Võrumaa

Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Laupäeval, 3. mail kell 18.00 saab vanas lennukitehases alguse noortebändide võistlus „Viljandimaa noortebänd 2014“.

Paariks aastaks hääbunud noortebändide võistlus on taas ellu kutsutud Viljandi Avatud Noortetehase VANT ja MTÜ Viljandi Lennukitehase koostöös. Lisaks Viljandimaa noortele tulevad eeloleval laupäeval võistlema ka bändid Valga- ja Võrumaalt.

„Viljandi vana lennukitehas on saanud uue hingamise ning uueks koduks avatud noortetoale. Koostöös lennukitehasega otsustasime, et nüüd võiks noortebändide võistlusega samuti uuesti alustada,” ütleb VANT-i noorsootöö koordinaator ja võistluse üks korraldaja Mart Saar.

Esimesele konkursile, pärast pikka pausi, avaldas soovi võistlema tulla 10 bändi. Omaloomingu kategoorias astuvad laupäeval võistlustulle GRIM GREEN (Antsla), DEFEATEM (Valga), BLACK ROSE (Valga), FLIPOUT ZONE, RÄÄBS & OTHERS GUYS, VON DORPAT ja POSÕ. Loe edasi: Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Valmista endale vanast uus valgusti

14. mail kell 17.00 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!

Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee. . Töötoa tasu on 10 eurot. Täpsema info leiab siit.

Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

IMGP7209 — Hetk infoseminarilt. Esireas eestlasi nõustanud Saksa külalised.

Eile Võru Kandles peetud infoseminaril “Omavalitsuste osalusega krediidiasutus kui võimalus piirkonna arenguks Bonni hoiupanga fondi näitel” otsiti Lõuna-Eestisse hoiupanga loomise võimalusi.

Panga peamiseks ülesandeks oleks läbi klassikalise pangandussüsteemi tugevdada Lõuna-Eesti majandustegevust ning seda elus hoida.

Mitmete pangaesindajate, ärimeeste ja omavalitsusjuhtide osalusel toimunud kohtumisel pakkusid oma pikaajalist kogemust Saksamaal asuva sihtasutuse Sparkasse esindajad Dr. Engel ja Nicklaus Bergmann. Esimene neist tutvustas Sparkasse kui mittetulundusliku sihtasutuse missiooni ja ülesannet, teine aga otsis ja leidis läbi huvipakkuva ekskursi Saksa panganduse ajalukku tihedaid seoseid tänasega.

Sellest lähtuvalt tõstis Bergmann esile kohalike omavalitsuste osalusega krediidiasutuste eeliseid. “Luues kohaliku panga, loome ka kohaliku tööjõu ja parandame elu-olu. See tõde on ajatu,” rõhutas ta. Bergmanni sõnul oleks kohalik pank avatud kõigile omadele, olgu ta siis väike, vaene või rikas. Loe edasi: Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

Täna esineb Parksepas maride folklooriansambel Tatarimaalt

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.

Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.

Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).

Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).

Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.

Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.

Kadri Valner

Võhandu maratoni oll´ timahava rassõ sõita

Puulpäävä peetü 9. Võhandu maraton oll´ timahava rassõ: vesi oll´matal ja sõidu jätt´ poolõ pääl katski 70 paatkunda.

Edimäne eestläne oll’ maratonil kolmas. Võrokõisi sõudsõ edeotsa peris hulga. Üts tuntumpi, polaaruurja Palo Timo (35) sõitsõ üten Kunnusõ Märdiga (35) vällä 21. kotussõ. «Sõitsõmi puultõist tunni kavvõmb ku minevä-aasta, Tamula tsõõr viil pääle,» ütli maratoni 12 tunni ja 14 minotiga läbi sõitnu Koha Priit (39) ja Raul (35). Vele Koha saiva 81. kotussõ, uman võistlusklassin olli nä kuvvõnda.

Võro liinavalitsusõ võistkund (Silla Sixten (49) ja Jõgi Tõnu (54)) saiva 71. kotussõ.Elon edimäst kõrda Võhandu maratonni sõitnu Jõgi Tõnu oll’ päält võistlust läbi nigu Läti raha: spordimiis Sixten tekk’ väega kõvva tempot.

A Võro veteransportlanõ Jõgi Jaan (63) tekk’ hulgalõ noorõmbilõ är ja sõitsõ 49ndäs. «Kõgõ rassõmb oll’ iks peräots, Räpinält Võõpso, ku joba väega väsünü olli,» tunnist’ Jaan, kelle pää-ala om suusataminõ. Kanuusõitu tegegi tä õnnõ Võhandu maratonil. Maratonil oll’ ka kolm võrokeelidse nimega paatkunda. ÕkvaPrõlla sai 292., Uma Paat 338. ja Perämäne Loodsik 389. kotussõ. Perämäne Loodsik oll’ ka tõtõst maratoni kõgõ perämäne loodsik, miä Võõpso jõudsõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.

Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.

Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.

Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.

Jana Huul

USA suursaadik ja maaväeatašee külastasid Võrumaad

Eile saabusid Võrumaale kahepäevasele visiidile USA suursaadik Eestis, härra Jeffrey Levine ja USA maaväeatašee, kolonelleitnant Geoff Wright.

Õhtupoolikul kohtusid külalised Võru linnavalitsuses linnapea Anti Allase, abilinnapea Sixten Silla ja linnavolikogu esimehe Tõnu Jõgiga, et avaldada liitlastele toetust ning siinset elu-olu tundma õppida.

Esmakordselt Võrumaal viibiv Jeffrey Levine tunnistas, et on senist ringsõitu väga nautinud. “Olen kindel, et teen oma Vene kolleegid närviliseks, kuid Eesti on ärevil ja vajab toetust,” lausus ta. Peale julgeolekuküsimuste pakkusid külalistele huvi riigigümnaasiumi asutamise, puidutöötlemise ja mööblitööstuse kompetentsikeskuse, biokütuse ja soojaenergia tootmise ning veel mitme teise valdkonnaga seotud küsimused.

Ka maavanem Andres Kõiv rõhutas ennelõunal Võru maavalitsuses kõrgeid külalisi võõrustades julgeoleku tähtsust ning pööras tähelepanu Lõuna-Eesti ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste väljaõppe võimalustele.

Ameeriklased kohtusid veel Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilastega ning käisid Kuperjanovi pataljonis ja Suurel Munamäel. Täna kohtuti Setu kuningaga ja külastati Luhamaa piiripunkti.

Meelis Kriguli isiknäitus Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis

Meelis Kriguli isiknäitus “KELLE OMA ON AEG” on avatud Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis alates 12. märtsist.

Meelis Krigul on Võrust pärit, Piusa raudteejaamas keraamikakoda pidav kunstnik. Tuntud keraamik, oma ala meister tegeleb ka maalimise, graafika ja joonistamisega.

Näitusel “KELLE OMA ON AEG” on näha kunstniku esimesed maalid õpingute ajast ERKIs kuni selle aasta teosteni. Galerii väiksemas saalis on suur keraamiline ja valgusküllane installatsioon.

Kaks aastat tagasi toimus Tartu Kunstimuuseumi saalis keraamikute ühisnäitus “Suur vaas”, mida kureeris Ahti Seppet. Seal sai Kriguli taies suure tähelepanu osaliseks oma reljeefse antiikse maalingu ja harmoniseeruva muusikaga.

Näitusega tähistab kunstnik oma juubeliaastat.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Kultuurikoda asub Katariina 11, avatud K- P 10.00-18.00.
Sissepääs majapiletiga.

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Rõuges tuleb Kaitseliidu tutvustamise õhtu

Neljapäeval, 10. aprillil kell 18.30 toimub Võrumaal Rõuge rahvamajas Kaitseliidu tutvustamise õhtu “Kaitseliit – kas riigi või inimese jaoks?”

Oma kogemusi Kaitseliidus jagavad kohalikud kaitseliitlased, kodutütred ja noorkotkad. Laulame sõdurilaule ja esitleme Kaitseliidu tänast varustust ja relvastust. Tutvustame:
• Mis on Kaitseliit?
• Mida pakub Kaitseliit täiskasvanutele? Mida noortele?
• Mis on Kaitseliidu tähtsus eilses ja tänases Eestis
• Kes ja kuidas saavad Kaitseliiduga liituda?

„Kaitseliit vajab ka nende inimeste panust, kes ei taha või ei saa relva kanda. Kutsun kõiki eestimaalasi üles astuma Kaitseliitu, sest just Kaitseliidu kaudu saab igaüks anda oma panuse selleks, et Eesti oleks homme paremini kaitstud kui täna,“ on öelnud endine kaitseminister Urmas Reinsalu.

Tule koos perega!
Täiendav info Indrek Hunt (5841 5169) ja Meit Grossmann (5346 8026)

Allikas: Kaitseliidu Võrumaa malev

Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Võru linnavalitsust külastasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esimene sekretär Miriam Ströbel ja Eestis asuva Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja Anne Lind, et üheskoos arutada saksa keele- ja kultuuriõppe süvendamise võimalusi Võru koolides ja lasteaedades.

Võru linnavolikogu saalis toimunud ümarlauavestluses tutvustasid linnapea Anti Allas, Võru linnavalitsuse sakslasest nõunik Oliver von Wolff, arendusosakonna spetsialistid ja Võru kesklinna kooli esindajad külalistele siinseid olusid, pälvides Saksa poole huvi ja tunnustuse.

Nimelt on Võru lastaia Päkapikk lapsevanemad avaldanud soovi alates sügisest eesti-saksakeelse segarühma loomiseks ning Võru kesklinna kool kavandab eraldi õpet saksa(keelse) muusika ja kultuuri tutvustamiseks. „Initsiatiiv ei tulnud minult ega linnavalisuselt, vaid lapsevanematelt. Valida oli vene ja saksa keele vahel, enamik valis saksa keele kasuks,“ selgitas von Wolff.

Vahendid nimetatud projektide aastaseks rahastamiseks on sihtasutuste ja lapsevanemate abiga juba koos, ent osapooled loodavad, et alustatu saab pikema ja põhjalikuma jätku, võimalikuks sidujaks kultuuri ja ajaloo ühisosa. Võru pool näeb sakslastega koostöös eelkõige võimalust nende keele ja kultuuri paremaks (tundma)õppimiseks ning head võimalust tulevikus saksa keelt tööalaselt rakendada. Sakslasi näib paeluvat Võru linna omapära ja turvalisus ning sarnasus nende kultuuriruumiga. Loe edasi: Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Minevä aasta oll’ terven Eestin ubinauputus, a uma ubina lätsi iks liinan häste kaubas. 10 000 uibuga Koolitalo Vanal Tartomaal Aagren (Aakre) möi pia kõik ubina maaha ja pernaanõ Tiirmaa Krista (34) plaan viil mitu hektärri uibit mano istuta.

«Et terven Lõuna-Eestin oll’ hää ubinasaak, sis oll’ seokõrd keerolidsõmb ubinit müvvä,» ütles Krista. Kõgõ parõmbahe läts’ kaubas pernaasõ hindä nimeline sort «Krista». Suurõmb jago ubinist läts’ pääliina puutõhe ja keskmäne kilohind oll’ euro ümbre. Kätte sai Krista tuust tsipakõsõ inämb ku poolõ.

«Kõgõ nõvvõtumb Eesti ubinasort om «Liivi kuldrenett», tuu saa varramba valmis ja müvväs varramba är kah. Mi sordi saava ildamba valmis,» seletäs Krista. «Ku inemine sorti ei tunnõ, sis tä ots silmiga ilosit suuri verevit ubinit.»

Krista tege ubinamahla kah, a ütles, et tuud om keerolidsõmb müvvä ku ubinit: tegijit om pall’o. Liitri hind jääs kolmõ-nelä euro vaihõlõ.

Mahla tege tä Polli tuutõarõndusõ keskusõn. Sääl pressitäs, kuumutõdas, pandas pudõlihe ja silt pääle. Mahla müvväs talopuutõn. «Puhast ubinamahla mi ei tii, teemi ubina-sit’kamar’a- ja ubina-ebaküdooniamahla,» seletäs Krista. Loe edasi: 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Teenuste disaini koolitus MTÜ Võluvõru koolituskeskuses

3. aprillil ja 2.-3. mail kell 10.00-15.30 toimub MTÜ Võluvõru koolituskeskuses teenuste disaini koolitus.

Koolituse eesmärk on luua ettekujutus teenuste disaini protsessi olemusest ning peamistest meetoditest, mida saab teenuste arendamiseks kasutada. Teenustedisain tegeleb väärtuste loomisega, selle kaudu on võimalik suurendada tegutsemiseeliseid teenindus-, tootmis- ja avalikus sektoris.

Kursuse käigus tutvutakse teenuste disaini kontseptsiooni ja meetoditega, õpitakse kasutama teenuste disaini tööriistu. Uuritakse teenuste disaini seoseid organisatsiooni kommunikatsiooni ja brändinguga. Oluliseks osaks on ka juhtumianalüüsid. Koolituse viib läbi Ülle Puustusmaa (BDA).

Koolitus on interaktiivne ja praktilise suunitlusega. Osalejad saavad koolituse täismahus läbimise korral tunnistuse.

Osalustasu on 50 eurot (3 päeva).

Koolitusele registreerumine toimub kuni 31. märtsini e-posti teel voluvoru@gmail.com või telefonil 5853 1062.

Mosaiigipäevak Viitina mõisas

Pühapäeval 30. märtsil kell 12.30-19.00 toimub Viitina mõisa mosaiigistuudio II korrusel mosaiigipäevak. Mosaiigipäevakul antakse lillepottidele uus elu ja välimus keraamiliste nõude, seina- ja põrandaplaatide ning klaasi tükikestega. Soovi korral võib omalt poolt erinevaid materjale kaasa võtta, mida oma loomingus kasutada.

Kaasa tuleb võtta savist lillepott koos alustaldrikuga. Lillepott võib olla nii uus kui ka vana, mis on pragudega ja väsinud välimusega.

Puhkehetkel pakutakse külmi ja kuumi jooke ning suupisteid. Tervitatakse ka külakosti, mida endale ja teistele pakkuda.

Osalejad saavad mõnusa elamuse ning kaasa ilusa mosaiiktöö ja väikese kogemuse iseseisvaks koduseks mosaiigi meisterdamiseks.

Päevakul osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda ja saata enda kontaktandmed aadressile fadawonderland@hotmail.com või helistada numbrile 5620 2129 (Kerstin).

Pilet täiskasvanule on 13 EUR ning koolilapsele 8 EUR.

Osalejatel tuleb ettemaks tasuda eelnevalt Viitina mõisa mosaiigistuudios E-R 08.00 – 16.00 või pangaülekandega (rekvisiidid saadakse registreerumisel).

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/230827357108936

Õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse

22. märtsil toimus projekti „Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonna-keskuseks“ raames õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse.

Mooste mõisas võõrustas Rogosi mõisa arendamisest huvitanute seltskonda Meelis Hainsoo, kes kõigepealt juhatas seltskonna Taaskasutuskotta. MTÜ Taaskasutuskoda tegeleb üleliigsete, kuid kasutsukõlblike esemete kogumise ja uude kasutusse andmisega. Järgmisena tutvustati Sireli talu toodangut Villakojas, siis Folgikoda ja selle tegemisi ning Käsitöökoja perenaine Marju Jänes võlus seltskonda oma mõnusa jutuga vaibakudumisest ja käsitööst laiemalt. Mooste mõisa viinavabrikus ootas kõiki meeldiv üllatus.

Räpinas võttis reisiseltskonna vastu vallavanem Teet Helm, kes suure kirega tutvustas 2013. aastal valminud Räpina sadamat ja valla edasisi arenguplaane. Pärast lõunapausi näitas SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Kütt Räpina mõisa tall-tõllakuurist tehtud loomemaja ja tutvustas loomemaja tegevusi. Loomemaja seminariruumis peeti ka Rogosi mõisa TTA koostamise seminar, kus koguti kokku päeva muljed ja prooviti leida neid tegevusi, mis sobiksid Rogosi mõisa. Ideid tuli palju ja need olid päris lennukad – Soome kelgu rallist kuni veealuse matkarajani. Jõuti tõdemuseni, et vanad nõud ja mööbel tasub kokku koguda ja soovijatele edasi müüa ning väärt asja eest peab julgema ka väärilist hinda küsida.

Pika päeva lõpuks tegi Räpina Muusikakooli õpetaja Margit Lind meile ringkäigu Sillapää lossis. Järgmine õppereis toimub 4. aprillil Uhti ja Olustvere mõisasse.

Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.

Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.

Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.

Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.

Õpetajaks konkursi kaudu

Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.

Loe edasi: Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Contra 40. sünnipäeval esinevad Läti luuletajad

Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.

Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.

Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.

Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.

Üritused Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis

Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

Laupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA