
Otepääl helisesid Vabadussõjas langenute mälestuspäeva puhul kirikukellad ning asetati pärjad Otepää Vabadussamba jalamile.
Loe edasi: OTEPÄÄL MÄLESTATI VABADUSSÕJAS LANGENUIDOtepääl helisesid Vabadussõjas langenute mälestuspäeva puhul kirikukellad ning asetati pärjad Otepää Vabadussamba jalamile.
Loe edasi: OTEPÄÄL MÄLESTATI VABADUSSÕJAS LANGENUIDAstronoomiline talv algas 21.detsembril kell 12.02. Otepää sai talvepealinna õigused kätte juba 20.detsembril, mil toimusid talvepealinna pidustused. Otepää sai talvepealinnaks 24. korda.
Loe edasi: OTEPÄÄ SAI TAAS TALVEPEALINNA TIITLIReedel, 11.detsembril kell 14.00 paigaldatakse Puka kooli uuele õppehoonele nurgakivi.
Loe edasi: PUKA KOOLI UUELE ÕPPEHOONELE PANNAKSE NURGAKIVISeoses soojatrassi ehitusega Otepää linnas toimuvad Otepääl arheoloogilised väljakaevamised.
Loe edasi: OTEPÄÄL TEOSTATAKSE ARHEOLOOGILISI VÄLJAKAEVAMISITalvine karge ilm pani talvepealinnas Otepääl lumemöldrid tegutsema.
Loe edasi: TALVEPEALINNAS KÄIVITATI LUMEKAHURIDTäna saabus Otepääle politsei eskordi saatel jõulupuu. Jõulupuuks on sellel aastal kahar hõbenulg, mis tuleb Arula külast Albi talust.
Loe edasi: TALVEPEALINNAS AETI JÕULUPUU PÜSTIOtepää vald esitas Keskkonnaametile taotluse kohamaimude asustamiseks Pühajärve ja Nõuni järve. Oktoobrikuu viimasel nädalal leidiski üle 16 000 kalamaimu uue kodu Otepää järvedes.
Loe edasi: PÜHAJÄRVE JA NÕUNI JÄRVE LASTI KOHAMAIMUSIDUuskasutuskeskus soovib teha üleliigsete, kuid heas korras asjade äraandmise inimestele üle Eesti mugavamaks ja seepärast külastab keskuse kaubik aeg-ajalt ka neid linnu, kus Uuskasutuskeskus igapäevaselt ei tegutse. Oktoobris peatub Uuskasutuskeskuse kaubik Põlvas, Viljandis ja Otepääl.
Loe edasi: UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMASLaupäeval, 12.septembril toimus Paides Eesti omavalitsuste vaheline mälumäng Maakilb, mille Otepää valla esindus Haapsalu linna ja Paikuse osavalla ees võitis.
Loe edasi: OTEPÄÄ VALD VÕITIS MÄLUMÄNGUS TOSINA AASTA JÄREL TAAS ESIKOHADOKUMENTAALSARI „MINA, ÕPETAJA” TULI KÜLLA OTEPÄÄ GÜMNAASIUMILE
ETV dokumentaalsari “Mina, õpetaja” võtab luubi alla inimesed, keda oleme tavaliselt harjunud nägema klassi ees. Kuueosaline saatesari toob vaatajate ette kuue õpetaja lood üle terve Eestimaa. Saatesarja avaosas viibis võttegrupp Otepää gümnaasiumi kooliaasta avaaktusel ja jäädvustas seda Otepää gümnaasiumi uue bioloogia, inimeseõpetuse ja loodusõpetuse õpetaja Anna Katti silmade läbi.
Loe edasi:20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev, mida Otepääl tähistatakse kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas, Sangastes kui ka Otepääl.
Loe edasi: OTEPÄÄ TÄHISTAB TAASISESEISVUMISPÄEVA KOLME PEOGATõutsi külas asub Kappermäe Seltsi külamaja, mis on viimasel ajal saanud külaliikumise keskpunktiks. Sellel kevadel sai seltsi juurde viiv tee endale mustkatte.
Loe edasi: TÕUTSI KÜLATEE VALMIS VALLAVALITSUSE JA VALLAELANIKE ABIGA4. juuni on Eesti lipu päev ja kuigi koroona seab üritustele oma piirangud, ei ole Otepää, Eesti lipu häll, lippu mitte unustanud.
Loe edasi: EESTI LIPU 136. AASTAPÄEV OTEPÄÄL4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.
Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.
Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS
Riigis kehtiv olukord on teadupärast restoranide külastatavust kordades vähendanud. „Teame, et kõigil ei ole võimalik alati restorani tulla ning seega otsustasime, et meie restorani ägedad töötajad toovad toidu ise kontaktivabalt ja tasuta kohale. Oleme loonud selleks lihtsa ja spetsiaalse veebitellimuste keskkonna, kus on lisaks roogade valikule ka kaardina välja toodud kohaletoomise piirkond.“ ütles resto juhataja Siim Kalda.
Esialgu pakutakse kohaletoomise teenust reedel, laupäeval ja pühapäeval. Järgmisel nädalal tehakse analüüs ja otsitakse võimalusi päevade ja kohaletoomise piirkonna laiendamiseks.
KU päevatoimetaja
„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.
Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.
Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.[/pullquote]Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.
„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“
[pullquote]Kõiki tulemusi saab vaadata Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee lähiajal.[/pullquote] Kohtumiseni järgmisel aastal!Kõrvuti eestlastega osales saunamaratonil ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedukaid, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norrakaid ja keenialasi.
Euroopa Saunamaratoni kajastasid peale kodumaise meedia ka välismaa väljaanded.
„Mul on hea meel, et Euroopa Saunamaraton on jätkuvalt populaarne ja toob Otepääle kokku nii palju eri rahvustest saunahuvilisi,“ ütles üks saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „See paneb ka meid korraldajatena rohkem pingutama, et põnevus ei kaoks.“
Loe edasi: EUROOPA SAUNAMARATONIL KOHTUSID ERINEVATE RAHVUSTE SAUNAARMASTAJAD
Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.
Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.
Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.
Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).
KU päevatoimetaja
[pullquote]Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund.[/pullquote]Korraldajad toodavad praeguste miinuskraadidega kunstlund nii palju kui saavad, kuid lähiaja ilmaprognoosid näitavad, et käimasolev külmaperiood jääb paraku lühikeseks. Seega suure tõenäosusega ei saa korraldajad Tartu Maratoni plaani C ehk Tehvandi kunstlumeringi jaoks piisavas koguses lund toota. Kui Tartu Maraton jääb tõesti ära, on toodetavast lumest siiski kasu laskesuusatamise EM-i korraldamise ning kõikide suusasõprade jaoks.
Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund. Seega peab tõdema, et 47. Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, kuid lõplikud sellekohased otsused langetavad korraldajad hiljemalt teisipäeval, 11. veebruaril.
Loe edasi: TARTU MARATONI KORRALDAJAD MÕTLEVAD JALGSIMATKALE
1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis EV 100 tänuõhtu, millest ETV teeb algusega kell 18.40 otseülekande. Teleülekanne koosneb kahest poolest: tänukõnede ja olulisemate sündmuste videomeenutustega kontsert kell 19.00- 20.50 ja kell 21.30-22.35 suur diskoõhtu „Eesti tantsib.“ Esitamisele tuleb 100 parimat eesti tantsulugu viimasest sajast aastast 100 minuti jooksul.
„Otsustasime ühineda EV100 meeskonna üleskutsega korraldada üks suur ühistantsimine,“ selgitas Nõuni Kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Marika Viks. „Kultuurimajja on üles seatud videoekraan, kust saab ERRi vahendusel ühiselt jalga keerutada üleriigilise diskoõhtu taktis.“
Muusikat on igale maitsele ja eale, jala saab juba varemalt soojaks tantsida DJ Toomase plaadimuusika järgi. Kõik, igas vanuses tantsuhuvilised on oodatud, pääsmeks on vabaannetus. Kes soovib, võib peole tulla ajastustiilis – ja valib selle ajastu ise, alates Tartu rahu allakirjutamise aastakäigust.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tartu rahu aastapäevaga lõpevad ka EV100 juubeliperioodi üritused.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA
[pullquote]Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat.[/pullquote]Tuledega valgustatud õdusas kultuurimaja pargis kõlas 18 eestikeelset laulu Alen Veziko, Margit Tali, Allan Kasuka ja Jorma Riivaldi esituses. Saateks mängis Margit Tali bänd (Margit Tali, Andres Vago, Silver Sirp, Keio Münti), õhtut juhtis Mare Taar. Talveöölaulupeol ütles tervitussõnad Otepää valla poolt vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp.
Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat. Laulma olid tulnud Segakoor KARP (Tartu), Maarja – Magdaleena Segakoor (Tartumaa), Valga Kammerkoor (Valga), naisansambel Lüüra (Kambja), Naiskoor Domina (Tartu), Urvaste segaansambel (Võrumaa), Naisansambel Hermes (Tõrva, Valgamaa), Segakoor Rõõm (Valga), Naiskoor Helletajad (Tartumaa), Naisansambel HarMõn (Valgamaa – Võrumaa).