Eile ilmus esimest korda Võrumaa maarahva pööratav seinakalender, mille iga kuud ilmestavale looduspildile on märgitud kuu kolm-neli olulisemat üritust maakonna erinevais paigus.
Paremal servas on väikesed pildid maakonnas toimunud üritustest. Omal kohal on ka meeldetuletused, nagu tuludeklaratsioonide esitamine märtsis jne.
Kalendrist saame teada, et 21. märtsil toimub Võrumaa noorteorganisatsioonide mängupäev Uue-Antslas, 11. juunil unustatud mõisate päev Rogosi mõisas, tuleva aasta jõulukuu 18. päeval on jõululaat Sandisuus jne.
“Kalendriga näitame, et meie talunikel ja Kodukandi liikmetel on maal elamise ja töötamise kõrval ka ühine kalender,” lausus koostaja Marika Parv, kes on nii taluliidu tegevjuht kui ka Kodukant Võrumaa juhatuse liige.
Koostaja sõnul rahastasid kalendri ilmumist nii taluliit kui ka kodukant. Taluliidu liikmed, külaseltsid ja koostööpartnerid saavad selle tasuta.
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!
Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.
Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.
Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee
Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja
Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.
Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma
Sel neljapäeval, 2. detsembril toimub Võrumaal Varstu kultuurikeskuses ettevõtluspäev “Tuulteroos”, millega soovitakse elavdada diskussiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjustest ning aktiveerida Võrumaa noori ettevõtlusega tegelema.
“Oleme omavahel arutanud, et tihti aitab vaesusele kaasa ellusuhtumine: inimene seisab iseenda varjus ja mõtleb, miks siin nii pime on,” sõnastas ettevõtluspäeva lähtepunkti MTÜ Varstu Noorteklubi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets. “Probleem, millele noored lahendusi otsivad, on: kuidas tulla iseenda varjust välja ja elada täisväärtuslikku elu?”
Päev algab meeskonnakoolitusega ning jätkub improvisatsiooniliste töötubadega, mida viivad läbi lavastajad-näitlejad Tarmo Tagamets jaMarianne Kütt ning majandusõpetaja Neidi Hansen.
Ettevõtluspäevast osa võtvad Kanepi, Valga, Mõniste ja Varstu noored on ette valmistanud ka kodutööd – lühietendused sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise vaesumise põhjustest ning probleemidest.
Päeva teises osas reklaamivad oma tooteid õpilasfirmad, kes on ka aktiivselt kaasatud ürituse korraldusse. “Näiteks on üks õpilasfirma koostanud “Tuulteroosi” kiidukirjad, teine tegi vanadest tsiklimootori juppidest auhinnad, kolmas valmistas ürituse nimest lähtuvaid paberist volditud kunstilised kaunistused ning neljas õpilasfirma vastutab ürituse konfereerimise (teadustamise) eest,” selgitas Lea Mändmets.
Osula Külaseltsis saab nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal õppida seebi tegemist
Just selliseid seepe on võimalik õppida ise valmistama. Foto: Ene Kerge
Õpitoas saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi.
Glütseriini seebi õpitoad toimuvad:
4. detsembril kell 11.00
8. detsembril kell 18.00
4. detsembril, kell 20.00, Võru Kultuurimajas Kannel materialiseerub vaid üheks unustamatuks õhtuks kaheksakümnendate salapäraseim Eesti rock-grupp: esineb paljude festivalide laureaat, karismaatiline ansambel Hetero.
Vaatamata 30-seks saamisele on Hetero endiselt löögijõus ja tähistab juubelit ülevaatega oma loomingu paremikust
parimas võimalikus koosseisus. Publiku kütab üles Võru kollektiiv Rahe. Meenutusi, vestlusi, liikuvaid ja seisvaid pilte kommenteerivad peasüüdlased ise.
MTÜ Taevapõder kuulutab välja ka Hetero raamatu, CD ja DVD ettevalmistamise, et tehtu saaks väärika jäädvustuse. Siit palve kõigile, kelle kodudes ja mälusoppides võivad peituda mingidki ansambel Heteroga seotud materjalid kas
lihalikul või efemeersemal kujul (fotod, filmi- ja videolõigud, helisalvestused, artiklid, eelkõige aga eredad mälestused).
Hoolimata pakasest saab täna kella 12-15 vahel näha Suurel Munamäel rahvatantsu. Haanja Tantsu Laulu ja Mängu Selts salvestab siin oma folkloorset tantsukava, mida esitatakse suvel mõnel folgifestivalil Euroopas.
Tantsuõpetaja Ulvi Toomik on valinud kavasse peamiselt Kagu-Eesti tantse, aga ka näiteks hiiu valsi, mida mujal Euroopas ei tunta. Tantsudest koostatakse videopõimik, mis tutvustab rühma ja annab aimu eesti rahvatantsust.
Võttepaikadeks ei ole ainult Munamägi, vaid Haanja erinevad paigad, nii sees kui õues.
Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.
Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.
Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.
Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.
Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.
Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.
Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.
Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.
Väärtused
Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.
Fotod: Anti Allas
Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:
Paremini sõnastada eestlaste väärtused
Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
Suunata raha väärtuste kaitsmisse
Paremini sõnastada kohalikud väärtused
Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal
Roheline majandus
Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.
Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm
Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:
Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
Algatusvõime
Haritus
Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:
Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
Röövkapitalism
Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
Ajupesu (kollane media)
Liigne orienteeritus edule (majandus)
Projektipõhisus
Sammud 2018. aastani:
Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.
Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!
Teisipäeval, 30. novembril algusega kell 11 toimub Võrumaa jahimeeste ja metsameeste (Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK Võrumaa metskonna esindajate)ümarlaud Võrus hotell Kubija (Männiku 43a) väikses konverentsiruumis.
Ümarlaual arutatakse võimalusi võitlemiseks metsakahjustuste tekke põhjustega.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige, tel 522 9494, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee.
Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.
Täna kell 13 algab Võrumaal Läti piiri ääres Rogosi mõisa kohvikus karaskiküpsetamise õpiköök. Peale erinevate lisanditega karaski õpetab kokk Annika valmistama ka karaskile sobivaid määrdeid.
Ise teeme – ise sööme! Kui teil on huvitavaid retsepte, siis võtke need kindlasti kaasa!
Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.
Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikud Ieva ja Elena. Foto: Sänna KultuurimõisLaupäeval, 27. novembril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas Läti ja Hispaania kultuuriõhtu “This is the end”.
See on Kultuurimõisa vabatahtlike Ieva (Läti) ja Elena (Hispaania) viimane projekt/ettevõtmine Euroopa Vabatahtliku Teenistuses. Üheksa kuud on tüdrukud töötanud Sänna mõisas ja selle ümbruses, renoveerinud, ehitanud, koristanud, viinud läbi erinevaid õpitubasid, korraldanud üritusi.
Nüüd on tüdrukutel aeg otsad kokku tõmmata, aga väga sisuliselt: näituse, õpitubade jm tegevusega. Lapsed saavad vaadata Läti multifilmi „Karu tuleb“ („Lacis nak“) ja Hispaania film „Murtud embused“ (“Los abrazos rotos“). Lisaks mängud, muusika ja muidu mõnus olemine, maitsemeeltele rahvuslikud suupisted.
Õhtut toetavad programm Euroopa Noored ja Rõuge Vallavalitsus. Loe lähemalt siit.
Novembrikuu viimasel laupäeval esinevad Viitina mõisas Vanemuise ooperitähed Karmen Puis (sopran) ja Jaan Willem Sibul (bariton). Esitusele tulevad tuntud ja armastatud klassikalised laulud. Duetti saadab klaveril Ragne Jõgeva. Kontsert algab kell 16.00, pileti hind on 50 krooni. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital. Loe lähemalt siit.
11. detsembril kl 9-16 toimub Võru kesklinnas jõululaat, kuhu oodatakse käsitöölasi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui kaugemalt. Homme lõpeb registreerimise tähtaeg.
Laadale on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha, hapukapsasa ja vorsti, mee, mooside, kõikvõimalikke teiste hoidiste ning maiustuste müüjad. Osalema kutsutakse ka toitlustajaid, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Osalejatelt kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms müügiletiga. Kaunimate müügikohtade kujundajad saavad ka tunnustatud. Osalemissoovist tuleks teada anda hiljemalt 26. novembriks e-posti aadressli tiina.hallimae@voru.ee või telefonil 7850922.
Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.
Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).
Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp
Homme, 26. novembril kell 19 on Pikakannu Seltsimajas muuseumitunni jututoas Indrek Kalda. Küsimusi esitab Kait Tamra ja kõik on oodatud. Jututuppa tulijatel palutakse võtta oma toidupala kaasa ning lapsed ka. Kõik, kes tahavad rohkem mürada kui jututuba välja kannatab, saavad olla turvaliselt lastetoas.
Lasva vallas toimuvad kahe nädala jooksul arengukava eelnõu avalikud arutelud. Arutelud toimuvad:
Otsa raamatukogus 30.11.2010.a kell 17.00;
Kääpa raamatukogus 01.12.2010.a kell 17.00;
Tsolgo rahvamajas 02.12.2010.a kell 17.00;
Lasva rahvamajas 03.12.2010.a kell 18.00.
Arengukava eelnõuga on võimalik tutvuda 22.11.2010 kuni 03.12.2010 valla kodulehte külastades ja valla raamatukogudes (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa).
Avalike arutelude käigus on võimalik teha ettepanekuid. Peale avalikke arutelusid vaadatakse kõik esitatud ettepanekud läbi, tehakse eelnõus vajalikud muudatused ning suunatakse eelnõu avalikule väljapanekule.
Arengukava on koostatud koostöös vallaelanikega ja vallas tegutsevate asutustega, kes oma ettepanekuid esitasid ning arengukava eesmärgiks on valla terviklik ja harmooniline arendamine, investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, jätkusuutliku elukeskkonna ja majanduse tagamine, arvestades ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi ning kultuuripärandit.
27. novembril algusega kell 20 toimub Haanja rahvamajas vallarahvale pidu, mis seekord peetakse rahvalikus võtmes. Kes on Mart, Märt ja Kadri? Kes on Mare? Jalakeertuseks mängib ansambel Hollarii. Info ja laudade registreerimine e-posti aadressil ivirausi@gmail.com või tel 53054164.
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Evar Saar,
