Ettevõtluskonverents Võrus – “Tuleviku ettevõtlus – linnast kaugel“

Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“. 

Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv.  Teemal  “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.

Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“.  Päeva modereerib Janek Mäggi.

Registreeri siin.

 

Juba kolmapäeval taas Võrus tasuta Euroopa filmikohvik

inImese mõõt_A3-page-001Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.

Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil.  Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.

Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.

Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Võru Euroopa filmikohvikus näeb “Meeletut augustit”, sissepääs prii

event.2823741Võru linnapäevade raames linastub 21. augustil kell 20 Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kaheksas film. Ekraanile tuleb 2013. aastal Soome ja Tšehhi koostöös valminud linateos „Meeletu august“, kus külma sõja taustal hargneb lahti soe ja südamlik armastuslugu.

Elsa on keskealine kübarategija ja väikestviisi selgeltnägija, kes peab Helsingi kesklinnas 1962. aastal elegantset kübarapoodi. Tema elus on kõik selge ja korras kuni selle hetkeni, kui mees, keda ta kunagi armastas ja kelle ta äkitselt kaotas, ilmub mineviku varjuna välja. Jan tuli Helsingisse festivalile esinema koos oma tšehhi tantsuorkestriga. Enam kui kaks aastakümmet on Elsa meest surnuks pidanud. Alguses tahab Elsa eemale hoida nii Janist kui ka festivalist, mis on tema jaoks rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni järjekordne katse teha headele ja mitte midagi kahtlustavatele Soome-sarnaste lääneriikide kodanikele ajupesu. Aga Jan on järjekindel, veenev ja võluv. Joovastav segu kuumadest augustiöödest, muusikast, tantsust ja Raudse eesriide ajastu jääkülmast poliitilisest paranoiast moodustavad kokku sellised asjade seisu, kus Elsa peab enda jaoks tegema lõpliku otsuse. Kas ta alistub KGB surve all oleva Soome politsei soovidele, mis tahab, et ta tooks nende juurde tšehhi ülejooksiku või valib ta enda jaoks täiesti uue elu?

Filmi pikkus 1 h 45 min. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.

Võru folkloorifestival kutsub maamärke köitma

Esmaspäeva õhtul kell 21 kutsub Võru folkloorifestivali meeskond tervitama festivalinädalat ja tähistama kolme maamärki.

Selle aasta festival kannab pealkirja “Millest rikkad, sellest helded”. Oma rikkuse märkamiseks ja märkimiseks kutsubki meeskond tulema välja esmaspäeva õhtul kell 21 ja märgistama väepaeltega mõned Võru linna ja Võrumaa väekad paiga. Meeskond on esimesteks märkideks välja valinud hoolimise, sõna ja heli märgid. Nii käiakse esmaspäeva õhtul läbi kolm paika: Võru Katariina kirik, Kreutzwaldi kuju ja Teppo lõõtsatalu.

Kreutzwald pani vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristuvad ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius. Las see kõlab liiga uhkeldavalt. Aga kui me nii tunneme? Sel aastal on August Teppo 140. sünniaastapäev.

Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Kiriku maja olukord pole kiita, usk seal sees aga tugev. Ta kannab hoolimise ja jagamise tunnet. Kas teeme ta koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks korda?

Väepaelu nendesse paikadesse hakati punuma juba rahvusvahelisel tantsupäeval aprillikuus, jätkati Võru linna ja Lasva valla jaanituledel. Nii igapäevaselt on väepaelad pikenenud.

Korraldajate sõnul on nad rõõmsad, kui iga festivali külaline nendega esmaspäeva õhtul kell 21 algaval retkel kaasa lööb. Aga veelgi enam, mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada. Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.

Võrus saab taaskord tasuta kvaliteetfilmi näha

Simon_foto3Neljapäeval, 18. juunil kell 19 linastub Võru kinos Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kuues film. Ekraanile tuleb Rootsi draamafilm „Simon ja tammed“ (2011).

“Simon ja tammed” (2011) on Marianne Fredrikssoni samanimelise romaani järgi vändatud eepiline lugu kahest Rootsi perekonnast, nende sõprusest ja seotud saatusest Göteborgis 1940.-1950. aastatel. Loo keskmes on nooruke Simon Larsson, tema eneseotsingud ja isiksuseks kujunemine.

Noor Simon saab teada, et on lapsendatud ning tema isa on Saksa juut. Sõja lõppedes läheb mees oma juuri otsima. Teekond kulgeb mööda inimhinge salasoppe, avastades elu suuri ja väikeseid müsteeriume.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta.

Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.

Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:

  • ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
  • NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
  • TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
  • ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad.

Mullu võitis võistumängimise Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see juba kolmas võit selles võistlusklassis. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli. Seega sai Toomas Ojassaarest üldse kolmas lõõtsakuningas lõõtsa võistumängimise pikas ajaloos Aivar Teppo ja Juhan Uppini kõrval.

Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Sergei Trofimovi fotonäitus “Juured ja tiivad”

“Juured ja tiivad” on fotode seeria, mis jutustab inimeste elust Käru vallas, Raplamaal, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul. Pere annab meile tiivad, perest otsime oma juuri, pere annab jõudu, et elus saavutada edu. Fotodel on jäädvustatud eesti küla peresid kodus, kokkutulekutel, pidudel ja kõikvõimalikes muudes olukordades. Esialgne idee oli küll teha küla peredest portreepilte, aga kuna Sergei Trofimovil on pikaaegne kogemus pressifotograafina, siis on näituse meeldejäävamateks hetkedeks just reportaažfotod Kärus toimunud suurematest pidustustest. Käru alevik ei ole eriti suur, aga jälgides erinevaid peresid erinevatel aastaegadel, toimub arusaamine, kui tähtis on jagada positiivset kogemust ilusa maa inimese elust.

Sergei Trofimov arvab, et tervislikus ühiskonnas on perekond pea element. Linnad kasvavad iga päev, ent selle kiire kasvuga ei kaota elu maal oma romantikat ega jõudu, vaatamata sellele, et maale on elama jäänud vähem inimesi. Lapsed maal on rohkem laste moodi ja nende lapsepõlv on selline nagu peab olema, neil ei ole kuskile kiire. Just selle tõttu arvab autor, et elu linnas on teisene võrreldes maaeluga.

Loe edasi: Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Võru Euroopa filmikohvikus näeb taaskord tasuta kvaliteetfilmi

ce5Euroopa filmikohvikute sarja viienda filmina linastub neljapäeval, 28. mail kell 19 Võrus kinos Kannel Sloveenia režissööri Rok Biceki debüütfilm „Klassivaenlane“ (2013), mis süüvib ühe keskkooliklassi väikesesse maailma ja vaatleb noorte probleeme kokkupuutel uue eriti range õpetajaga.

Film kandideeris eelmisel aastal  filmiauhinnale LUX, see on Euroopa Parlamendi poolt algatatud tunnustus andekatele filmitegijatele. Selle peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel ning toetada koostööprojektide levikut Euroopa Liidus. LUXi filmiauhind ei ole rahaline, vaid toetab filmi tõlkimist 24 Euroopa Liidu ametlikku keelde.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldab Europe Directi Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Vana-Võromaa Kultuurikojas tuleb näitus „Triinu ja Hapnik“

Alates 17. aprillist on avatud Triinu Pungitsa ja Rivo Hapniku ühisnäitus „Triinu ja Hapnik“ Vana-Võromaa Kultuurikojas. Näitus „Triinu ja Hapnik“ on võrukatest kunstnikepaari teine ühisnäitus, esmane esinemine toimus eelmise aasta sügisel Tartus, Jakobi galeriis.

Triinu Pungits, kes on tuntud ja tunnustatud moekunstnik eksponeerib oma viimase kümne aasta parimaid moemudelid. Väikses saalis on läbilõige Triinu loomingust.
Näituse pearõhk on suunatud tänavakunstnikule Hapnik, kelle loomingut võib igapäevaselt kohata põhiliselt Tartu tänavatel. Galeriis on näha stencilkunsti stiilis suuremõõtmelisi teoseid.

„Triinu ja Hapnik“ on loomingukompott, mis on välja kujunenud kahe inimese igapäevasest kooseksisteerimisest. Näitus jääb avatuks 24. maini. Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00- 18.00

Allikas: Jana Huul

Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö "Urban Gadget". Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit
Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö “Urban Gadget”. Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit
Viieteistkümnest Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.

Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.

Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme  maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja raja­mi­sest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui  juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”.  Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

  • · KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
  • · kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
  • · kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
  • · millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris  Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus  näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Euroopa filmikohvik II – “Teine Võimalus”

Neljapäeval, 26. veebruaril algusega 19 linastub kinos Kannel Euroopa filmikohviku teise filmina produktiivse ja Oscariga pärjatud lavastaja Susanne Bieri “Teine võimalus” (Taani, 2014). Film on šokeeriv ja liigutav draama tavalistest inimestest, kes on tahtmatult sattunud uskumatusse olukorda. Iga inimese väike muudatus oma elus võib mõjutada teise või teiste elu vahel väheselt, aga mõnikord väga suurelt.

Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andeas (Nikolaj Coster-Waldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes tualetis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Film on taani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 45 min ning on alla 14. aastastele keelatud!

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja taanipäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Liive Koppel. Foto: eestikirik.ee
Liive Koppel. Foto: eestikirik.ee

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Europe Direct’i Võru teabekeskuse “Euroopa filmikohvik” alustab 2015. aastal uut hooaega

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kujunenud igakuiste filmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”.

Esimesel filmiõhtul linastub Prantsuse lavastaja François Ozoni erutav draama “Uus sõbranna” (2014). See on omapärane, südantsoojendav ja erutav lugu sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove. Film räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.

Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vannuvad igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris). Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, avastab midagi väga ootamatut.

Film on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 47 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja prantsuspäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Võrukas Kadi Mõttus avab täna isiknäituse “Maailma piiril”

Kadi Mõttus (sünd 1991) on Võru juurtega neiu, kes hetkel elab, töötab ja õpib väikeses puust linnas Tartus. Tituleeritud ka kui sahtlisse joonistaja. Kuigi tal kunstialast haridust pole, on talle alati joonistamine väga meeldinud – väidetavalt õppis Kadi enne pliiatsit käes hoidma ja joonistama, kui rääkima.

Oma stiil kujunes välja juba 2006. aastal, kuid tõsisemalt hakkas loominguga tegelema alles 2011. aastal, mil aset leidis esimene isiknäitus Tallinnas Cafe Petersonis. Sellest ajast saadik on Kadi võtnud osa erinevatest koostööprojektidest, millest suurim Vatmani joonistusplokkide kaanejoonistused koostööd Sulemees OÜ-ga aastal 2013, ning korraldanud mitu isiknäitust erinevates Eestimaa paikades.

Kadi loomingule on iseloomulik absurdsus, unenäolisus, tugev kontuur ja julge värvidekasutus. Segatehnikas joonistuste lemmikteemadeks oli, on ja tõenäoliselt jääb kõik elus olev meie ümber. Naivistlike, pisut vimkaga piltide eesmärgiks on inimesi eeskätt rõõmustada – tööde autorile on parim tagaside naeratus.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Liive Koppel tähistab oma 75. sünnipäeva ülevaatenäitusega

Liive Koppel

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 16 tähistab kunstnik Liive Koppel oma 75. aasta juubelit ülevaatenäituse avamisega. Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril aastal 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru I Põhikoolis, Võru Huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli. Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, Võru Kunstiklubis.

Alates 2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu. Põhitegevuseks on endiselt maalimine ja töö lastega. Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

IMG_0015 (1)Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Uus bussiootepaviljon.
Uus bussiootepaviljon.

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt
Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Fotol Kaider Vardja

Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.

Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks. “Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.

Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013). Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta. Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.

Loe edasi: Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Hummõn om Vana-Võromaa käsitüütsõõri kokkosaamine Võro Instituudin

Vana-Võromaa käsitüürahva tõne kokkosaamine om 13. märdikuul  Võro instituudin  (Tartu tn 48 Võrus) kella 14-17.

Vana-Võromaa käsitüülisi edimesel kokkosaamisel kõneldi käsitüü prõllatsest olukõrrast, võro värgi e-poodi plaanist, võro kultuuriperändüse tundmisest ja viil mitmast asjast, midä olõsi ütenkuun vajja tetä, et võro käsitüü parembahe vällä paistnu ja kaubas lännü. Käsitüülisil olõs vajja tiidmisi võro kultuuriperändüsest ja kõneldi ka võro käsitüü kaubamärgist. Manu tulnu uuri käsitüü ostmisepuult ja nuurilõ pakku vällä uurmisteemasid. Otsustedi, et kuunkäümä naatas egä kuu tõsõl nelläpääväl.

Seokõrd kõnelemi:

  • Edimese kokkosaamise juttõ lühkü miildetulõtus: midä olõs vajja kõgepäält üten är tetä. Külli Eichenbaum ja Vilve Oja.
  • Alostiidmisi võro kultuuriperändüsest: Miä om Vana-Võromaa ja miä omma kihlkunna. Kõneles Võro Instituudi tiidrü Evar Saar.
  • Määnest meelüst vai käsitüükaupa ostva turisti. Kokkovõtõ Võromaa müügikotusside uurmisest. Kõneles Vilve Oja
  • Arotus, juuskva info edesiandmine ja järgmäse kokkosaamise jututeemade kokkolepmine.

Kokkosaamisele tulõkist pallõmi teedä anda: Vilve Oja (Võro Instituut, käsitüü asjatundja), tel 55 41 999,vilve.oja@gmail.com

Käsitüütsõõri info om prõlla üllen Võro Instituudi kodolehe pääl: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/kaesitueuelisi-tsooriklaud

Võrumaa noorte osaluskohvik kutsub kaasa rääkima

Ühisnädal_veebipäisOsaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.

Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.

Anna oma tulekust teada e-kirja teel aadressile joanna.kurvits@gmail.com 11. novembriks.

Osaluskohvikul arutletavate teemade tutvustused leiab SIIT.

Rohkem osaluskohvikutest : https://www.facebook.com/Osaluskohvikud

Osaluskohvik toimub Ühisnädala raames. Võrumaa Ühisnädala sündmustega saab tutvuda SIIN.

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020