Võrumaa

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle

Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Loe edasi: Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Tulekul tantsukursus Rõuge rahvamajas

Võrumaal Rõuge rahvamajas korraldatakse tantsukursus, mida hakkab läbi viima Tantsuklubi Cris treener Marika Lalin. Kursus toimub oktoobris ja novembris Rõuge rahvamajas neljapäeviti kaks tundi korraga. 2. oktoobril alustatakse kell 19.00, järgmise algusaja lepivad osalejad ise kokku.

Kursuse maksumus on 40 eurot osaleja kohta (5 eurot kord), tasumine toimub kuu kaupa (20+20). Minimaalne osalejate arv 7 paari. Kõik huvilised oodatud! Registreerimine e-posti teel rahvamaja@rauge.ee või telefonil 506 1267 (Riina).

Allikas: Rõuge rahvamaja

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil www.voru.ee või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Mälestuskontsert Võru Kandles: 20 aastat parvlaeva Estonia hukust

28. septembril kell 18 toimub Võru kultuurimajas Kannel parvlaeval Estonia hukkunute mälestuskontsert.

Esinevad: XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehk ning solistid Johan Randvere (klaver), Rene Laur (saksofon) ja Lisanne Altrov (viiul)

Kavas: J. S. Bach, W. A. Mozart, J. Brahms, J. Massenet, J. Sibelius, S. Rahmaninov, F. Chopin, P. Mascagni, A. Pärt, K. Tamra, H. Eller

Kontserdisaalis. Pileti hind 5 €. Eelmüük Võru Kandle kassas ja Piletilevi müügipunktides

***

Kell 17 mälestushetk “Estonia” laevahuku mälestusmärgi juures Seminari pargis.

Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

622280_10151237295407978_127077971_o — Janika Kronberg. Foto: Facebook

Tänavuse Kangro kirjanduspreemiaga on Võru maavalitsus otsustanud tunnustada kirjandusteadlast Janika Kronbergi kirjandus- ja kultuuriloolise reisiraamatu “Rännud kuue teejuhiga” eest.

Janika Kronbergi raamat vastab kõigile Kangro preemia statuudi kriteeriumitele. Zürii hindas raamatu puhul selle sisutihedust, tuumakust, kangrolikkust ja rikkalikku kultuuriloolist ainet. Tegu ei ole pelgalt reisiraamatuga, vaid autor toob lugejateni oma rännakud kogu maailmas, mis on ette võetud tuntud eesti kirjanike jälgedes.

Raamat algab reisiga Friedebert Tuglase käidud radadel Hispaanias. Edasised sammud viivad peale Euroopa veel Aasiasse ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, teejuhtideks Karl Ristikivi, Henrik Visnapuu, Eduard Vilde, Ivar Grünthal, Karl Ast-Rumor jt. Osad raamatu reisikirjad on avaldatud varem nii ajakirjanduses kui ka ajakirjas Looming. Esmakordselt näeb raamatus aga trükivalgust reisilugu “Ex oriente lux. Karl Ast-Rumoriga Indias ja Sri Lankal”. Just Võrumaal Päevakeste külas sündinud ja New Yorgis surnud Ast-Rumor on autori üheks lemmikumaks uurimisobjektiks.

“Rännud kuue teejuhiga” valiti ka 2013. aasta Eesti parimaks reisiraamatuks.

Loe edasi: Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Lugude õhtu “Visandeid Edgar Valterist” koos Vahur Kersnaga Pokumaal

Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.

Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.

Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.

Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Setomaal saab seentega värvida

värviseened Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad “Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Võrus valmis Ukraina rallimeeskonna “staabiauto”

ASi Sebe Võru remondiosakonnas valmis eriotstarbeline veok Ukraina võidusõidumeeskonnale Ascania Racing. Veokit hakatakse kasutama erinevatel Euroopa võistlustel meeskonna staabimasinana.

Masinal on hüdrauliliselt liikuvad küljed, mida saab liigutada ja nii tekitada veoki sisemusse suure töötoa koos köögi, puhkenurga ja magamisruumiga. Sõidukis on ka dušinurk ja garderoob.

Veok valmis ASi Sebe Võru remondiosakonna ja insener Margus Laasiku koostöös. Võru meistrimehed on rallimeeskonna veokeid valmistanud ka varem – neid on tellitud Ukrainast ja Norrast.

Võru maavalitsuse eestvedamisel valmib lähiajal veebileht www.investinvoru.com, kus antakse teavet maakonna investeerimisvõimaluste ja ettevõtete kohta ning tutvustatakse ka ASi Sebe Võru remondiosakonda.

Vaata 3D pilte veokist: http://www.marguslaasik.ee/?lang=et

Loe Ascania Racingu kohta: http://www.ascania-racing.com/eng.php

Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht

«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.

Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.

Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»

Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.

Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.

Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

8.-14. septembrini toimub Sõmerpalu vallas liikumisnädal „Terves kehas terve vaim“. Esmaspäeval, 8. septembril kell 18 toimub rattamatk. Ligi 20 km matk toimub Sõmerpalu looduslikel ja kruusateedel. Rattamatk on jõukohane kõigile (alates kooliõpilastest). Teel tehakse ka väike paus. Matk algab Osula bussijaamast. Kiiver on matkajatel kohustuslik, soovitatav on ka kollane vest.

Info: Allan Terve, tel 5340 0815.

Teisipäeval, 9. septembril kell 18 on kangi-trenn Osula kooli võimlas, treener on Annika Johanson. Esimest korda tulijatele on trenn tasuta. Info: Annika Johanson, tel 522 5492.

Kolmapäeval, 10. septembril – liikuge ise koos oma perega.

Neljapäeval, 11. septembril kell 18 on stepp-aeroobika koos lihastreeninguga Osula kooli võimlas, treener Annika Johanson. Esimest korda tulijatele tasuta.

Reedel, 12. septembril kell 18 toimub Osula külaseltsi ruumis füsioterapeut Ege Johansoni loeng „Selja- ja kaelavaludest priiks!“.

Tervisepäev Harjumäel „Terves kehas terve vaim“ toimub pühapäeval, 14. septembril kella 12-15. Loe edasi: Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

Võrumaalt pärit Vilve Unt toob oma moekunsti kodupubliku ette

6. septembril kell 16 toimub moekunstnik Vilve Undi isiknäituse “Hõbenõel” avamispidu Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Vilve Unt on Võrumaalt pärit moekunstnik. EKA moekunsti osakonna juhataja, professor, moedisainer. Vilve Unt toob Vana-Võromaa Kultuurikoja publikuni kolm kollektsiooni oma viimaste aastate loomingust.

Näha saab eelmise aasta Tallinna moenädalal hõbenõela võitnud kollektsiooni “Kaamoslik suvi”, 2012. aastal loodud kollektsiooni “Halo” ja Kärt Summataveti ehetega koos loodud, rahvuslike juurtega ühisloomingut “Valge pulm. Hall argipäev”. Viimane rahvuslik kogu on enamjaolt Itaalia näitusel, Võrus saame näha suuremõõtmelisi fotosid mudelitest. Piltidel on hea näha, kuidas rõivad inimese seljas istuvad.

Hõbenõel on varasema Kuldnõela kõrval Tallinna moenädala uus auhind. Vilve Unt on esimene, kes selle auhinna saanud. Nõela saab näha ka Võru näitusel. Hõbenõel antakse välja viimase aasta eredaima sähvatuse eest meie moetaevas – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Sel aastal on auhinna nominent võrukas Triinu Pungits.

Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Jana Huul

Rõuges tuleb järjekordne taluturg

Reedel 5. septembril kell 16.30 leiab Rõuges Suurjärve äärses parklas aset järjekordne taluturg.

Lisaks teistele tuleb oma aia ja põllusaadusi seekord müüma Ilumäe talu (tomat, kurk, kapsas, kartul ja muud juurikad).
Ploome müüb kohapeal Vasula aiand Tartumaalt.

Lisainfo tel 517 4556 Peep

Leiutajate Külakooli lastele meeldib djembet mängida

Pühapäeval, 14. septembril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas djembe õpituba ja kell 15 djembe-ansambli Trummsaurus kontsert. Nii õpituba kui ka kontsert on tasuta.

Õpituppa palume kindlasti eelnevalt registreerida, kuna kohta arv on piiratud.

Registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi).

Palun võta võimalusel oma pill kaasa.

Kontserdile registreerima ei pea.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib väga djembet mängida. Eriti lahe on seda teha koos teiste lastega. Nii kutsuvadki Külakooli lapsed teid ühisele djembe-mängimise päevale Sännasse. Kohale tuleb Trummsaurus eesotsas Kristjan Jõemägiga.

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Võrumaal alustati õppeaastat piduliku tunnustusüritusega

Uue õppeaasta eel kogunesid Võrumaa koolide ja lasteaedade õpetajad maakondlikule pidulikule õppeaasta avaaktusele, et üheskoos alustada õppeaastat, tunnustada tublisid kolleege ja uudistada uusi tulijaid. Võru maakonna koolides ja lasteaedades alustas tänavu tööd neli noort pedagoogi.

Mõtteid koguda ja mõttelõnga kerida aitas Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Koolist. Ta rääkis teemal “Tänapäeva laps vajab elutarka õpetajat”. Muusikalist vaheldust pakkus Kait Tamra.

Võru maakonna koolide ja lasteaedade õpetajad on ka ise usinad õppurid. 2014. aasta kevadel lõpetas õpingud kõrgkoolis või omandas lisaeriala 17 töötavat õpetajat. Uued direktorid ja/või õppealajuhatajad alustasid sel sügisel Antsla Gümnaasiumis, Meremäe Koolis, Pikakannu Koolis, Leiutajate Külakoolis, Sõmerpalu Lasteais Lepatriinu ning Võru ja Antsla muusikakoolides.

Traditsiooniliselt tunnustatakse maakondlikul õppeaasta avaaktusel Võrumaa Aasta Õpetaja aunimetuse saajaid. Võru maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees Juri Gotmans andsid üle Võrumaa Aasta Õpetaja 2014 tunnustuse neljale säravale inimesele: Triinu Grossmann – Haanja Kooli põhikooliõpetaja, Anu Silm – Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiõpetaja, Küllike Nagel – Vastseliina Gümnaasiumi õppealajuhataja ja Ave Kalk – Võru Lasteaed Punamütsike direktor.

Helen Laidma

Haanjamaa nobenäpud tulevad taas kokku

kasitoo