2. novembril 2010 kell 18 saab Paala rahvamajas vaadata Jüri Tuuliku novellidel põhinevat monoetendust “Külatraagik”, kus vaatajate ette astub Margus Mankin.
Lavastaja Margus Mankin tunnistati harrastusteatrite riigifestivalil 2010.a. parimaks meesnäitlejaks. Samal konkursil pälvis žürii eripreemia Elmar Sats lavastuse “Külatraagik” originaalmuusika eest.
3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse
Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.
Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.
Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.
Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.
Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.
Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.
Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.
Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.
Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.
23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.
Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.
Allikas: Karksi valla leht
Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.
Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.
Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.
Allikas: Karksi valla leht
Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.
Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.
Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.
“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.
Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.
Autor: Mirjam Nutov
Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.
“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna rahvamajas peetakse homme, 23. oktoobril algusega kell 20 lõikuspidu. Sellele eelneb Kärstna kooli võimlas vilistlaste pallimängupäev: kell 12 on kavas naiste võrkpallimatš, kell 14 mängivad mehed võrkpalli ja kell 16 korvpalli.
Soomaa rahvuspargi keskuses toimub homme, 22. oktoobril kell 18 teemaõhtu „Kes teab karust rääki?”. Lisainfo telefonil 5346 7391 või e-posti aadressil rait.parts@rmk.ee.
Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.
Allikas: Viljandi linnavalitsus
Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.
Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.
Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.
Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.
Allikas: Viljandi Nukuteater
Homme, 21. oktoobril toimub Holstre-Pollis Viljandimaa meestele mõeldud tervisefoorum „Mehed liikuma!”, mis kutsub mehi arutlema tervena elatud aastate üle, teatab Viljandimaa infoportaal.
Viljandimaa tervisefoorum on meeste tervisefoorumite sarjas kuues üritus.
Foorumi avasõnad ütleb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seejärel räägitakse Viljandimaa terviseprofiilist. Egon Puuorg Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikust annab ülevaate sporditraumade põhjustest ja ravist.
Päeva teisel poolel kõnelevad meeste tervisest meestearst Kristo Ausmees, dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm ja näitleja Hannes Kaljujärv. Ürituse lõpetab orienteerumine Holstre-Polli terviseradadel.
Üritus on kõikidele osalejatele tasuta. Ühisbuss Holstre-Polli väljub Viljandist Vabaduse platsilt 21. oktoobril kell 13.30 ja tuleb tagasi kell 21.
Rohkem infot: www.mehedliikuma.ee/viljandimaa
Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia vääriliseks tunnistati sel aastal Leila Smithson (Holts) luuletsükli „Miq ao inemiisil” eest, tunnustuspreemia sai Jan Rahman luuletsükli „Mõts” eest ja noore luuletaja preemia Anna-Liisa Vaher luuletsükli „Tsirk mu süämen” eest.
Kõigi kolme autori juured ulatuvad vanale Võrumaale. Praegu elab neist Võrumaal küll vaid Jan Rahman. Leila Smithson tegutseb Inglismaal ja Anna-Liisa Vaher on kanda kinnitanud Tarvastus.
Seekordsel luulevõistlusel oli 13 osavõtjat, enamik neist oli kirjutanud võru või mulgi keeles, üks autor oli ka saarelt ja üks Kesk-Eestist.
Tarvastu vald annab Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaid välja alates 1994. aastast. Traditsiooniliselt anti need tänavugi kätte luuletaja sünniaastapäeval, 6. oktoobril Tarvastus Kärstna koolimajas.
Järgmine murdeluulevõistlus tuleb 2012. aastal.
Tänavused Adamsoni-preemia laureaadid (vasakult) Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher. foto: Tarvastu vald
Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala. Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada. Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub. «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»
Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.
Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.
Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.
Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.
Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”
Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes
Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.
Mirjam Nutov
2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.
Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”
Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.
XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival
Pühapäeval, 10. oktoobril õpetajate päevale pühendatud vastuvõtule oli vallavolikogu esimees ja vallavanem kutsunud üle 100 Karksi valla praeguse ja endise õpetaja. Pidulikul üritusel anti üle Karksi valla aasta õpetaja 2010 tiitel teenekale spordipedagoog-treenerile Mart Kursile, kelle õpilased on läbi aastakümnete saavutanud säravaid tulemusi, sealhulgas viimase kahe aastaga 23 tiitlivõistluste medalit, neist 5 kuldset.
Muusikaline tervitus õpetajatele oli Olav Ehalalt, Tanja Mihhailovalt, Lauri Liivilt ja Alen Vezikolt.
Aasta õpetaja valimine ning vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus Karksi vallas kolmandat korda.
Allikas: Karksi valla koduleht
Foto ajalehest Sakala
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.
Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
9. oktoobril toimuvad Soomaal sügistalgud, kus astutakse võitlusse pealekasvava võsaga. Plaanis on saagida ja koristada võsa Oksa luhtadel, valmistades ühtlasi küttepuid Soomaa rahvuspargi lõkkeplatsidele.
Pärast tööd tehakse lühike matk Soomaa huvitavamatesse paikadesse ja köetakse sauna.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.
Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.
Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.
Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.
Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.
Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.
Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.
Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.
