Võrumaa

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.

Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.

Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.

Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.

Jana Huul

USA suursaadik ja maaväeatašee külastasid Võrumaad

Eile saabusid Võrumaale kahepäevasele visiidile USA suursaadik Eestis, härra Jeffrey Levine ja USA maaväeatašee, kolonelleitnant Geoff Wright.

Õhtupoolikul kohtusid külalised Võru linnavalitsuses linnapea Anti Allase, abilinnapea Sixten Silla ja linnavolikogu esimehe Tõnu Jõgiga, et avaldada liitlastele toetust ning siinset elu-olu tundma õppida.

Esmakordselt Võrumaal viibiv Jeffrey Levine tunnistas, et on senist ringsõitu väga nautinud. “Olen kindel, et teen oma Vene kolleegid närviliseks, kuid Eesti on ärevil ja vajab toetust,” lausus ta. Peale julgeolekuküsimuste pakkusid külalistele huvi riigigümnaasiumi asutamise, puidutöötlemise ja mööblitööstuse kompetentsikeskuse, biokütuse ja soojaenergia tootmise ning veel mitme teise valdkonnaga seotud küsimused.

Ka maavanem Andres Kõiv rõhutas ennelõunal Võru maavalitsuses kõrgeid külalisi võõrustades julgeoleku tähtsust ning pööras tähelepanu Lõuna-Eesti ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste väljaõppe võimalustele.

Ameeriklased kohtusid veel Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilastega ning käisid Kuperjanovi pataljonis ja Suurel Munamäel. Täna kohtuti Setu kuningaga ja külastati Luhamaa piiripunkti.

Meelis Kriguli isiknäitus Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis

Meelis Kriguli isiknäitus “KELLE OMA ON AEG” on avatud Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis alates 12. märtsist.

Meelis Krigul on Võrust pärit, Piusa raudteejaamas keraamikakoda pidav kunstnik. Tuntud keraamik, oma ala meister tegeleb ka maalimise, graafika ja joonistamisega.

Näitusel “KELLE OMA ON AEG” on näha kunstniku esimesed maalid õpingute ajast ERKIs kuni selle aasta teosteni. Galerii väiksemas saalis on suur keraamiline ja valgusküllane installatsioon.

Kaks aastat tagasi toimus Tartu Kunstimuuseumi saalis keraamikute ühisnäitus “Suur vaas”, mida kureeris Ahti Seppet. Seal sai Kriguli taies suure tähelepanu osaliseks oma reljeefse antiikse maalingu ja harmoniseeruva muusikaga.

Näitusega tähistab kunstnik oma juubeliaastat.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Kultuurikoda asub Katariina 11, avatud K- P 10.00-18.00.
Sissepääs majapiletiga.

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Rõuges tuleb Kaitseliidu tutvustamise õhtu

Neljapäeval, 10. aprillil kell 18.30 toimub Võrumaal Rõuge rahvamajas Kaitseliidu tutvustamise õhtu “Kaitseliit – kas riigi või inimese jaoks?”

Oma kogemusi Kaitseliidus jagavad kohalikud kaitseliitlased, kodutütred ja noorkotkad. Laulame sõdurilaule ja esitleme Kaitseliidu tänast varustust ja relvastust. Tutvustame:
• Mis on Kaitseliit?
• Mida pakub Kaitseliit täiskasvanutele? Mida noortele?
• Mis on Kaitseliidu tähtsus eilses ja tänases Eestis
• Kes ja kuidas saavad Kaitseliiduga liituda?

„Kaitseliit vajab ka nende inimeste panust, kes ei taha või ei saa relva kanda. Kutsun kõiki eestimaalasi üles astuma Kaitseliitu, sest just Kaitseliidu kaudu saab igaüks anda oma panuse selleks, et Eesti oleks homme paremini kaitstud kui täna,“ on öelnud endine kaitseminister Urmas Reinsalu.

Tule koos perega!
Täiendav info Indrek Hunt (5841 5169) ja Meit Grossmann (5346 8026)

Allikas: Kaitseliidu Võrumaa malev

Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Võru linnavalitsust külastasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esimene sekretär Miriam Ströbel ja Eestis asuva Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja Anne Lind, et üheskoos arutada saksa keele- ja kultuuriõppe süvendamise võimalusi Võru koolides ja lasteaedades.

Võru linnavolikogu saalis toimunud ümarlauavestluses tutvustasid linnapea Anti Allas, Võru linnavalitsuse sakslasest nõunik Oliver von Wolff, arendusosakonna spetsialistid ja Võru kesklinna kooli esindajad külalistele siinseid olusid, pälvides Saksa poole huvi ja tunnustuse.

Nimelt on Võru lastaia Päkapikk lapsevanemad avaldanud soovi alates sügisest eesti-saksakeelse segarühma loomiseks ning Võru kesklinna kool kavandab eraldi õpet saksa(keelse) muusika ja kultuuri tutvustamiseks. „Initsiatiiv ei tulnud minult ega linnavalisuselt, vaid lapsevanematelt. Valida oli vene ja saksa keele vahel, enamik valis saksa keele kasuks,“ selgitas von Wolff.

Vahendid nimetatud projektide aastaseks rahastamiseks on sihtasutuste ja lapsevanemate abiga juba koos, ent osapooled loodavad, et alustatu saab pikema ja põhjalikuma jätku, võimalikuks sidujaks kultuuri ja ajaloo ühisosa. Võru pool näeb sakslastega koostöös eelkõige võimalust nende keele ja kultuuri paremaks (tundma)õppimiseks ning head võimalust tulevikus saksa keelt tööalaselt rakendada. Sakslasi näib paeluvat Võru linna omapära ja turvalisus ning sarnasus nende kultuuriruumiga. Loe edasi: Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Minevä aasta oll’ terven Eestin ubinauputus, a uma ubina lätsi iks liinan häste kaubas. 10 000 uibuga Koolitalo Vanal Tartomaal Aagren (Aakre) möi pia kõik ubina maaha ja pernaanõ Tiirmaa Krista (34) plaan viil mitu hektärri uibit mano istuta.

«Et terven Lõuna-Eestin oll’ hää ubinasaak, sis oll’ seokõrd keerolidsõmb ubinit müvvä,» ütles Krista. Kõgõ parõmbahe läts’ kaubas pernaasõ hindä nimeline sort «Krista». Suurõmb jago ubinist läts’ pääliina puutõhe ja keskmäne kilohind oll’ euro ümbre. Kätte sai Krista tuust tsipakõsõ inämb ku poolõ.

«Kõgõ nõvvõtumb Eesti ubinasort om «Liivi kuldrenett», tuu saa varramba valmis ja müvväs varramba är kah. Mi sordi saava ildamba valmis,» seletäs Krista. «Ku inemine sorti ei tunnõ, sis tä ots silmiga ilosit suuri verevit ubinit.»

Krista tege ubinamahla kah, a ütles, et tuud om keerolidsõmb müvvä ku ubinit: tegijit om pall’o. Liitri hind jääs kolmõ-nelä euro vaihõlõ.

Mahla tege tä Polli tuutõarõndusõ keskusõn. Sääl pressitäs, kuumutõdas, pandas pudõlihe ja silt pääle. Mahla müvväs talopuutõn. «Puhast ubinamahla mi ei tii, teemi ubina-sit’kamar’a- ja ubina-ebaküdooniamahla,» seletäs Krista. Loe edasi: 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Teenuste disaini koolitus MTÜ Võluvõru koolituskeskuses

3. aprillil ja 2.-3. mail kell 10.00-15.30 toimub MTÜ Võluvõru koolituskeskuses teenuste disaini koolitus.

Koolituse eesmärk on luua ettekujutus teenuste disaini protsessi olemusest ning peamistest meetoditest, mida saab teenuste arendamiseks kasutada. Teenustedisain tegeleb väärtuste loomisega, selle kaudu on võimalik suurendada tegutsemiseeliseid teenindus-, tootmis- ja avalikus sektoris.

Kursuse käigus tutvutakse teenuste disaini kontseptsiooni ja meetoditega, õpitakse kasutama teenuste disaini tööriistu. Uuritakse teenuste disaini seoseid organisatsiooni kommunikatsiooni ja brändinguga. Oluliseks osaks on ka juhtumianalüüsid. Koolituse viib läbi Ülle Puustusmaa (BDA).

Koolitus on interaktiivne ja praktilise suunitlusega. Osalejad saavad koolituse täismahus läbimise korral tunnistuse.

Osalustasu on 50 eurot (3 päeva).

Koolitusele registreerumine toimub kuni 31. märtsini e-posti teel voluvoru@gmail.com või telefonil 5853 1062.

Mosaiigipäevak Viitina mõisas

Pühapäeval 30. märtsil kell 12.30-19.00 toimub Viitina mõisa mosaiigistuudio II korrusel mosaiigipäevak. Mosaiigipäevakul antakse lillepottidele uus elu ja välimus keraamiliste nõude, seina- ja põrandaplaatide ning klaasi tükikestega. Soovi korral võib omalt poolt erinevaid materjale kaasa võtta, mida oma loomingus kasutada.

Kaasa tuleb võtta savist lillepott koos alustaldrikuga. Lillepott võib olla nii uus kui ka vana, mis on pragudega ja väsinud välimusega.

Puhkehetkel pakutakse külmi ja kuumi jooke ning suupisteid. Tervitatakse ka külakosti, mida endale ja teistele pakkuda.

Osalejad saavad mõnusa elamuse ning kaasa ilusa mosaiiktöö ja väikese kogemuse iseseisvaks koduseks mosaiigi meisterdamiseks.

Päevakul osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda ja saata enda kontaktandmed aadressile fadawonderland@hotmail.com või helistada numbrile 5620 2129 (Kerstin).

Pilet täiskasvanule on 13 EUR ning koolilapsele 8 EUR.

Osalejatel tuleb ettemaks tasuda eelnevalt Viitina mõisa mosaiigistuudios E-R 08.00 – 16.00 või pangaülekandega (rekvisiidid saadakse registreerumisel).

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/230827357108936

Õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse

22. märtsil toimus projekti „Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonna-keskuseks“ raames õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse.

Mooste mõisas võõrustas Rogosi mõisa arendamisest huvitanute seltskonda Meelis Hainsoo, kes kõigepealt juhatas seltskonna Taaskasutuskotta. MTÜ Taaskasutuskoda tegeleb üleliigsete, kuid kasutsukõlblike esemete kogumise ja uude kasutusse andmisega. Järgmisena tutvustati Sireli talu toodangut Villakojas, siis Folgikoda ja selle tegemisi ning Käsitöökoja perenaine Marju Jänes võlus seltskonda oma mõnusa jutuga vaibakudumisest ja käsitööst laiemalt. Mooste mõisa viinavabrikus ootas kõiki meeldiv üllatus.

Räpinas võttis reisiseltskonna vastu vallavanem Teet Helm, kes suure kirega tutvustas 2013. aastal valminud Räpina sadamat ja valla edasisi arenguplaane. Pärast lõunapausi näitas SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Kütt Räpina mõisa tall-tõllakuurist tehtud loomemaja ja tutvustas loomemaja tegevusi. Loomemaja seminariruumis peeti ka Rogosi mõisa TTA koostamise seminar, kus koguti kokku päeva muljed ja prooviti leida neid tegevusi, mis sobiksid Rogosi mõisa. Ideid tuli palju ja need olid päris lennukad – Soome kelgu rallist kuni veealuse matkarajani. Jõuti tõdemuseni, et vanad nõud ja mööbel tasub kokku koguda ja soovijatele edasi müüa ning väärt asja eest peab julgema ka väärilist hinda küsida.

Pika päeva lõpuks tegi Räpina Muusikakooli õpetaja Margit Lind meile ringkäigu Sillapää lossis. Järgmine õppereis toimub 4. aprillil Uhti ja Olustvere mõisasse.

Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.

Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.

Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.

Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.

Õpetajaks konkursi kaudu

Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.

Loe edasi: Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Contra 40. sünnipäeval esinevad Läti luuletajad

Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.

Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.

Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.

Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.

Üritused Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis

Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

Laupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

MTÜ Terve Pere Selts kutsub lapsevanemaid Terve Pere Kooli loengusarja viiendasse loengusse “Religioon ja lapsed”, mis toimub laupäeval, 15. märtsil 2014 kell 10.00-13.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaia majas).

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Viies loeng keskendub lapsele ja religioonile. Seekord on säravaks lektoriks pikaaegse waldorfõpetaja kogemusega Kati Kolk Tallinnast, kes praeguseks on õpetaja ameti vahetanud kirikuõpetaja ameti vastu.

Koos otsime vastuseid küsimustele:
* Milleks tänapäeva inimestele usk?
* Kas religioon raamistab või avardab inimest?
* Kas ja kuidas vanemad võiksid kujundada lapse maailmapilti?
* Mis on aastapühade ja rituaalide tähtsus?

Praktilises osas maalime waldorflasteaia õpetaja Heli Kudu juhendamisel akvarellidega. Avatud heategevuslik kohvik. Loeng on osalejatele tasuta, sest ettevõtmist toetab kohaliku omaalgatuse programm. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

Võrus korraldatakse metameditsiini baaskoolitus

Sel kevadel toimub esimest korda metameditsiini baaskoolitus Võrus. Kahel päeval toimuv kursus (12. aprill ja 10. mai) annab lihtsa ja süsteemse ülevaate, kuidas on meie füüsiline ja vaimne tervis seotud emotsioonidega ning kuidas ise end aidates on võimalik terveks saada/terveks jääda.

Koolituse käigus räägitakse sellest, kuidas kasutada tervenemise toetamiseks loodusseadusi ja ürgbioloogiat seoses erinevate haigustega, näiteks seljavalud, külmetus, hambavalu, kasvajad jne. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas seda informatsiooni kasutada iseenda, oma lähedaste või klientide tervenemisprotsessi toetamiseks. Lähemalt vaadeldakse põhjuseid, miks me sageli haigestume just siis, kui mingi suur probleem on lahenduses saanud – mis toimub sel hetkel meie kehas. Samuti tehakse praktilisi harjutusi ja õpitakse oma keha kuulama. Lähemat infot leiab siit: http://www.metameditsiinikeskus.ee/koolitused-and-seminarid/baas-voru

Lähem info ja registreerimine: Merle Parksepp, e-mail: merle212@gmail.com, telefon: 535 43 972

Allikas: Kaia-Kaire Hunt

Susi om kõva vastalinõ

Kuldmedälit väärt soe pääluu. Harju Ülle pilt

«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.

Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.

No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.

Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»

Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.» Loe edasi: Susi om kõva vastalinõ

Rõuge ja Haanja vald on valmis saanud uue ühisportaali

Valdades on olnud juttu vajadusest infoportaali-infopanga järele, kus inimesed saaksid teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, kus saaks teavitada oma oskustest ja erinevatest ettevõtmistest ning jagada ostu-müügi kuulutusi. Vallakodanikud ei tea täpselt, mida oma vallas pakutakse: kes tegeleb autoremondi, kes metallitööga, kelle käest oleks võimalik tellida sünnipäevaks torti, kust saab osta mune, kartulit ja muud juurvilja, kes pakub käsitööd müügiks, kes teeb perepilte, kust saab tellida saematerjali…

Nüüd on infokeskkond www.kohalikule.ee loodud. Seda saavad tasuta kasutada kõik Rõuge ja Haanja valla elanikud ja ettevõtjad. Kodulehele on vaja vaid sisse logida ja ennast kasutajaks registreerida ning kuulutuste-teadete ja muu info lisamise võimalus on olemas. Oma kuulutusi saab portaalis ise muuta-täiendada ning aegudes maha võtta. Samuti saavad kõik kodulehelt otsida vajalikku infot.

Rõuge priitahtlikud pritsimehed ootavad töötuppa

Rõuge priitahtlikud pritsimehed korraldavad kord kuus töötoa, kus huvitavate tegevuste kõrval pööratakse tähelepanu ka päästetemaatikale ja ennetustööle. Huvitoad toimuvad koos vanematega, seega on oodatud kaasa ka isad-emad.

Käesoleva aasta esimene valla noortele mõeldud töötuba toimub reedel 7.märtsil kell 18.00 Rõuge depoos. Seekord ehitatakse koos lindudele pesakaste. Kõik osalejad saavad pesakasti endale. Eelnevalt vesteldakse noortega olmeohutuse ja veeohutuse teemadel.

Kõigil, kellel huvi osaleda, on reede õhtul depoosse oodatud. Samuti palutakse eelnevalt oma osalemisest teada anda numbril 5216732 (Kalvi Kõva)

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.