Johan Laidoneri monument Viljandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viljandis algab Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamine 24. veebruari hommikul kell 10.00 tänujumalateenistusega Pauluse kirikus, kus teenivad Viljandi linna kristlike koguduste pastorid ja orelit mängib Tuuliki Jürjo. Tervituse ütleb Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder ja kõne peab koguduse vaimulik Allan Praats.
Ülle Kant oma isikunäitusega “Helged värvid” Viiratsi rahvamajas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viljandimaal Viiratsi rahvamajas Jumala auks ja inimestele rõõmuks üles pandud kunstinäitus „Helged värvid“ ootab külastajaid alates möödunud aasta novembri lõpust.
Jaak Joala mälestusmärk Viljandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Möödunud aasta viimasel päeval Viljandi Posti tänava pargis Jaak Joala mälestuseks avatud interaktiivne audiovisuaalse lahendusega monument on nüüdseks möödujate ilumeelele hinnata olnud paar nädalat. Eile seadsid sammud Mati Karmini loomingut uudistama ka mõned Külauudiste vabatahtlikud.
Viljandi MTÜ Fellin Fuuriad pumptrack’i jää tegemisel kaasa löömas. Foto: Fuuriad OÜ
Viljandi linnavalitsuse 7. jaanuari erakorralisel istungil otsustati lubada vabatahtlikel uisukrossi huvilistel luua Viljandi lastepargi trikirajale uisukrossi väljak, mille sarnast pole Eestis varem nähtud.
Kodanikualgatuse „Loov Viljandi” nimetuse alla koonduvad viljandlased on kokku pannud detsembrist järgmise aasta juunikuuni kestva programmi, mis tõstatab teemasid, aitab mõtiskleda selle üle, kuidas Viljandist luua parim paik elamiseks, töötamiseks ning Viljandi linna ainulaadsuse väärtustamiseks.
Juhan Uppin, Vabariigi Pillimees 2018. Foto: Stina Kase
6. novembril toimub Viljandis Pärimusmuusika Aidas ajaloo teine Vabariigi Pillimehe konkurss, kus selgub parim soolopillimees Eestis. Südapäeval algavatest eelvoorudest pääseb õhtusele, kell 19.00 algavale finaalkontserdile neli parimat pillimängijat. Finalistide hulgast valib Vabariigi Pillimehe publik. Võitjale annab tiitli ja hõbemärgi üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Pärimusbändide konkursi võitja Duo Mann ja Juula (Maria Mänd ja Juuli Kõrre). Foto: Annika Vihmann
28. oktoobril neljandat korda toimunud Noorte Pärimusbändide konkursi võitis Duo Mann ja Juula. Pärnust pärit ning hetkel Tartus tegutseva viiuliduo moodustavad Juuli Kõrre ja Maria Mänd. Noorema vanuseklassi parimaks tunnistas žürii Valga Muusikakooli ansambli Kirekind.
Uuskasutuskeskus soovib teha üleliigsete, kuid heas korras asjade äraandmise inimestele üle Eesti mugavamaks ja seepärast külastab keskuse kaubik aeg-ajalt ka neid linnu, kus Uuskasutuskeskus igapäevaselt ei tegutse. Oktoobris peatub Uuskasutuskeskuse kaubik Põlvas, Viljandis ja Otepääl.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud pärimusmuusika aastaauhindade galal jagati parimatele muusikutele tänavu kaheteistkümnendat korda kätte Etnokulbid. Enim kulpe võitis erinevates koosseisudes Jalmar Vabarna, kes individuaalselt pärjati ka aasta muusiku tiitliga.
Etnokulbid 2020 auhinnatseremoonia. Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Täna algaval Pärimusmuusika Lõikuspeol jagatakse kätte aasta ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad Etnokulbid aasta jooksul kõige rohkem meelde jäänud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
30. septembrist kuni 15. novembrini teeb Eestile tiiru peale Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud pärimusmuusik ja multiinstrumentalist Juhan Uppin, andes kokku 15 kontserti ja sõites läbi kõik Eesti maakonnad.
Tarmo Noormaa Etnokuklpide galal 2019. Foto: Ako Lehemets
Eile südaöösel lõppenud pärimusmuusika auhinna Etnokulp väljaselgitamisel hääletas rekordarv inimesi. Sel aastal panustas parimate valimisse 3586 inimest. Varasem hääletusrekord pärines eelmisest aastast, mil valimisse ütles oma sõna sekka 3153 hääletajat.
2.–3. oktoobril toimuv Pärimusmuusika Lõikuspidu keskendub tänavu kodumaistele artistidele, pakkudes vaatamiseks-kuulamiseks noori ja värskeid kooslusi, hästi sissetöötanud bände, eriprojekte ja plaadiesitlusi. Oktoobrikuu esimesel laupäeval jagatakse kätte ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad – Etnokulbid rahvale aasta jooksul kõige rohkem korda läinud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
Täna ja homme toimuvad Viljandi lossimägedes pärimusmuusika kontserdipäevad ehk Pärimusa 2.0. Mõlemal päeval samade esinejatega ja sama programmiga Pärimusa alustab kell 14.00 Kukerpillide ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega ning lõpeb öösel kell 02.00 Untsakate saatel. Lisaks astuvad homme ja ülehomme lavale veel Trad.Attack!, Puuluup, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, projekt Küla kõlad ning pärimuse kaverbänd 3-4!
Kolmapäevast kuni 27. juulini on Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis vaatamiseks Kerly Ilvese isikunäitus „Toit üle prahi”. Autor eksponeerib suureformaadilisi digifotosid, mis võimaldab külastajal tutvuda päästetud täistaimse toiduga ning õhutada tarbijaid toitu päästma.
Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.
Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.
Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.
18. aprillil kell 00.12 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahjuteate Viljandis asuvasse kortermajja paigaldatud suitsu- ja vinguandurilt Nublu. Kuna korterielanikuga ühendust ei saadud saadeti olukorda kontrollima G4S patrull. Turvatöötaja saabudes tulekahjumärke alguses ei paistnud, paraku ei reageerinud keegi ka turvatöötaja koputustele. Trepikotta kostus aga Nublu anduri jätkuv häiresignaal, samuti edastas tulekahjuseade jätkuvalt häireteateid G4S juhtimiskeskusesse.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.
Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.
Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.
Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.
1. aprillist võttis Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutusele uue kodulehe, mis on uuenenud nii disaini, ülesehituse, funktsionaalsuse, värvigamma ja sisu poolest. Uuenenud on veel asutuse sümboolika – alates logost ning lõpetades muude visuaalse identiteedi kujunduslike elementidega.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.
“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”
Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.
Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets
Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.
Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.
E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.
Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.
Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.
23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel
[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”
Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.