Viljandimaa

Soomaa ootab neljapäeval sõpru külla

Hea soomaalane ja Soomaa sõber!

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub: 27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.

Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.

Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Soomaa Sõprade Selts

Tulemas

Maraton toimub 26.veebruaril 2011, Abja-Paluojas, Abja Gümnaasimi staadionil.

II Mulgi suusamaratoni 30 km ja 15 km start on kell 12:00
Lastesõidud algavad kell 11:00

Korraldajaks on Abja Vallavalitsus koostöös Abja Gümnaasiumiga.

Distantsid
• Lastesõidud: 400m, 800m, 1200m
• 15km suusasõit
• II Mulgi suusamaraton 30km

Tehnilised tingimused
Kõik suusadistanstid sõidetakse klassikalises tehnikas.

15km suusasõit ja II Mulgi suusamaraton sõidetakse 5km pikkusel ringil, mida tuleb läbida vastavalt 3 ja 6 korda. 15km suusasõidul ja II Mulgi suusamaratonil on ühine start. Mõlema distantsi puhul toimub paremusjärjestuse selgitamine ja ajavõtt elektrooniliselt kiipsüsteemi kasutades. 15km suusasõidule ja II Mulgi suusamaratonile lubatakse sõitma 1997a. ja varem sündinud suusatajaid. Finiš suletakse kell 17.00.

Lastesõidud viiakse läbi ühisstardist 400m pikkusel ringil. Lastesõitudel aega ja kohta ei fikseerita.

Suusaraja kohta saab infot internetist www.sport.err.ee/lumeinfo.php. Loe edasi: Tulemas

Teisipäeval on täispuhutud universumimudel Karksi-Nuia gümnaasiumi aulas

Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.

Allikas: karksi.ee

Foto: threesneakybugs

Mulgi Kultuuri Instituut otsib juhti

Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.

MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.

Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus

Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.

Halliste rahvamaja on saanud uueks

Laine Pedaja võib rõõmustada kraanist voolava vee üle. — Foto: Elmo Riig, Sakala.

Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja (fotol) aastatepikkune vaev on vilja kandnud: projektiraha abiga on lagunema kippunud hoone saanud uueks. Jõuludest alates on seal ka kraanivesi, mida oli oodatud aastakümneid.

«Vee ja kanalisatsiooni saamine oli mulle ja koristajale tõeline rõõm,» ütles Laine Pedaja. «Praegu, kui lumehanged on räästani, oleks 200-300 meetri kauguselt kelguga vett vedada ikka päris ränk töö.»

Nüüd, kui majas on ka dušinurgad, saab hakata seal laagreid korraldama.

Eelmine aasta oli rahvamajale uus algus. «Jaanipäevaks saime projektirahaga uue katuse,» kõneles juhataja. «Kui seda poleks sündinud, oleks vana katus tänavuse lumega arvatavasti kokku kukkunud.»

Katusevahetuseks sai Halliste elu arengu selts Leader-programmist projektitoetust 22 369 eurot (350 000 krooni) ning vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt 29 271 eurot (458 000 krooni). Laine Pedaja kirjutas projektid valmis ja viis nad ka ellu. Mõlemal juhul tasus vald kümneprotsendilise omaosaluse. Ehitustööd tegi aktsiaselts Pärlin.

Juba paar aastat varem oli saalis tehtud projektirahaga põhjalik remont ja vahetati ka maja aknad. Nüüd on saal väga ilusate rahvuslike mustritega dekoreeritud.

Hoone tulevikust kõneldes ütles juhataja, et nüüd on jäänud korda teha veel fassaad ja väikesed kõrvalruumid. «Helesinine unistus on teha maja taha õhtusteks kontsertideks terrass, kus päike hästi peale paistaks.»

Autor: Egon Valdaru, Sakala

Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänas maavalitsuse nimel täna endist Suislepa ja Kärstna perearsti Maire Lattikut piirkonna elanike tervise eest hoolitsemise eest. Maavanem avaldas lootust, et Soome tööle suunduv perearst tuleb mõne aja pärast tagasi Eestisse oma kutsetööd jätkama.

Maire Lattik on öelnud varem maakonnalehele „Sakala“, et tema piirkonda Kärstnas ja Suislepas on jäänud üksnes 1050 inimest, mis on arsti majanduslikuks toimetulekuks liiga väike arv. Ta otsis endale perearsti koha Kesk-Soomes Helsingist 450 kilomeetri põhja pool asuvas Nivalas, kus ta alustas tööd 17. jaanuarist. Perearsti sõnul ei ole aga Soome tööle siirdumine lõplik ning mingil ajal naaseb ta kindlasti Eestisse.

Tänavu esimeses kvartalis kõigi maavalitsuste koordinaatoriks olev Viljandi maavalitsus on otsustanud ühe teemana tõstatada ka perearstindusega, eeskätt just maapiirkondade elanikele arstiabi tagamise ja sealsete perearstide toimetulekuga seotud küsimused. Loe edasi: Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Võrtsjärve-äärsed vallad hakkavad omavahel mõõtu võtma

3. ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.

Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.

Allikas: Viiratsi vald

Metsseale pandi aastavahetusel kaelusesse jälgimisseade

Ajaleht Sakala annab teada, et vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel panna telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.

GPS-GSM seadmega kaelarihm pandi täiskasvanud metsseaemisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Emis uinutati kaeluse panemiseks uinutipüssiga söödakohal.

Ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kogu protsess probleemideta. Emisele paigaldatud telemeetriaseade annab GSM-võrgu kaudu teavet looma asukohast iga kahe tunni järel.

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl — Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Viljandi tänavatel kehtib lume tõttu eriolukord

ilm — Laupäeval Viljandis Väike-Kaare tänaval.

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et jõulu esimesel pühal, 25. detsembri keskpäeval kutsus Viljandi linnapea kokku linnavalitsuse erakorralise istungi ja kriisikomisjoni koosoleku, et arutada lumetormi tagajärgede likvideerimist. Linnavalitsuse teatel otsustati eraldada täiendavad vahendid lisatehnika ja tööjõu kaasamiseks ning koostati plaan olukorra normaliseerimiseks.
Kava näeb muu hulgas ette, et tänavatel, mille mõlemal poolel on kõnniteed, kasutatakse ajutiselt ühe poole kõnniteed lume ladustamiseks. Osa tänavate laius väheneb 3-4 meetrini ja selleks, et autod teineteisest mööda pääseksid, moodustatakse taskud.
Linnavalitsus palub mitte parkida autosid tänavate äärde, kus need takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad ja Männimäel ka KEK Tradingu parklad.

Tugevat lumesadu lubab ilmajaam veel terveks pühapäevakski.

Soomaa sõprade selts õpetab lootsikut looma

Soomaa sõprade seltsi eestvõttel on välja antud trükis „Lootsiku loomine”, milles Olja Kortsu joonistuste ja Hans Väre teksti kaudu saab lugeja teada haabjameister Aadu ja tema pojapoja Johannese loo, kirjutab ajaleht Sakala.

Kõige paremini sobib 22leheküljeline lugemispala lastele, kuid ilmselt on huvitav ka täiskasvanutele.

Raamat kõneleb sellest, kuidas Soomaal elav haabjameister Aadu teeb koos lapselapse Johannesega valmis ühepuulootsiku. „Lootsik on väga tugev Soomaa kultuuripärandi element ja selle tegemiseks kasutatakse täiesti omamoodi tehnoloogiat,” ütles Soomaa sõprade seltsi liige Tiina Korts.

„Minu silmis on Soomaa olnud Eestimaa ürgsuse sümbol, lootsik on aga olnud omakorda Soomaa sümbol,” kommenteeris jutustuse autor Hans Väre. Ta lisas, et ainult selle raamatu põhjal ei suuda ilmselt keegi haabjat valmis teha, või mine tea – mõni meistrimees võib ju proovida.

Raamatut „Lootsiku loomine” jagatakse tasuta Soomaa külastuskeskuses, Riigimetsa Majandamise Keskuse infopunktides ja Viljandi turismiinfokeskuses.

Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Juba uue aasta esimesel päeval kutsub Viljandi rattaklubi kõiki uisutajaid Viljandi järvele, kus algab uisunädal, mis tipneb 8. jaanuaril II Mulgi uisumaratoniga.
2010. aasta algul I korda peetud Mulgi uisumaraton osutus vaatamata lühikesele etteteatamise ajale arvatust märksa populaarsemaks ning uue aasta algul kutsuvad maratoni korraldajad Viljandi Rattaklubist kõiki uisusõpru taas järvele. Kui mullu peeti uisumaraton Viljandi järvel jaanuari algul ning uisunädal veebruari keskel, siis tänavu on need kaks sündmust omavahel ühendatud. „Mõtleme inimeste tervisele,“ põhjendas rattaklubi president Loit Kivistik, miks uisunädal juba aasta esimesel päeval algab. „See on parim aeg, et verivorstide ja hapukapsaga lisandunud kilosid kehast välja ajada.“ Loe edasi: Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Soomaa tähistas sünnipäeva

Eelmisel nädalal, 8.detsembril oli Soomaa rahvuspargis suur pidupäev, kuna täpselt 17 aastat tagasi moodustati ametlikult Soomaa rahvuspark.

Selle aja jooksul on areng olnud märgatav: park toimib hästi, tuntus on kasvanud ning Soomaa on jõudnud kaardile. Uhkust lisab seegi, et kõike seda tööd ja vaeva on väärtustatud ka rahvusvaheliselt.

Oma mitmekesise maastikuga – sood, metsad, luhad – on Soomaa ajast aega järjest rohkem külalisi ja sõpru meelitanud nii Eestist kui välismaaltki. Siiski on Soomaa kõige rohkem ehk tuntud oma erilise viienda aastaaja poolest, kui on harjutud üleujutust uudistama tulema. Soomaa eripära tasub nautima tulla teistelgi aastaaegadel ning sünnipäev annab veelgi rohkem põhjust kogeda elamusi, mida 17aastasel Soomaa rahvuspargil pakkuda on.

Soomaa.com.

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.”

Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Mis on õigeusk?

Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.

Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.

Järgmisel nädalal algavad Viljandi muuseumis jõulutöötoad

Viljandi muuseum kutsub õpilasi ja õpetajaid jõulutöötubades osalema. Jõulude eel muuseumis toimuvates töötubades korratakse üle jõulusalmid ja meisterdatakse kingikarpe.
Töötoad on kavas 9.–17. detsembril ning korraldajate teatel palutakse osalemine eelnevalt registreerida. Osalustasu on 20 krooni õpilase kohta, õpetajad/saatjad tasuta.
Lähemat teavet annab ja huvilisi registreerib Viljandi muuseumi pedagoog/näitusekorraldaja Lüüli Kiik
tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Allikas: Viljandimaa.ee

Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.

Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.

Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja