäeva tähistava Roman Toi koorilaul. Seda esitab Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor ning oma suure debüüdi teeb noor dirigent Bernard Björn Bagger.
Koos Doktor Klounidega viiakse muusikarõõmu lastehaiglasse ning vägeva punkti paneb festivalile Linnulauludisko Telliskivi loomelinnakus, kus head seltskonda, toitu ja tantsu saab nautida linnulaulu saatel. Ka enne festivali tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest iial ei või teada, kust mõni vaimustav muusik välja võib astuda ja eestimaist muusikat mängima hakata – mini-EMPi flashmobid toimuvad Tallinna eri paigus. Lõppemas on Eesti loodusest tehtud fotode ja videote konkurss, mille peaauhinnad on välja pannud Estravel ning Photopoint, žüriisse aga kuuluvad fotograafid Kaupo Kikkas, Mait Jüriado ja Hans Markus Antson.
Festivali toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Solaris keskus, funTIME jt.
Maaeluminister tegi taotlejate suure huvi tõttu põllumajanduse informatsiooni ja registrite ametile (PRIA) ettepaneku kehtestada alates 2016. aasta 1. aprillist koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse uueks ühikumääraks 0,05 eurot lapse kohta. Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks on kavas eraldada täiendavalt 80 000 eurot.
“Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse eelarve on aasta-aastalt suurenenud nagu ka taotlejate huvi. Kuna selle õppeaasta esimestel taotlusvoorudel on olnud väga aktiivne toetuse taotlemine nii toodete jagamiseks kui seotud tegevuste läbiviimiseks, siis väheneb toetuse määr õpilase kohta õppepäevas 0,064 eurolt 0,050 euroni,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. “Ühtlasi lisab riik täiendavalt koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 80 000 eurot, et eelarves kavandatud rahast jätkuks kindlasti õppeaasta lõpuni.”
Eelmisel õppeaastal maksti koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetusena kokku 842 717 eurot. Käimasoleva õppeaasta kolme taotlusvooru (01.08.2015-31.01.2016) raames on toetust makstud kokku 407 457 eurot.
Pakutavatest toodetest olid 2014/2015. õppeaastal populaarseimad õunad (31% jagatud kogusest), pirnid (23%), porgandid (13%), kurk (6%), kapsas (5%), tomat (5%) ja ploomid (4%).
Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM
Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137
Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis
Alates 2. aprillist saavad Eesti nelja suurima linna elanikud taotleda PRIAlt toetust selleks, et rajada oma majade katustele aialapid. Maaeluministeerium on programmi “Põllumajandus linna” jaoks eraldanud tänavu 2,5 miljonit eurot.
Programmi “Põllumajandus linna” eesmärgiks on julgustada linnastunud piirkondade inimesi hoidma sidet maaeluga ja võtma vastutus oma toidulaua katmise eest. Programmi raames ei toetata peenarde tegemist sinna, kus need juba enamasti nagunii on, ehk aedadesse ja aiamaalappidele, vaid majade katustele, kuhu jõuab vähem ka tänavasaastet.
“Kuigi oleme loodusteadlikumaid rahvaid Euroopas, paljudel meist on kas elu- või puhkekohad maal, kus kareda mulla sisse käsi pista, jäävad paljudele inimestele põllutööd siiski järjest võõramaks,” sõnas ministeeriumi agraarlinnaosakonna juhataja Uku Kuuse. “Iidsetest alepõllu harijatest traditsiooniliste põlispõldude pidajateni, see on osa meie pikast pärandist. Miks mitte seda väärtustada ka modernses linnastus?”
Toetust saavad taotleda Eesti nelja suurima linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva – majaomanikud ja korteriühistud, kelle majakatus on lame ja katuse kasutuseta pindala on vähemalt 200 ruutmeetrit. PRIA toetab katusele rajatavat põllupinda 70 euroga ühe ruutmeetri kohta. Programm omaosalust ei nõua. Küll aga tuleb 20 protsenti saagist annetada kolmel esimesel aastal kas Tallinna loomaaiale, toidupangale või vaestele peredele omal vabal valikul.
Toetuse raames kompenseeritakse mulla ja ökoväetise soetamist, kastesüsteemide rajamist, seemnete ja istikute ostmist jms. Abikõlbulikuks ei osutu katused, mis on kaetud tõrvapapi või eterniidiga. Täpsema info programmi tingimuste kohta leiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.
Taotlusi võetakse vastu kuni 30. aprillini. Projektide esitamisega tasub kiirustada, sest 2,5 miljonit eurot jagatakse välja neile, kes oma projektid varem esitavad ehk et raha jagatakse nii kaua, kuni see otsa lõpeb.
10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.
Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard
Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.
Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“
Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“
Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldas tänavu teist korda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamise. Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta võitjad kuulutati välja 29. märtsil pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi.
Seitsmeteistkümne erikategooria seas oli üheks kaalukamaks kahtlemata aasta muusikasündmuse auhind, mis läks žürii otsusel Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passiooni” lavastusele. Auhinna võttis galal vastu Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta nominendid ja võitjad valis välja üle 40-liikmeline žürii, mis koosnes Eesti erinevates muusikavaldkondades aktiivselt tegutsevatest isikutest.
See on Eesti Kontserdile neljas suurem tunnustus käesoleval hooajal: Saaremaa ooperipäevad on valitud Lääne-Eesti aasta turismiteoks ning Eesti Turismifirmade Liit on tunnistanud ooperipäevad aasta turismiobjektiks. Eesti Rahvusmeeskoor ning peadirigent Mikk Üleoja on riigi kultuuripreemia laureaadid.
“Aadama passioon” on Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus, mille Eesti Kontsert tõi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts maailma-esiettekandele Noblessneri valukojas 12.–16. mail 2015.
“Aadama passiooni” esitasid dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Peaosades olid legendaarne tantsija ja koreograaf Lucinda Childs ning Michalis Theophanous. Eestist osales üle 30 näitleja ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilase. “Aadama passiooni” saatis suur publikuhuvi, saal oli kõigiks viieks etenduseks (kuueks, kui arvestada ka peaproovi) välja müüdud, kokku 5910 külastajale.
Etenduse valmimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BLRT Grupp, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Lauri Aav
24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud juba rohkem kui 100 talu ja põllumajandustootmist.
Avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, tänapäevast põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
“Registreerunute nimekiri on juba praegu väga mitmekesine alates kanepi- ja moonikasvatajatest ning lõpetades Baltimaade ühe suurima piimafarmiga,” ütles Kristo Mäe maaeluministeeriumist.
Praeguseks on enim registreerunuid Harjumaal (19), Pärnumaal (15), Lääne-Virumaal (14), Tartumaalt (10) ja Põlvamaalt (9). Ainsa maakonnana pole talusid registreerunud veel Hiiumaalt. Registreerunute nimekirja leiab http://www.maainfo.ee/?page=3760.
Talud ja põllumajandustootjad on 29. märtsil oodatud Jänedal toimuvale avatud talude päeva ettevalmistavale infopäevale. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel.
Talud ja põllumajandustootmised saavad enda osalemisest avatud talude päeval anda teada kuni 1. maini (reve@maainfo.ee).
Mullu juulis toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandustootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külastust.
2016. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, maamajanduse Infokeskus, Eesti põllumeeste keskliit ja Eestimaa talupidajate keskliit.
7. aprillil kell 10 algab Rakvere ametikoolis Lääne-Viru maakonna suurim noorteüritus ideede laat. Üritusele registreerimine kestab 4. aprillini.
Lääne-Viru maavanema Marko Tormi sõnul on Virumaa üks suurimaid noorteüritusi ideede laat suurepärane näide erilisest ideest, mõttejõust ja korraldajate energiast.
“Kõik kokkupanduna on loodud maakonna noortele suurepärane väljund oma ideede realiseerimiseks ja teisalt ka sisend oma kogemuse ja praktikate jagamiseks omaealistega. On Ideede laat ju oma 1005 osalejaga Virumaa üks suurimaid noortesündmusi ja tunnistatud eelmisel aastal ka Eesti aasta noorteürituseks,” sõnas Torm. “Soovin aktiivset osavõttu, avatud meelt ja häid ideid sellesse päeva. Mis veelgi olulisem – julgust ja jõudu nende ideede ellurakendamiseks.”
Ideede laada koordinaatori, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka märkis, et viiendal ideede laadal on esimest korda tehnika- ja teadusalaste töötubade kõrval fookusesse tõusnud erinevad taaskasutuse ja keskkonnateemalised töötoad. Uue suunana on seekordsel laadal töötubade valik õpetajatele. Samuti saab ka sel aastal näha teadusteatrite vaatemängulisi ja õpetlikke etendusi.
21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.
Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.
Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.
Taarausuliste ja maausuliste Maavalla koda korraldab karjalaskepäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning muude tegemiste tarvis.
Maavalla koja eesmärgiks on meie maa pärimusliku loodususu ja meie oma iidsete tavade hoidmine, uurimine ja tutvustamine.
Koostöös Soome omausuliste ühinguga Taivaannaula on ettevalmistamisel uurali rahvaste ühispalvus pärnakuus (juunis) Lahti ligidal soome-ugri rahvaste VII maailmakongressi puhul. Selle ning muude suursündmuste tarvis püüab koda leida ka projektirahastust, kuid selle saamine on teadmata.
Jälle on tõusnud päevakorda arendused Paluküla hiiemäel ning usuõpetuse koolides kohustuslikuks muutmine.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja põhiliseks sissetulekuksannetused. Seepärast on koja liikmed tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr EE523300333805270003 Danske Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal. Igale annetajale, kes lisab maksekorralduse selgitusse oma postiaadressi, saadetakse tänutäheks tänavuse aasta sirvikalender (vt http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest).
Karjalaskepäeva korjandus toimub mahlakuu jooksul (1.-30. aprill). Rahvakalendris on karjalaskepäev (23.04.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Karjalaskepäevast algab suviste tööde poolaasta.
Laupäeval, 2. aprilli kella 11-16 toimub Tallinna perekonnaseisuametis teemapäev.
Terve päeva jooksul annavad perekonnaseisuameti töötajad nõu kõigis perekonda puudutavates küsimustes. Majaesisele paigutatakse lumivalge 4m hobutõld ja neli kõige ilusamat autot LaitseRallyPargi suurest kollektsioonist.
Maja on täis pulmakorraldusega seotud firmasid ja kell 13 on pruutkleitide moedemm. Pruutkleiti on lubanud demonstreerida otse Hispaaniast Eestisse selleks kohale sõitnud Erika Salumäe tütar Sirli Salumäe. Väliskülalistest on veel esindatud otse siidile maalitud pruutkleitide disainer Leedust Raimonda Sile.
Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts
Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.
Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.
„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.
Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas
Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.
Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.
Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.
Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Saard
Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.
Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.
Eile, 30. märtsil tähistati Viljandis maakondlikult rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille raames nimetas maavanem Erich Palm maakondliku komisjoni ettepanekul Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja 2015 tiitlile Maive Riive ning tunnustas teda tänukirja ja nimelise vaasiga.
Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja tiitli üleandmine Maive Riivele.
Sel aastal võttis Viljandi maavalitsus vastu tunnustamise korra, mille alusel maavanem valib prioriteetse teemavaldkonna, milleks see kord olid koduhooldusteenuse osutajad.
Koduhooldusteenuse prioriteediks valimisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014-2017, milles rõhutatakse vajaduspõhiste hoolekandeteenuste arendamist ning lisaks peavad teenused lähtuma põhimõttest, et need toetaksid iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist. Konkreetse hoolekandeteenuse tähtsustamisega soovime tuua suuremat tähelepanu teenuste arendamisele selliselt, et inimene saaks elada toetatud teenuste abil võimalikult kaua oma kodus.
Sotsiaaltöötajaid üllatas ja tunnustas südamega tehtud töö eest suure ja maitsva tordiga riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.
Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis märtsikuu kolmandal teisipäeval rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Sel aastal korraldas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon piduliku sotsiaaltöö päeva tähistamise Tartus Athena keskuses.
TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.
Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard
Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.
7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.
Allikas: Statistikaamet Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)
Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.
Ühelt poolt on Eestit viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).
See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.
Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti. Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.
Marje Mäger, maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist
Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.
