Külauudised

Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Tänavune talgupäev läks väga hästi korda: kokku korraldati 2162 talgut, millel osales 3,9% eestimaalastest. Teeme Ära meeskond teeb tänukummarduse neile tuhandetele talgujuhtidele ja talgulistele, kelle kaasabil sai 100. sünnipäeva tähistav Eesti täna tuhandeid kordi paremaks paigaks!

Talgupäeva staapi laekunud emotsioone ja toredamaid talguleide võib lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

[pullquote]Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Horvaatias.[/pullquote]”Igaüks, kes vähegi soovis, sai koos teiste talgulistega teha oma kingituse Eestile. Inimeste vabatahtlik panustamine kogukonna ja kodukandi hüvanguks on sõnulseletamatult suur asi, mida kõik ei oska ehk väärtustada,” rääkis Teeme Ära eestvedaja Tarmo Tüür. “Talgupäeval muutub kogukondade aktiivsus igal kevadel üha nähtavamaks ning see on kõnekas märk meie ühiskonna sidususest ja tugevusest,” lisas ta. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin — Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.

Paide Vallimäe laululava Foto Urmas Saard — Paide Vallimäe laululava. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule[/pullquote]Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.

“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.

Loe edasi: 900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Kadrinas avatakse Saunanaise pink

Kadrinas Sauna tänaval aset leidvad saunasõprade kuumad puutalgud lähevad ajalukku Saunanaise pingi piduliku avamisega.

Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise Pink Foto Rein Sikk — Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise pink. Foto: Rein Sikk

Kadrina saunasõbrad ühinevad 6. mail üleriigilise Teeme Ära üleskutsega täie tõsidusega ja annavad kõigest väest tööle pihta. Kuumaks aetakse ka Eesti vanim järjepanu tegutsev külasaun, et pärast talguid kondid pehmeks vihelda. Aga enne sauna minekut avatakse pidulikult Saunanaise pink.

Talgujuht Rein Sikk teatab Lääne-Virumaa Kadrina alevikust, et Saunanaise pink on pühendet kõikidele naistele, kes kütavad sauna, kes koristavad sauna, kes müüvad saunas pileteid. Aga ka neile naistele, kes saadavad oma mehed sauna, kes ootavad oma mehi saunast, kes on ka ise saunas küll lõbusaks leilitajaks, küll vingeks vihtlejaks kui ka kõnekaks külauudiste kuulutajaks.

„Loomulikult meenutab pink kõiki me rahvale alusepanijaid, saunas sünnitanud naisi,“ rõhutab Sikk. Seega: „Elagu naised saunas, elagu saunanaised,” leiavad sauanaise pinki avavad saunamehed. Saunamehed lisasid, et Saunanaise pink Kadrinas Sauna tänava sauna ees sobib jala puhkamiseks nii naistele kui meestele, nii saunasõpradele kui ka mitte niiväga sauna sõpradele. „Loomulikult on see parim paik, kus veelkord üle rääkida see, mida naised saunas rääkisid!”

Urmas Saard

Samal teemal:

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Keeni põhikoolis algasid ehitustööd

Kolmapäeval algasid Keeni põhikoolis ehitustööd, mille käigus rekonstrueeritakse osa varem kooli kasutada olnud ruume lasteaia ruumideks. Ehitustööd teostab riigihanke tulemusel Oja Ehitus OÜ.

Keeni Põhikool Foto Monika Otrokova — Keeni põhikool. Foto: Monika Otrokova

2014. aastal otsustas toonane Sangaste vallavolikogu ühendada Keeni põhikooli ja Sangaste lasteaia “Kratila” ning tuua lasteaed kooli ruumidesse. 2015. aastal toimuski kahe asutuse ühendamine, lasteaed jäi edasi tegutsema oma endisesse asukohta Sangaste alevikus. Tänaseks päevaks ongi ettevalmistustöödega nii kaugele jõutud, et valmistatakse ette ruume lasteaia kolimiseks koolimajja.

“Lasteaiaruumideks rekonstrueeritakse ümber kaks klassiruumi I korrusel, vasakpoolses tiivas,” selgitas Keeni põhikooli direktor Maire Murumaa. “Lasteaia osale tuleb ka eraldi sissekäik. Loodame, et ehitustööd koolipere elu väga segama ei hakka, selles osas on ehitajaga kokkulepped olemas.”

Rekonstrueerimistööde valmimise tähtaeg on tänavu 31. august, peale tööde valmimist alustatakse sügisel lasteaia kolimisega. Ehitustööde maksumus on 110 351 eurot, töid finantseerib Otepää vald suuremas osas vabatahtliku ühinemistoetuse arvel.

Monika Otrokova

Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard — Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Loe edasi: Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen — Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Reedel, 4. mail möödub kümme aastat Nõmme Lunastaja kiriku taaspühitsemisest. Kell 18 algab tänupalvus ning toimub raamatu “Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu” esitlus.

Nõmme Lunastaja kirik Foto Jukko Nooni — Nõmme Lunastaja kirik. Foto: Jukko Nooni

Õie ja Rohelise tänava nurgal asuv kirik taastati suuresti Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi algatusel ja eestvedamisel, Sander pälvis selle eest 2008. aastal ka linnaosavalitsuse tunnustusauhinna. “Nõmme Rahu kogudusele kuuluvad kirikud – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik – pole pelgalt sakraalhooned, vaid neil on oluline koht linnaosa kultuurielus ja arhitektuuripildis. Nõmme Lunastaja kirik on tõeline silmarõõm ka inimesele, kes hindab sakraalehitistes pigem visuaalset poolt,” ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

“Selle kümne aasta jooksul on Lunastaja kirik kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kuna kirikus on ülihea akustika, toimub siin ka palju lindistusi. Kirikliku poole pealt toimuvad regulaarselt palvused,” rääkis Sander. “Raamat “Pastoraat” räägib Hoerschelmannide suguvõsast ning selles on juttu ka toonase nimega Saksa Lunastaja kirikust ja pastoraadist. Raamat on küll mõned kuud müügil olnud, kuid ametlikku esitlust pole veel olnud,” lisas kirikuõpetaja.

Loe edasi: Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard — Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Valitsuses vahetusid kaks ministrit

Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.

Janek Mäggi Foto Urmas Saard — Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard

„Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.

Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.

Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard — Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard — Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Loe edasi: Jaan Pärn Vana-Võromaal

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen — Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Loe edasi: Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg — Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Laupäeval toimub Otepää valla laulukarusell

Otepää valla laste lauluvõistlus “Otepää valla laulukarusell 2018” toimub 5.mail algusega kell 13.00 Otepää kultuurimajas, millest võtavad osa 24 noort ja andekat laululast üle kogu valla.

2017 aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas Foto Valju Aloel — 2017. aasta laste lauluvõistlus Otepää kultuurimajas. Foto: Valju Aloel

Esinejad on kolmes vanuserühmas: 3-7, 8-10 ja 11-13. Igast vanuseastmest valitakse välja kolm, kes lähevad Otepää valda esindama “Valgamaa laululaps 2018” lauluvõistlusele 20. mail Valga Kultuuri-ja Huvialakeskusesse.

“Laululapsi hindab kolmest liikmest koosnev žürii, kellest kõik on tunnustatud asjatundjad. Peale laulude esitamist ootab lapsi väike vahepala ning üllatusesineja,” sõnas Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. “Tuleb üks tore päev, kus valla laululapsed saavad rõõmustada meid oma imelise laulu ja olemisega. Kõik huvilised on väga oodatud kaasa elama!”

Sündmust korraldab ja viib läbi Otepää Kultuurimaja, kunstilise poole eest vastutab loomejuht Merilin Kirbits. Toetavad: Bombona AS, Ugandi Kohvik, Elsa kondiitri- ja pagariäri ja Otepää vald.

Monika Otrokova

Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks Foto Urmas Saard — Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast[/pullquote]Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.

Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.

Loe edasi: Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Linnamäe talgud läksid igati korda

28.aprillil korraldas Otepää Vallavalitsus heakorraaktsiooni “Teeme ära!” raames talgupäeva Otepää Linnamäel. Talgud läksid igati korda, osales 45 talgulist.

Linnamäe talgutel osalenud Foto Otepää vallavalitsus — Linnamäe talgutel osalenud. Foto: Otepää vallavalitsus

Otepää Vallavalitsus on igal aastal korraldanud heakorratalguid – on korrastatud Pühajärve parki ja randa, teeääri, koristatud Linnamäge ja Linnamäe orgu, rulaparki, jne. Sellel aastal otsustati teha heakorratöid ühel valla tähtsamal objektil – Linnamäel.

Linnamäe talgutel koristati oksi, lõigati võsa ja korrastati linnusemüüride ümbrust. Pärast heakorratöid ootas talgulisi supp ning pirukad, Linnamäe linnuse ajaloost rääkis ajaloolane ja arheoloog Ain Mäesalu. Töökale päevale pani punkti Paul Neitsovi ja Brigita Murutari südamlik kontsert vabas õhus.

Talgutel osalenud Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Mägi tänasid kõiki talgulisi. “Mul oli hea meel näha, et nii paljud Otepää kogukonna liikmed panustasid oma aega Linnamäe heakorratöödel, sügav kummardus teile,” sõnas Kaido Tamberg. “Linnamäe heakorratöödega on plaanis kindlasti edasi minna, arheoloogide poolt kõrgelt hinnatud ajalooline objekt väärib linnaruumis eksponeerimist.”

Täname kõiki talgulisi, kes jõu ja tehnikaga abis olid!
Talgud korraldas Otepää Vallavalitsus, kontsertosa Otepää Kultuurikeskused.

Monika Otrokova

Samal teemal:

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.

↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑

Segakoor Endla 140 juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval Foto Urmas Saard — Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard

Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.

Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.

Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.

Loe edasi: Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Reedel, 4. mail toimub Pärnumaal Reius 2018. aasta toidupiirkonna avaüritus, kus maaeluminister Tarmo Tamm annab pidulikult üle 2018. aasta Eesti toidu piirkonna tiitli ja osaleb avaõhtusöögil. Tiitliga kaasneb rändauhind, milleks on vineerist rändkahvel.

Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. Esimesel aastal kandis seda nimetust Hiiumaa, mullu Peipsimaa. Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2018. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja eelmise aasta oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2018. aasta tiitlikandjaks Pärnumaa.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp selgitas toona, et seekordne konkurss oli väga tasavägine ja kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid head programmi ning plaani, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ning kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel koostööd edendada. „Saaremaa, Läänemaa ja Vana-Võromaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö ja me ootame neid aasta pärast taas kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Loe edasi: Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Loe edasi: Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard — Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas keegi kardab siis laulda?[/pullquote]Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme

Tänasest kaunistavad Sindi vana raudteejaama hoone ja selle ees kasvava tamme vahelist ala heade soovide lipukesed.

Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa Foto Urmas Saard — Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nööri tõmbas Viljar, keda samuti abistasid lapsed oma rammuga.[/pullquote]Viljar Viik, Sindi Avatud Noortekeskuse matkaringi juhendaja, on alati täpne mees ja nii sõitis ka täna varem kokkulepitud ajaks noortekeskuse juurde, kus hulk lapsi olid juba aegsasti tema tulekut ootamas. John põristas trepil istudes trumme, mõned lapsed keerutasid hundiratast, Kaur hoidis videokaamerat. Teised leidsid muud tegevust. Viljari saabudes koondusid kõik tema ümber. Esmalt tõstis ta autokatuselt pika redeli maha ja asetas selle üle saja aasta vanuse tamme vastu. Seejärel ronis tamme võrade vahele, kus kinnitas köied. Päris põnevaks läks lastel siis, kui välja toodi ronimisvöö ja ühenduslülidega köisjulgestus, muidugi ka kiivrid ja muud ohutust tagavad tarvikud.

Loe edasi: Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme