Loe edasi: Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist
Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist
Rubriik: Viljandimaa
Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal
Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.
Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.
See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.
Loe edasi: Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal
Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken
Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.
Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.
Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.
Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.
Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“
Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.
Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.
Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.
Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“
Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu
Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.
Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.
Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.
1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.
Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.
Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.
Urmas Saard
Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru
Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.
Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.
Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.
Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru
Mälestustule tervitamine 22. juunil
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.
Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!
Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale
Sääsepirina Alguse kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai – Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.
Nagu Sääsepirina Alguse kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada. Kontserdil astuvad üles Verbarium, kes mõne aasta eest August Sanga ja Kersti Merilaasi luulest inspireerituna sõnadele sobivaid helipilte looma asus. Neile järgneb oma hetketi sõgedavõitu helikeelega mitu aastat Sääsepirinale oodatud Barbariz.
Esimese rahvusvahelise pundina Sääsepirina Alguse kontserdi üles astuva ungari-eesti trio Porteleki/Tärn/Pärnoja loomingus on suvehaku esimesse nädalavahetusse hästiistuvat folki, jazzi ja rokki. Öö hakul lava hiivav Micucu viib kontserdikülalised võimsale alternatiivsele instrumentaalsele rännakule, misjärel antakse tuld uut päeva tervitada soovivatele tantsujalgadele Sander Mölderi krutitud helisegude saatel.
Loe edasi: Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale
Ugala näitleja Kadri Lepp esitles raamatut
„Poiss, kes tahtis põgeneda“
Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu “Poiss, kes tahtis põgeneda” esitlus.
Kadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat”, kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti lastekirjanduse keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.
Kirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala teatrigaleriis.
Esitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus peale Kadri raamatuga tutvumise said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.
Kadri Lepa raamat “Poiss, kes tahtis põgeneda” on nüüdsest saadaval hästi varustatud raamatupoodides ja loomulikult ka Ugala teatrist.
Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes
21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.
Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.
Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ. Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.
Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.
Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood
OmaMood tuleb taas oma uhkuses ja toreduses, lihtsuses ja professionaalsuses, säras ja autentsuses. Näha saab nii verinoorte ja uute tulijate kui ka staažikamate meistrite töid. Laval näeb nii traditsioonilisi Ruhnu naise peorõivaid, setu rahvariideid kui ka soome-ugri rahvariietest inspireeritud etnofuturistlikku kollektsiooni ning palju muud.
Moeetendus OmaMood pakub tantsulises ja liikuvas võtmes kollektsioonide esitlust. Eesmärk on rõhutada meie enda Eesti moodi meie enda Eesti inimestega ehk me paneme kollektsioonid elama, näitame, kuidas nendega igapäevaselt olla; kasutame modellidena n-ö tavalisi inimesi tänavalt, rõhutamaks, et mood ei pea olema vaid kindlate mõõtudega inimestele.
Sel aastal loovad modellidele liikumise ning seovad moeetenduse ühtseks tervikuks kultuuriakadeemia tantsukunsti vilistlased Susanne Org ja Kristel Maruste. Igat kollektsiooni saadab elav originaalmuusika, mis on spetsiaalselt kindlale kollektsioonile loodud. Selle aasta muusika märksõna on etnoelektroonika, mille loovad Cathy Sommer ja Johannes Ahun, kasutades peamiste muusikainstrumentidena viiulit ning hangu.
Loe edasi: Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood
Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse
Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.
Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.
Tähtaeg on 1. september 2016.
Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.
Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.
Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee
või postiaadressil:
Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa
Viljandimaal tunnustati aasta sotsiaaltöötajat
Eile, 30. märtsil tähistati Viljandis maakondlikult rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille raames nimetas maavanem Erich Palm maakondliku komisjoni ettepanekul Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja 2015 tiitlile Maive Riive ning tunnustas teda tänukirja ja nimelise vaasiga.
Sel aastal võttis Viljandi maavalitsus vastu tunnustamise korra, mille alusel maavanem valib prioriteetse teemavaldkonna, milleks see kord olid koduhooldusteenuse osutajad.
Koduhooldusteenuse prioriteediks valimisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014-2017, milles rõhutatakse vajaduspõhiste hoolekandeteenuste arendamist ning lisaks peavad teenused lähtuma põhimõttest, et need toetaksid iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist. Konkreetse hoolekandeteenuse tähtsustamisega soovime tuua suuremat tähelepanu teenuste arendamisele selliselt, et inimene saaks elada toetatud teenuste abil võimalikult kaua oma kodus.
Sotsiaaltöötajaid üllatas ja tunnustas südamega tehtud töö eest suure ja maitsva tordiga riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.
Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis märtsikuu kolmandal teisipäeval rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Sel aastal korraldas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon piduliku sotsiaaltöö päeva tähistamise Tartus Athena keskuses.
Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare
Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.
Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.
Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.
Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare
Kalju Komissarov soovitab Kuhjaveres korraldada festivali „Eestlane naerab“
Laupäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud traditsioonilisel külavanem Romeo Muki iseseisvuspäeva auks korraldatud vastuvõtul kuulutati selle paiga Aastate Tegijaks Kuhjavere Külateatrite festivali kauaaegne patroon Kalju Komissarov.
Romeo Mukk märkis Kuhjavere külaseltsi majas toimunud pidulikul sündmusel, et Kalju Komissarov on alates Kuhjavere teatripäevade korraldamisest olnud ettevõtmise patroon ja leidnud aega iga näitetrupi etteaste analüüsimiseks ja nõuannete jagamiseks. Külavanem koos külaseltsi juhatusse kuuluva abikaasa Urve Mukiga andis Kalju Komissarovile üle tunnustuskirja Kuhjavere Aastate Tegijaks valimise kohta ja keraamilise taldriku, millel on kujutatud küla sümbol heinakuhi.
„Olen saanud erinevaid tunnustusi. Südamlikul meelespidamisel, mis tulnud entusiastlikult ja järjepidevalt teatrifestivali korraldavatelt külaelu eestvedajatelt on minu jaoks aga eriline tähendus,” ütles Kalju Komissarov.
Teatrilegend tegi ettepaneku Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korraldada Kuhjaveres külateatrite festival teemal „Eestlane naerab“. „Riigi juubeliks valmib kindlasti mitmeid aatelise ja väga tõsise sisuga teatrietendusi, filme jne. Väga oluliseks eestlaste elujõu ja püsima jäämise allikas on olnud huumor,” ütles ta.
Sündmusel viibisid ka Suure-Jaani valla arendusnõunik, Eesti aasta isa 2015 Kalevi Kaur ja Viljandimaa maavanem Erich Palm, kes mõlemad lubasid kaasa aidata Kuhjavere külateatrite festivali edasisele toetamisele. Kutsututest olid lisaks kuhjaverelastele kohal ka Avinurme suveteatri, Jõesuu külateatri ja Tänassilma näiteringi Pupu-Jukud esindajad. Viimased ilmestasid sündmust laulu ja pillilugudega.
Jaan Lukas
Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud
Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.
Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.
Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.
Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.
Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.
Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.
Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.
Viljandimaa tunnustas 2015. aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi
Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:
Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.
Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.
Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.
Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.
Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;
Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine – Gea Malin.
Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.
Helena Tiivel
Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.
Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.
Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.
Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.
Nukikese seafarmis on karantiin lõppenud
Viljandi maavanema 11. novembri 2015 korraldusega lõpetati karantiin OÜ Nukike seafarmis Pikru külas, Tarvastu vallas.
Kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoonid on tühistatud.
Viljandimaa veterinaarkeskuse ettepaneku alusel on eriti ohtlik loomataud, sigade Aafrika katk, haiguskoldes likvideeritud.
Viljandimaa otsib tunnustamisväärseid ettevõtteid
Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Viljandimaa Arenduskeskus kuulutavad välja Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise konkursi, mille eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine.
Viljandi maavanema Erich Palmi sõnul ei ole avalikul sektoril maakonnas palju võimalusi ettevõtluse arengu toetamiseks. Üks võimalus on kuulata, märgata ja tunnustada koostöös inimest, ettevõtjat, töötajat, tööandjat, tänu kellele Viljandimaa elab ja areneb. Kandidaate saab esitada viies kategoorias: Viljandimaa maaelu edendaja 2015, Viljandimaa edukas alustanud ettevõte 2015, Viljandimaa parim väikeettevõte 2015, Viljandimaa parim suurettevõte 2015, Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2015.
Täpsemad kriteeriumid ja kandidaatide esitamise ankeedid on kättesaadavad SA Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehel. Kandidaate oodatakse hiljemalt 15. detsembriks kella viieks e-posti aadressil save@viljandimaa.ee või posti teel aadressil Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi.
Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel
Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.
Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus
Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.
Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.
Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee
Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40
Juubelituuril lustime:
Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;
Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;
Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.
Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.
[pullquote]
Pill hüüab pinu taga,
toru hüüb toa taga…
[/pullquote]
Maalitud mere hõng ja looduse värvimäng Viljandi linnagaleriis
Vilja Prometi maalinäitus „Koduõuest mereni…“ on kõigile vaadata kuni 30. novembrini Viljandi linnagaleriis.
Näituse pealkiri „Koduõuest mereni…“ kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.
Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast praeguse merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“
Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl kooli, seejärel Tartu kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud viis aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maalides. Promet on lõpetanud Eesti riikliku kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid sel erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse KVINT, mille moodustavad Tartu kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud ligi 20.
Vilja Prometi näitust saab külastada Viljandi linnagaleriis novembri lõpuni E-R 10-19, L 10-15. Kuu viimasel reedel suletud.
Linnagalerii asub raamatukogu 3. korrusel Tallinna tn 11/1.
Vilja Promet näitab Viljandis oma loodusmaale
Kunstnik Vilja Promet avas Viljandi Linnagaleriis loodusmaalide näituse.
Näituse pealkiri – „Koduõuest mereni…“ – kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.
Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast tänase merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“
Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl Kooli, seejärel Tartu Kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud 5 aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maaildes. Vilja Promet on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid antud erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse „KVINT“, mille moodustavad Tartu Kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud 20 ringis.
Pärandtehnoloogid kutsuvad sügiskooli Viljandimaale
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid ootavad kõiki huvilisi pärandtehnoloogide sügiskooli. Pärandtehnoloogide sügiskool “Loovast käest saab terveks vaim” toimub 16.-17. oktoobril Viljandimaal Männiku Metsatalus.TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid kutsuvad pärandtehnoloogide sügiskooli arutlema loomingulise (käsi)töö vaimu arendava ja tervendava toime üle. Pärandtehnoloogia magistrantidele sekundeerivad Ahto Kaasik, Marek Nisuma, Joosep Metslang, Indreks Jets ning Valdur Mikita. Kuulama ning kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised.
Täpsem programm ja registreerimisinfo sügiskooli Facebooki lehel