Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.
“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”
Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.
Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.
Põllumajanduse majandusharu brutolisandväärtuseks 2015. aastal kujunes 371 miljonit eurot, mis on 8% enam võrreldes 2014. aastaga. Samas on toetuste osakaal loodud lisandväärtuses 1 protsendi võrra langenud.
“Vaadates ette 2016. aastale tuleb tõdeda, et nii Euroopa Liidu põllumeestele tervikuna kui ka Eesti põllumeestele on võtmeküsimuseks toodangule uute turgude leidmine. Euroopa Komisjon on selle toetamiseks käivitanud ka teavitus- ja müügiedendusmeetme taotlusvooru, millest uute turgude leidmisele suunatud programme toetatakse tänavu 110 miljoni euroga. Kindlasti julgustame ka Eesti tootjaorganisatsioone sellest meetmest toetust taotlema,” lisas Lemetti.
Teavitus- ja müügiedendusmeetme taotlusvoor on avatud kuni 28. aprillini 2016. Kolmandate riikide turule sihitud programmide puhul katab Euroopa Liit 80% kuludest, 20% on taotleja enda kanda.