Täna algaval Pärimusmuusika Lõikuspeol jagatakse kätte aasta ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad Etnokulbid aasta jooksul kõige rohkem meelde jäänud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
Loe edasi: VILJANDIS ALGAB PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPIDU
30. septembrist kuni 15. novembrini teeb Eestile tiiru peale Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud pärimusmuusik ja multiinstrumentalist Juhan Uppin, andes kokku 15 kontserti ja sõites läbi kõik Eesti maakonnad.
Loe edasi: VABARIIGI PILLIMEES JUHAN UPPIN SÕIDAB ÜLE-EESTILISELE RINGREISILE
Eile südaöösel lõppenud pärimusmuusika auhinna Etnokulp väljaselgitamisel hääletas rekordarv inimesi. Sel aastal panustas parimate valimisse 3586 inimest. Varasem hääletusrekord pärines eelmisest aastast, mil valimisse ütles oma sõna sekka 3153 hääletajat.
Loe edasi: ETNOKULPIDE HÄÄLETUSEL OLI REKORDILINE OSALUS
2.–3. oktoobril toimuv Pärimusmuusika Lõikuspidu keskendub tänavu kodumaistele artistidele, pakkudes vaatamiseks-kuulamiseks noori ja värskeid kooslusi, hästi sissetöötanud bände, eriprojekte ja plaadiesitlusi. Oktoobrikuu esimesel laupäeval jagatakse kätte ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad – Etnokulbid rahvale aasta jooksul kõige rohkem korda läinud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPEO KAVA SAI AVALIKUKS
22. ja 23. augustil Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimunud XVI Kuhjavere külateatrite festival tõestas erinevate Eestimaa paikade ja ka esmakordselt teatripeol osalenud Soome eestlaste truppide meisterlikust mängida väga mitmekülgses laadis etendusi. Näiteseltskondade arvates on Kuhjavere paik, kuhu teatrifestivalile tasub alati tulla.
Loe edasi: TEATRIPIDU KUHJAVERES: KES HARRASTAB, SEE KAUA ELAB
22. ja 23. augustil Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval külateatrite festivalil astuvad publiku ette nii staažikad osalejad, kui ka mitmed uustulnukad.
Loe edasi: KUHJAVERES TULEB TAAS TEATRIPIDU
Täna ja homme toimuvad Viljandi lossimägedes pärimusmuusika kontserdipäevad ehk Pärimusa 2.0. Mõlemal päeval samade esinejatega ja sama programmiga Pärimusa alustab kell 14.00 Kukerpillide ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega ning lõpeb öösel kell 02.00 Untsakate saatel. Lisaks astuvad homme ja ülehomme lavale veel Trad.Attack!, Puuluup, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, projekt Küla kõlad ning pärimuse kaverbänd 3-4!
Loe edasi: TÄNA ALGAS PÄRIMUSA 2.0
21. juunil valiti Viljandimaal Põhja-Sakala vallas asuvas Kuhjavere külas taas külavanemaks Romeo Mukk, kes on üks staažikamaid kogukonnajuhte tänases Eestis.
Loe edasi: ROMEO MUKK VALITI TAAS KUHJAVERE KÜLAVANEMAKS
Kolmapäevast kuni 27. juulini on Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis vaatamiseks Kerly Ilvese isikunäitus „Toit üle prahi”. Autor eksponeerib suureformaadilisi digifotosid, mis võimaldab külastajal tutvuda päästetud täistaimse toiduga ning õhutada tarbijaid toitu päästma.
Mulgi Väiketootjate Liit kuulutab välja esimese virtuaalse laada, mis leiab aset 30.-31. mail aadressil www.mulk.ee. Kaup jõuab kulleriga otse ostja koju kätte hiljemalt juuni esimeseks nädalavahetuseks.
Loe edasi: MULGI SÖÖGI ESIMENE ILMAVÕRGU LAAT PEETAKSE MAI VIIMASEL NÄDALAVAHETUSEL
Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.
Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.
[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.
Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.
Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.
Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.
Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.
Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.
KU päevatoimetaja
Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.
“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”
Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL
Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.
Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.
[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.
E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.
Loe edasi: SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT
[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.
Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.
Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS
[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”
Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.
Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD
Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.
Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.
Jaan Lukas
[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”
Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST
Nii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.
Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”
Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →
KU päevatoimetaja
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.
[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”
Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.
Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.
Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik
21. novembril toimub Mustla rahvamajas järjekorras kaheteistkümnes Mulgi konverents, mis on üks olulisim mulkide kokkusaamise koht. Tänavuse konverentsi teema on Mulgi patrooni president Toomas H. Ilvese poolt välja öeldud mõte “See, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi”.
[pullquote]Konverentsil kuulutatakse välja 2019. aasta Mulgimaa Uhkuse auhinna laureaat[/pullquote]Konverents keskendub mõtteviisile, kuidas Mulgimaal targalt toimetada, et sellest oleks kasu nii ärielule kui ka kultuurile. Mulgi vanema Siim Kabritsa sõnul on Mulgimaal olemas kõik, mida ühel piirkonnal edulooks tarvis – oma toit, tugev kultuur ning edukad äriettevõtted ja ettevõtlikud inimesed. „Seekordne konverents on oluline ja vajalik eelkõige sellepärast, et inspireerida noori ja näidata, et koostöös peitub võti ja kogu piirkonna tähelepanu alla seadmine aitab kaasa meist igaühe arengule eraldi. Hea näide koos tegemiseks on esmakordne ja ajalooline kolme Mulgi omavalitsuse ühine volikogude päev enne konverentsi, mil ühise laua taha kogunevad Tõrva, Mulgi ja Viljandi valla esindajad“, räägib Kabrits.
6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.
[pullquote]Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi[/pullquote]FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.
Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.
Loe edasi: Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale
