Reedel, 22. märtsil 2013 algusega kell 22 toimub Võrumaal Haanja rahvamajas extreemselt elektriline pidu kõikidele drum&bassi, dubstepi ja electro muusika austajatele.
Plaadikeerutajaid on nii pealinnast, saarelt kui ka mägismaalt.
Avatud on baar (ainult sulas).
Tule ise ja rebi ka semu kaasa!
Sissepääs alates 18 eluaastast.
Pilet: 6 EUR.
Lisainfot peol toimuva kohta saad jälgida sündmuse Facebooki lehelt!
Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril 2013. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.
Reegleid ja lisainfot leiad Rõuge Puraka Facebooki lehelt!
Kalapüügist osavõtutasu on 3 eurot, ülejäänud üritus on tasuta!
Üritust korraldavad Rõuge Vallavalitsus ja Rõuge Noorteklubi
Tel: +372 785 9322
E-post: maa@rauge.ee
3.veebruaril kell 12.00 tähistab Pikakannu Koolimajas küünlapäeva tantsuansambel LEE vilistlasrühm koos külalistega. LEE vilistlased on Pikakannul oma talvist tantsulaagrit läbi viimas juba mitmendat korda. Seekord esitatakse Maido Saare, Raido Bergsteini ja Maria Uppini seatud tantse. Abiks on lõõtsaga Juhan Uppin ning muinasjutte vestab Kristjan Sarv.
16. veebruaril toimub avalik mootorkelguüritus Villamoto mootorkelgusafari. Tegemist on mootorkelgumatkaga, mille sisse on põimitud veidi kelgusporti nendele, kes seda soovivad. Matk algab Rõugest ja lõppeb samuti Rõuges.
Põnevuse lisamiseks on matkarajal kaks lühikest kinnist rada, kus sõit toimub vaid enda soovil ja aja peale. Esimesel päeval toimub matk päripäeva ning teisel päeval on avatud rada. Parimatele kelgutajatele on auhinnad. Raja ääres pakutakse teed ja pirukaid.
Lisainfo: http://www.villamoto.ee/villamoto-mootorkelgu-safari-2013/
Alates 4. veebruarist on Võru linnagaleriis üleval Eesti tekstiilikunstnike liidu aastanäitus. ETeKL-i aastanäituse “Järje hoidja” märksõnadeks on kestvus ja järjepidevus.
Tekstiilikunst on läbi aegade olnud tehnikate ja traditsioonide hoidja, püsivate väärtuste kandja. Millised ka on olnud erinevate kümnendite väärtushinnangud ja saavutatud loomingulised tipud, kunstnikud on pürginud aina edasi. Tekstiilikunsti tulevikku on püütud ennustada ja suunata, kuid traditsioonid püsivad. Uus on tihti hästi unustatud vana. Ka kiirelt muutuvas maailmas, uute materjalide, masinate ja tehniliste teostuste ulmeliste võimaluste kõrval on kunstniku võimed, oskused ja käeline tegevus endiselt asendamatud. Praegugi eeldatakse, et tekstiil on tarbitav: mõjutab selle kandjat või ruumi emotsionaalselt, muudab, kaunistab, soojendab, tekitab erinevaid dimensioone. Liikudes edasi läbi muutuste või järjepidevuse, on järje hoidmine tekstiilikunsti kestmajäämise lubadus.
Näitusel esinevad: Mari Haavel, Ehalill Halliste, Sirgid Huik, Elna Kaasik, Mariann Kallas, Aili Kivioja, Peeter Kuutma, Riste Laasberg, Maasike Maasik,Eva Mustonen, Merike Männi, Ilme-Anu Neemre, Aet Ollisaar, Ene Pars, Erika Pedak, Katrin Pere, Ülle Raadik, Anu Raud, Eve Selisaar, Malle- Maria Sild, Ludmilla Swarzevskaja, Kaire Tali, Reet Talimaa, Milvi Thalheim, Tarmo Mäesalu.
Näitus jääb avatuks kuni 1. märtsini. Galerii on avatud tööpäeviti kella 12- 8.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta. www.vorulinnagalerii.ee
Hando Tamme maalinäitus “Peitus”
Tegemist on kunstniku üheksanda isiknäitusega. Seekordne väljapanek koosneb täielikult uudisloomingust, mis maalitud eelmisel aastal. Antud näitust on eksponeeritud Tartus Athena Kultuurikeskuses ning TLKK galeriis. Maalinäitus tegeleb teemaga avalik-varjatud. Tänasel päeval on üha raskem jääda “Kõike Nägeva Silma” eest peitu, tegeleda oma asjadega nii, et kedagi ei sega. Ma tean kõigi kohta kõike ja nemad teavad sama minu kohta. Vuajerism on üldlevinud ja heakskiidetud elulaad. Mõnd on siiski raske teada saada, näiteks mida maalikunstnik maalib, mida ta on peitnud. Selleks peab minema näitusele, end füüsiliselt koormama. Kas pingutus ka küünlaid väärib, selgub alles galeriis, kuid kindlasti saabub “teadmine”, peitus on läbi, mängijad on leitud. Võib alustada uue mänguga, uute osalejatega.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kunstiprojekt “Ruum”
See projekt on ruumidest meie ümber ja meie sees. Ruumidest, mis on reaalsed ja mittereaalsed, igat mõõtu ja igaks puhuks. Need on ruumid, mis on paljunenud, tükeldunud ja mitmekesistunud. Ruumid, mis on suletud, piiratud, avatud, kõverad. Need on eluruumid ja õhuruumid, aegruumid ja unenäoruumid. Ruumid kulgemiseks. Näitusel osalevad Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid Ander Avila, Maria Evestus, Riin Kivisild, Katri Korbun, Paul Kormas(ov, Liisi Kukk, Mari Kõrgesaar, Kairi Lentsius, Taavi Oolberg, Kadri Riives, Siim Sokk. Juhendaja: Piret Kullerkupp.
Näitused jäävad avatuks kuni 31. jaanuarini 2013. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta. www.vorulinnagalerii.ee
Küünlakuul kohtub pärast pikka pausi taas Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi. 2. veebruaril kell 18 ootab Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi osalejaid õdusasse vastremonditud raamatukokku, et ajada juttu Soone talu perenaise, skandaalse ajakirjaniku ja kirjaniku Kati Saara Vatmanniga. Tema sõjakaid väljaütlemisi kardetakse ja nauditakse, eraelu on üks suur ja sõge meediakära ning raamatud elulised ja otse. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist. Järgmine kirjandusõhtu toimub juba 1. märtsil kell 18, mil oodata rõõmsat kohtumist Contraga.
Vaata ka siit: http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/kirjandusklubi-kohtumine-kati-saara-vatmann/
Kirjandusõhtuid toetab Rõuge Vallavalitsus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.
Loe Võrumaa Teatajast
Setomaa tipuvalla kampaania Omadega mäel käivitus novembri esimestel päevadel. Vallavalitsuse ideel ja vallavolikogu üksmeelsel heakskiidul lubati novembris ja detsembris Meremäe valda sisse kirjutanud inimestele 100 eurot kolimistoetust ja kaks kotti Lõuna-Antsu kasvatatud söögikartuleid.
Lisaboonusena saab eelmisel aastal sisseregistreeritud 18 uut elanikku ka Meremäe passi. Pass annab tasuta osalemisõiguse Meremäe vallas toimuvatel 2013. aasta kultuuriüritustel.
Kaunilt valla logoga kujundatud Meremäe pass on nimeline ning selle omanikul on hea jälgida vallas pakutavaid hüvesid ning kultuurikalendrit.
Loomemajandusevalla sündmuste kalendrisse on koondunud üle 40 huvitava kultuuriürituse, õppepäeva ja kirmase. Eelnevate aastate kogemusest on teada, et aasta jooksul lisandub tegemisi ja üritusi veelgi.
Kampaania käigus valla elanikuks tulnud Meremäe kooli õpetaja Hele Krooni lausus passi saamise kohta järgmist: “Sellised ettevõtmised on väga meeldivad. Inimene peab need nii-öelda tasuta asjad kindlasti ära tarbima. Hakkan rohkem osalema koduvalla tegemistes ja rõõmustama koos valla elanikega. Nii on lihtsam kohanduda ja saada tuttavaks kohaliku eluoluga”.
Meremäe valla kampaania Omadega mäel jätkub samadel tingimustel ka käesoleval 2013. aastal. Uue Meremäe passi omaniku hüvesid saab maitsta juba tuleval aastal.
Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.
Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.
Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.
Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.
«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»
Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.
Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.
Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka
Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!
Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.
Uma Leht
Kõigil toitlustamisega tegelevate taludel, mittetulundusühendustel või ettevõtetel on võimalus välja töötada oma isikupärased keraamilised nõud.
Kursus algab 8. veebruarist kl 17 ja hakkab olema reedeti 3 kuu vältel Avatud Ateljees uue asukohaga Jüri 26. Juhendajaks on tunnustatud Võru keraamik Aivar Rumvolt.
Kursuse maht on 30 tundi, selle jooksul õpitakse selgeks põhilised keraamikavõtted ja valmistatakse kõrgkuumusel põletatud ja glasuuritud keraamilised nõud: alused, kruusid, taldrikud – vastavalt osalejate soovidele ja fantaasiale. Nõudele on võimalik pressida erinevaid mustreid ja logosid. Loe edasi: Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud
Pühapäeval, 20. jaanuaril toimus Obinitsa muuseumis animatsiooni õpituba OÜ Animailma liikmete Marili Toome ja Piret Siguse juhendamisel.
Peredele mõeldud kolmetunnise õpitoa vältel said osalejad proovida kahte animatsioonitehnikat. Esmalt prooviti kaadrikaupa iseenda nukuna liikumist ning teise tehnikana tegeleti esemete animeerimisega. Enim elevust tekitas filmitehnilistest trikivõimalustest teada saades erinevate lühifilmistsenaariumide väljamõtlemine. Õpitoa tulemusel valmis kaks paarikümnesekundilist nukufilmi.
Õpitoas osalenud tõdesid, et nukufilmi tegemine nõuab suurt kannatlikkust ning palju aega, ent samas on tegemist väga loova ja haarava tegevusega. Kavas on aprillikuus läbi viia veel täiendav õpituba, kus tutvustatakse ka teisi animeerimistehnikaid. Loe edasi: Obinitsa muuseumis õpetati nukufilmi tegema
Möödunud aasta lõpus toimunud Võrumaa omanäoliste meenete konkursil UMA MEELÜS osalenud tööd on kokku kogutud tutvustavasse kataloogi, kus peale meenete piltide on välja toodud ka valmistajate nimed ja kontaktandmed.
Kataloog annab võimaluse kõigil huvilistel leida meened, mida enda või oma organisatsiooni headele sõpradele ja koostööpartneritele kinkida. UMA MEELÜSe kataloogiga on võimalik tutvuda Võru maavalitsuse kodulehel või Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel.
Otse kataloogi juurde pääseb siit.
Ostes meene või kingituse UMA MEELÜSe tööde hulgast, toetatakse kohalike ettevõtjate tegemisi.
Võru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.
Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.
Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.
Laupäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 leiab Võrumaal Ruusmäel Rogosi mõisas aset torditegemise õpituba. Õpetust jagab Karille Bergman.
Osalustasu 5 eurot.
18.jaanuaril algusega kell 19.00 toimub kitarrimänguõhtu Rõuge Avatud Noortekeskuses. Üritus toob kokku kitarrimängu õppivad Rõuge noored koos juhendaja Ive Ruusamäega ning Jaanipeebu Kitarrikooli õpilased koos juhendaja Indrek Huntiga.
Juuakse teed, mängitakse kitarril ja arutatakse, milliseid muusikalisi tegevusi võiks veel üheskoos teha. Arutatakse teemal kas kevade tulekuga jätkata kitarriõhtuid lõkketule ümber, elustada noortebänd või mõelda välja hoopis midagi muud.
Tule veeda mõnus õhtu kitarrimängu seltsis!
Adrenalin Arena ja Motokrossipisik korraldavad Sõmerpalus 25.jaanuaril taas Lastehommiku, mis on järjekorras juba kümnes!
Lastehommik ootab Sõmerpallu lapsi, kes soovivad proovida tsiklit krossirajal. Proovisõidule pääsevad lapsed, kellel jalgrattal abiratasteta sõit selge. Kohapeal on olemas erinevas mõõdus mootorrattad ning igale suurusele vajalik krossivarustus.
Lastehommik avatakse kell 10.00 ning samal ajal on rajale oodatud ka oma tsikliga sõitjad. Rajale pääsevad nii algajad kui ka 50 jun masinaklassi sõitjad.
Proovisõidu registreerimine: hannes@pyyne.ee, tel 5296 556
Proovisõidu hind on 15 €. See sisaldab tsikli kasutamist, varustust, juhendamist ning 30 minuti pikkust proovisõitu. Isikliku tsikliga sõitjatele on pilet 10 €. Isikliku tsikliga sõitjad saavad rada kasutada kell 10.00 – 14.00
Lisainfo: Hannes Prikk, motokrossipisik@pyyne.ee, tel: 5296556, www.motokrossipisik.eu, motokrossipisik.blogspot.com
Võru maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit ootavad 7. veebruariks taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru maavalitsusele hiljemalt 7. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus
Igal laupäeval viib suusabuss Rõugest huvilised Haanjasse suusatama. Buss väljub kell 10.00 Rõuge korrusmajade parklast ja 10.05 Rõuge koolimaja juurest.
Haanjasse sõidetakse mööda Rebase teed. Kohapeal ollakse kaks tundi.
Bussisõit on tasuta!
Buss käib seni, kui suusatamisolud püsivad. Info tel 5560 3989 (Karel).
Suusatamas käimine toimub projekti “Tervist edendav kogukond” raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Haanjamaal jätkuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad. Lähiajal on plaanis järgmised ettevõtmised:
Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com.
Lisainfo: ivirausi@gmail.com
Toetavad: Leader Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu, Haanja vald
Haanja Kool koostöös Haanja Vallavalitsusega on juba mitmendat aastat läbi viinud kodanikuõpetuse tundi kohaliku omavalitsuse teemal.
Koolilapsed külastasid reedel, 11. jaanuaril vallavalitsust. Vallavanem viis läbi õppetunni vallavalitsuses, rääkides kohaliku omavalitsuse struktuurist ja ülesannetest.
Tunni raames tutvuti vallavalitsuse tööruumidega ja ametnike tööga.
Juri Gotmans
Haanja vallavanem
III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.
Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).
Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.
Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.
III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.
Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.
I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com
