Posporuse väin ühendab Musta merd Vahemerega ja piki seda jookseb Euroopat ja Aasiat eraldav maailmajao piir. Istanbul paikneb nii Euroopas kui Aasias. Sildu on mitu.
Loe edasi: Türgi teemanädala kolmanda päeva veebiviktoriini küsimused
Täna hilisõhtul loositi välja Türgi teemanädala veebiviktoriini esimese päeva küsimustele õigesti vastanute vahel viis auhinda.
[pullquote]Üks asi on küsimuste koostamise etapis leitud vastus ja teine asi alternatiivsele vastusele hinnangu andmine[/pullquote]Tänast fortuuna rolli täitnud Gerallt Rhun võttis peaauhinna ehk Tanini Trio kontserdi piletipaari Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi nimele, kes saab võidu kätte Pärnu kontserdimajast neljapäeval 30 minutit enne kontserdi algust. Eelmisel aastal Läti teemanädala raames tublilt veebiviktoriinis osalenud Vellend märkis lisaks vastustele, et on tänulik võimaluse eest jälle veidi silmaringi laiendada ja jääb põnevusega uusi küsimusi ootama.
Veel vedas fortuunaga neljal kõigile neljale küsimusele õigesti vastanul: Urmi Jüring ja Arne Timm said Evil Eye rinnanõela, Eda Soosaar Eesti – Türgi suhete raamatu ning Siiri Tohver reisijuhi ja märkmiku.
Loe edasi: Türgi teemalise viktoriini esimese päeva tulemused selgunud
Täna tutvustas Häädemeeste kiviraidur Ülo Kirt Sinti püstitatava Julius Friedrich Seljamaa büsti valmistamise tööde käiku, millega on jõutud pronksivalu ettevalmistavasse järku.
[pullquote]Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea.[/pullquote]Võib öelda, et Kirt on siiski rohkem kui kiviraidur, sest tema koduses ateljees on valminud Harald Nugiseksi büst ja mitmed teised kujud omakandi meestest. Seljamaa büst on tema sõnul esimene oluliselt suurusemas mahus valmiv mälestusmärk, mis leiab koha Sindi gümnaasiumi esisel platsil.
Kirt eemaldas koormakatte ja selle all olevad savikuju katvad niisked riided, mis ei lase taiesel liigselt kuivada ega praguneda. Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea. Savist kuju voolimiseks on tarvitatud kahte liiki savi. Rindkere jaoks kasutas kunstnik halli värvi keraamika savi, aga pea tarvis spetsiaalset skulptuuride voolimiseks sobivat savi, mis pakendatud Prantsusmaal. Seepärast on pea pruunikat tooni. Pea modelleerimise savi ei määri üldsegi käsi, teine savi nakkub siiski käte külge.
Eile ennelõunal tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson postituse oma Facebook’i lehele, kus juhtis tähelepanu Pärnus alanud Türgi nädalal toimuvale mälumängule. „Vaatasin ise ka küsimustele peale ja endise Eesti-Türgi parlamentide sõprusrühma juhina julgen kinnitada, et nad on vägagi jõukohased,” julgustas minister kõhklejaid osalema.
Loe edasi: Türgi teemanädala teise päeva veebiviktoriini küsimused
Täna hommikul avaldame neli Türgit puudutavat küsimust, mida on võrreldes eelmisel aastal korraldatud Läti nädala viktorriiniga igal päeval üks küsimus rohkem. Kuue päeva peale kokku saab vastata kuni 24-le küsimusele.
Loe edasi: Türgi teemanädala esimese päeva veebiviktoriin on alanud
Käesoleval õppeaastal alustab Sindi gümnaasiumi esimeses klassis kooliteed 30 last, neist viis asub õppima vene õppekeeles. Gümnaasiumi astmes jätkab tänavu õppimist ühtekokku 44 neidu ja noormeest, kümnendas alustab esmaspäeval 17 õpilast.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kulges esimene koolipäev Lotte ja tema seltsilistega
Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast. Varem on Pärnu kandnud Koolirahu linna tiitlit 2007. aastalgi. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on teine kord valituks osutuda suvepealinnale suureks auks.
„Suurepärane, et tänavune kooliaasta algab koolirahu väljakuulutamisega just Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus,” märkis Kosenkranius.
Suurepärstest asjadest kõneles Pärnu Rüütli platsil ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Oleks suurepärane, kui koolirõõm, mis paistab esimesse klassi minejate silmist, peegelduks sealt ka teises, viiendas ja kümnendas klassis. Oleks suurepärane, kui koolis – mis on teadupärast elevust täis paik – oleks igaühel, kes seda vajab, võimalus ka puhata, mõtteid koguda ja taas rõõmsalt järgmisse tundi minna. Oleks suurepärane, kui koolile mõeldes mõtleksime esmajoones uutele teadmistele, kogemustele ja avastustele ning alles seejärel hinnetele ja eksamitele.”
Ene Tomberg, Lastekaitse liidu president, soosis oma sõnavõtus igasugust õpilaste omaalgatust. „See on ju normaalne,” kinnitas Tomberg. „Teile õpilased, kes te iga päev koolikeskkonnas viibite, on lausa kohustus teha ettepanekuid õppetöö üldiseks korralduseks. Just teie saate muuta igapäevast koolipäeva eriliseks,” selgitas Tomberg.
Loe edasi: Pärnus kuulutati koolirahu välja kahekümnendat korda
Täna õnnistati Nõmme Rahu kirikus Pääsküla kooli lipp. Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli uus ühine maja avatakse pidulikult homme, 1. septembril.
[pullquote]Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on renoveeritud Pääsküla kooli avamine oluline tervele linnaosale. „Kui sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi, siis kooli lipp liidab Pääsküla kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut,“ lausus linnaosavanem lipu õnnistamistseremoonial.
Seitse naela lõid sümboolselt lipu vardasse kooli, lapsevanemate, õpilaste, vilistlaste, haridusministeeriumi, linnaosavalitsuse ja koguduse esindajad.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Alates pühapäevast, 2. septembrist, saab kuuel järjestikusel päeval ajavahemikus kell 06.00 kuni 24.00 iga Türgist huvitatud isik osaleda Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi uudisteportaali Külauudised vahendusel korraldatavas veebiviktoriinis.
Esimest korda korraldati sarnane mälumäng möödunud aastal toimunud Läti teemanädalal Jūrmala kohta. Kordaläinud ettevõtmine julgustab nüüd mulluse algatusega edasi minema.
Mälumängu korraldavad ja auhinnalaua eest kannavad hoolt Raeküla Vanakooli keskus, Türgi Vabariigi Suursaatkond, Külauudised. Kõigile õigesti vastanutele loositakse iga päev välja erinevaid auhindu. Mälumängu lõppedes selgitatakse välja parimad vastajad ja üldvõitja, kes saab vahva kingikoti, mille täitmisse on panustanud kõik Türgist saabuvad külalised. “Koti sisult kergitatakse saladusloori alles reede hommikul, mil esitatakse ka viimane küsimus,” teatas Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja ja Türgi nädala vastutav peakorraldaja.
Vastused tuleb saata Raeküla Vanakooli keskuse e-aadressil veebiviktoriin@raekylavanakool.ee. Õigesti vastanute nimed ilmuvad Külauudistes. Innukamate vastajatega võib toimetus võtta ka ühendust lühikeseks vestluseks.
Urmas Saard
Samal teemal:
30.augustil toimus Otepää Linnaraamatukogus Aru küla raamatu „Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused“ esitlus. Kohe oli tulnud üle paarikümne raamatusõbra.
Raamatu valmimisest, viperustest ja erinevatest Arula lugudest rääkisid Arula küla elanikud. 2019.aastal saab 600. aastat Arula kirjalikust esmamainimisest 1419. aastal. Arula küla raamat ongi pühendatud sellele aastapäevale ning samuti Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. „Raamatu tegemise inspiratsiooniks oli tegelikult Jakob Hurda idee ja üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus, millest, muuseas möödub sellel aastal 130 aastat,“ ütles Arula külavanem Voldemar Tasa.
Eike Tasa rääkis raamatu sünniloost, sellest, kuidas kirjutati projekt, kuidas ideed ellu viidi ja igasugustest apsakatest. „Need lood pole kindlasti mõeldud mitte ainult lugemiseks, vaid ka edasi jutustamiseks, siit leiab põnevat lugemist nii Arula küla elanik, kui ka külaline,“ lisas Eike Tasa.
Raamatu valmimist toetas rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse programm 2017.aasta vahenditest ja Otepää vallavalitsus. Raamatu saab osta Lutsu talust, eelnevalt kokku leppida tel 521 8653 (Eike Tasa)
Monika Otrokova
Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.
Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.
Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.
Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.
Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud
Veel viimaseid päevi on võimalik Maailmakoristuspäeva kaardile prügipunkte märkida. Selle nädala lõpuni ootab Maailmakoristuspäev aktiivset osavõttu prügipunktide märkimisel Eesti prügikaardile, et Maailmakoristuspäeval 15. septembril saaksid igas maakonnas ja vallas kõik kõige suuremad jäätmehunnikud loodusest ära koristatud.
[pullquote]Prügi kaardistamine on tore võimalus sõbra või perega mõned tunnid looduses veeta[/pullquote]„Kaardistamine on vajalik ennekõike selleks, et võimalikult palju kriitilisi punkte üle Eesti saaksid prügikaardile. Vaid nii oleme teadlikud sellest, kus oleks kindlasti tõesti vaja koristustalguid teha. Me soovime, et Maailmakoristuspäev jõuaks võimalikult paljudesse Eestimaa nurkadesse ja just kohalik kogukond teab kõige paremini, millise puu taga prügitont ennast peidab,“ möönab Eesti Maailmakoristuspäeva juht Raimo Matvere.
Kõige tõenäolisemad kohad prügistatud kohtade leidmiseks on suurte maanteede äärsed parklad, bussipeatuste ümbrused, samuti kõiksugu väikesed n-ö kahtlased teeotsad ja tupikteed, mis suuremate teede juurest algavad. Tasub lähtuda loogikast, et ega prügistaja ürgmetsa minna ei viitsi. Tõenäolisemad kohad jäätmete leidmiseks on teed ja metsatukad jäätmejaamade läheduses, karjääride juures, mahajäetud hoonetega aladel, suvilapiirkondade lähistel ning suuremate asulate juures olevatel loodusaladel, kus käiakse aega veetmas.
Loe edasi: Matvere utsitab innukalt prügi kaardistamises osalema
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.
[pullquote]Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.[/pullquote]Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.
Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.
Algava õppeaasta Koolirahu lepingu allkirjastamise ja väljakuulutamise tseremoonia toimub homme, 31.augustil kell 15 Pärnus Rüütli platsil. Lepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister, Pärnu linnapea ja Lastekaitse Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ning MTÜ NÜ TORE esindajad.
Tseremooniaga tuletatakse nii õpilastele kui õpetajatele meelde, et igapäevase turvalise koolikeskkonna loomine tähendab jätkuvat protsessi.
Tseremoonia järel toimub samas asukohas kontsert, kus astuvad üles Pärnu bändid. Esinevad soul/funk muusika lipulaev Steps To Synapse ja tormilist rockmuusikat viljelev uus bänd Echolove.
Koolid ja klassid saavad sõlmida Koolirahu lepingu ka oma õppeasutuses, laadides selle alla Koolirahu kodulehelt koolirahu.lastekaitseliit.ee. Käesoleval aastal on Koolirahu lepinguga liitumine võimalik ka kodulehel elektrooniliselt nii õpilase, õpetaja, koolijuhi kui lapsevanema rollis.
Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast, alates 2008. aastast toimub see MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel. Pärnu oli Koolirahu linnaks ka 2007. aastal.
Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.
[pullquote]Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi[/pullquote]Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.
Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?
Loe edasi: Sindis saadetakse Franz Krulli katel välja teenitud puhkusele
Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis
Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.
Loe edasi: Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus
Eestist kõigest viis aastat noorem Türgi Vabariik tähistab 28. oktoobril oma 95. aastapäeva. Ajavahemikul teisest kuni 8. septembrini viiakse läbi Türgi nädalat Pärnus, mille peakorraldaja on Raeküla Vanakooli keskus.
Pühapäeval, 2. septembri keskpäeval leiab aset nädala avamine Sindi Kirikupargis. Sündmusel osalevad Türgi Vabariigi suursaadik Eestis T.E. Pr. Hayriye Kumaşcıoğlu, Tori vallavanem Lauri Luur, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ja kõik teised toimuvast huvitatud inimesed. Külalistelt kuuleb trummishowd ja näeb tantsuetendust, mida esitab Ankara College Foundation Ensamble. Grupi suurus on 20 õpilast ja 2 õpetajat. Linna poolelt esineb Sindi muusikakooli ansambel Solfiined. Vihmase ilma korral viiakse toimumine üle Sindi seltsimajja.
Esmaspäeval, 3. septembril kell 14.00 räägib diplomaat Miko Haljaste Sindi gümnaasiumis 9. klassi õpilastele, gümnasistidele, Sindi ajalooklubi inimestele ja teistele huvilistele Türgist. Ettekanne pole mõeldud kitsale valitud ringile, vaid on avatud kõigile. Enne seda kohtub diplomaat Pärnu Rotary klubiga.
Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.
„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”
Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.
Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
[pullquote]See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis[/pullquote]„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.
See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.
Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.
Ulis Guth
toimetaja, Võru Linna Leht
Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.
Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.
Loe edasi: Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama
Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.
Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.
Konn piimapütis
Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.
Loe edasi: Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt
Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool andis selle suve viimase Kirikupargi kontserdi. Tegemist oli muusikakooli kolme päevase suvelaagri lõppkontserdiga.
https://www.youtube.com/watch?v=e6emegaPWoA&feature=youtu.be
Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis arvukale kuulajaskonnale, et viibiti 21-st kuni 23. augustini Jõulumäel laagris. Samas valmistuti lõppkontserdiga muusikakooli 30. sünnipäeva kontserdiks, mis toimub 20. oktoobril. Pargikontserdil astus lavale 26 õpilast ja 10 õpetajat. Kontserdi avaloona mängiti J. S. Bachi “Talupoja kantaati”. Järgnevalt kõlas kontserdil eesti rahvamuusika ja mitmeid laule ansambli Solfiined esituses. Üllatusena kuulis laval korraga nelja klaverit. Lugude seaded on loonud muusikakooli õpetajad.
Augusti suvemuusika kontsertide sarja avas Väliharf Sindi seltsimaja väikeses saalis. Kolm järgnevat konterti toimusid Kirikupargis, mille tarbeks soetas seltsimaja sobiva kergesti paigaldatava riidest varikatuse. 11. augustil musitseeris tujuküllane simmanibänd Leggero, mille juurde kuuluv jauram asub rütmipillina aukohal. Eelmisel laupäeval swingisid Tallina noored poisid ansamblis Titoks.
Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, tänavuse Sindi Rocki taaskordne peamine eestvedaja, lubas eilsel rockkontserdil ürgjõuliste helidega nostalgiahõngulist festivali. Just nii läkski: kutsutud bändid tõid vaheldumisi kuuldele klassikalisi rokilugusid, ballaade, instrumentaalpalu ja vinget omaloomingut.
49 aastat tagasi rockisid Eesti esimese rockontserdi kahel päeval legendaarne Fix, Viking, Vibro, Jüngrid. Eile nägi ja kuulis publik hoopis teisi nimesid: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond.
Pildigaleriist leiab õhtu kolme viimase ansambli esinemised: Sibyl Vane, NIKNS Suns. Vennaskond. Ansamblite vahetumise ajal lasi muusikat diskor Urmas Lass. NIKNS Suns mängima hakkamise ajal süütas nõunik Tõnismäe suure aokuhila põlema, sest oli ka muinastulede öö.
Tõnu Trubetsky ansambliga Vennaskond Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard →
Täna pärastlõunal võis märgata Sindi lauluväljakul ja laval vilgast tegevust. Alustati piirdeaedade, lavakonstruktsioonide, heli- ja valgustehnika paigaldamist. Noored Kristiina Anufrieva ja Mirjam Silgo olid aga kogu pika päeva Tori valla kultuurinõunikul Mart Tõnismäel abis, et homme algava Sindi Rocki ajaks kõik ettevalmistused eeskujulikult tehtud saaks.
[pullquote]seitse esinejat: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond[/pullquote]Tõnismäe ütles, et piirdeaedikut paigaldatakse umbkaudu 300 meetrit. „Protone on usaldusväärne ja hea firma, kes paigaldab ka käesoleval korral nii lava põranda, kui konstruktsioonid, mille külge kinnitatakse kõlarid ja muu vajalik helitehnika, muidugi ka valgustehnika. Enne Protone saabumist katsid Kristiina ja Mirjam laululava kaldpindasid musta kilega. Nemad kuuluvad Sindi noortevolikogu algatusrühma. Tegelikult on rockkontserti eelselt algatusrühma noori palju rohkem abis olnud ja tullakse välja ka homme, et aidata vabatahtlikena liiklust, parkimist ja muud vajalikku korraldada. Kogu lauluväljaku ümbruses on rohi kaunilt hästi madalaks niidetud.
Loe edasi: Tänase õhtuga lõpetatakse Sindi Rocki toimumiseks pea kõik suuremad ettevalmistused
