120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi
Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard
Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard
Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Tiia TrollaPärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard
Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson
Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

[pullquote]Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi[/pullquote]Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Loe edasi: Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat 197-st erinevast riigist, selgusid linnad, kus talendid enim töötada sooviksid. Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsinki, mis saavutas edetabelis 39. koha. Tallinn 70 ihaldusväärseima sekka ei jõudnud.

Helsingi Foto Urmas Saard
Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsingi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestist osales uuringus 3489 töötajat[/pullquote]The Boston Consulting Group ja maailma tööportaale ühendav liit The Network, kuhu kuulub ka Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, ühendasid jõud ning korraldasid koostöös 2018. aasta jaanuarist aprillikuuni tööjõu liikuvuse uuringu Decoding Global Talent 2018. Enam kui 360 000 töötajaga uuringust selgus, et linn, kus töötajad üle maailma enim sooviksid töötada, on London – pea veerand (22%) töötajatest valisid parimaks töökohaks just Suurbritannia pealinna.

Järgnesid New York (16% vastanutest), Berliin ja Barcelona (mõlemad 15%), Amsterdam (14%), Dubai (12%), Los Angeles ja Pariis (mõlemad 11%), Sydney (9%) ning esikümne lõpetas Jaapani pealinn Tokyo (8%).

Loe edasi: Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Reedel, 27. juulil kell 18 algab Nõmme turu parklas suvise 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp, mille võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalvõistlusele „OlyBet 3×3 Tallinn Open 2018“.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]FIBA 3×3 maailmaturnee auhinnafond on üle 1 000 000 dollari[/pullquote]„Nõmmel on üheksa avalikku korvpalliväljakut. Kevadel tekkis idee, et oleks tore, kui suvel ka siin mõni tänavakorvpallivõistlus toimuks, kus kossusõbrad saaksid korvi all omavahel mõõtu võtta. Alguses veidi utoopilisena tundunud ideest kasvas välja võimalus korraldada Nõmmel Eesti meistrivõistluste etapp,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

„Eesti Korvpalliliidul on hea meel, et Nõmme linnaosa valitsus on otsustanud etapi korraldada, kuna turniir aitab oluliselt kaasa ka Eesti võimalikule pääsemisele 2019. aasta FIBA 3×3 korvpalli maailmameistrivõistlustele,“ ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel.

Loe edasi: Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Läinud nädala reedel ja pühapäeval olid Pärnus Jannseni tänava äärse sadama-ala väravad avatud „Summer Bash 2018” driftijatele ja arvukale hulgale pealtvaatajatele.

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar Foto Urmas Saard
Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jannseni tänava sadama-ala saamine tuli meile poolkogemata kätte[/pullquote]Marko Opmann, mittetulundusühingu Eesti Drifti Liit esindaja, ütles toimunud võistlust kokkuvõtvalt hinnates, et mõlemad päevad olid põnevad. „Kusjuures üllatusmomente väga ei olnudki. Võitsid seekord favoriidid, Baltimaade parimad driftijad. Tulid kõvemad mehed Lätist ja Eestist, kes sõidavadki ainult seda sarja ja nemad ka poodiumil olid. Mehed tulid, nägid, võitsid. Rada oli lihtne ja hästi jälgitav. Kõigil olid head võimalused suurepärast sõitu teha. Eksimise võimalusi oli vähe. Praktiliselt ilma ühegi avariita. Väikesed kraapimised muidugi juhtusid, aga mitte nimetamisväärsed,” kommenteeris Opmann vahetult pärast võitjate autasustamist.

Laupäeva õhtul kutsuti pjedestaali kolmele astmele kuus ägedamat võistlejat, kes võtsid vastu auhinna ja pritsisid sõbralikult üksteist šampanjaga. PRO klassis astusid poodiumile kõrgeimal kohal Harold Valdma, tema kõrval teise koha omanik Eriks Ulašs ja kolmandaks tulnud Janis Eglite.

Loe edasi: Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil Foto Laur Meldorf
Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.[/pullquote]„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Loe edasi: Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk
Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Loe edasi: Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard
Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Juurimaa Tallis anti avatud talude päevale avapauk

Täna toimus Juurimaa Tallis Raplamaal meeleolukas avatud talude päeva avaüritus, millega juhatati pidulikult sisse homme, 22. juulil toimuv neljas üle-eestiline avatud talude päev.

Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis Foto Ken Mürk
Avatud talude päeva avaüritus Juurimaa Tallis. Foto: Ken Mürk

[pullquote]Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus„[/pullquote]Eesti maaelu on väga mitmekesine ja rikkalik. Maal elava väga töökad ja ettevõtlikud inimesed. Tänu ettevõtlikele maainimestele saamegi avatud talude päeva korraldada juba neljandat korda. Ainult nende töö tulemusel ongi sel aastal avatud pea 300 talu, kes rõõmuga külalisi vastu võtavad ning neile oma töid ja tegemisi näitavad. Ma tahan kõiki neid inimesi isiklikult tänada. Teie viitegi Eesti elu edasi,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm oma avakõnes.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg sõnas oma tervituskõnes, et tal on hea meel näha, et agroturism kogub populaarsust. „Loodan, et inimesed leiavad tee taludesse ka muul ajal kui avatud talude päeval.“

Loe edasi: Juurimaa Tallis anti avatud talude päevale avapauk

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Tarmo Tamm Foto Urmas Saard
Tarmo Tamm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata[/pullquote]Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata − see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Loe edasi: Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.

Buldersi talus Foto Urmas Saard
Buldersi talus. Foto: Urmas Saard

Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti  vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.

Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.

Loe edasi: Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

21. juuli keskpäeval stardib spordimekas Otepääl kolmas Pühajärve matkamaraton tõukeratastel.

Matkamaraton loodusturism Foto Loodusturism ee
Matkamaraton loodusturism. Foto: Loodusturism.ee

[pullquote]Lükkad ühe jalaga hoogu, teisega seisad tallalaual – on ju imelihtne.[/pullquote]Peakorraldaja Imre Arro Loodusturism.ee-st teatel on matkamaratonile osalema oodatud kõik huvilised, needki, kes ei soovi medalitele võistelda.

Distantsid on jõukohased ja nende läbimiseks jäetud piisavalt varuaega. Marsruut kulgeb küll reljeefsel pinnal, kuid kogu teekond kavandati asfaldile, mis tagab väga hea veeremise.

Kellel isiklik tõukeratas puudub, saab selle osta või eelregistreerudes vastavate ankeetide kaudu Loodusturism.ee matkakorralduselt laenutada.

Loe edasi: Pühajärve matkamaraton tõukeratastel

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard
Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kassari muuseumimajas võtab järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.[/pullquote]Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

Loe edasi: Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Algas 22. Eesti ETNO laager

Teisipäeval, 18. juulil kogunes 65 noort Kõpu mõisa, et üheskoos maailmamuusikasse sukelduda. ETNO laager toimub juba 22. korda ning nagu igal aastal on ka seekord osalejaid üle maailma, 13 riigist.

ETNO laager kõpu mõisas
ETNO laager kõpu mõisas

Kaugemateks kohtadeks on Austraalia, Tuneesia, Marimaa, Udmurtia, Portugal. Eestisse tulevad noored kokku, et veidi rohkem kui nädala jooksul teineteiselt õppida ja õpetada. Laager kulmineerub Viljandi pärimusmuusika festivalil suure kontserdiga Kirsimäel, reedel, 27. juulil kell 14:00.

Margit Kuhi, peakorraldaja on laagri esimese päeva hommikul rahulikult rõõmsameelne: “minu jaoks on see nüüd juba kümnes aasta korraldada ja tegelikult on ikka igal aastal see tunne enne laagrit samasugune – värin hinges ja südames ning ootuselevus ja rõõm käsikäes. Kui laager juba käes lisanub hinge rahu ja olen tõeliselt õnnelik, et järjekordselt on koos nii palju maailma kõige lahedamaid inimesi!”

Lisaks ETHNO Estonia laagrile toimub kõrval ka laste ETNO laager, mis alustab 21. juulil ja lõpeb samuti folgil, kontserdiga Rohelisel laval.

Loe edasi: Algas 22. Eesti ETNO laager

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis
Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Loe edasi: Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard
Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meelis Mõttus on ideedega mees.[/pullquote]Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Loe edasi: Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Illustratiivne pilt nimelisest pingist Foto Urmas Saard

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

 

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.

Reval Folk, T Bartosik
Reval Folk, T. Bartosik

[pullquote]Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik[/pullquote]15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.

Loe edasi: Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard
Tori alevik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.[/pullquote]Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

[pullquote]Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.[/pullquote]Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Loe edasi: Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa
Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, ”  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, ”  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust.

Orjaku külamaja Kassaril Foto Urmas Saard
Orjaku külamaja Kassaril. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk.[/pullquote]14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet.

Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal.

Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta.

Loe edasi: Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule