Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 avab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses oma uue näituse “Ootamatu kohtumine” Lõuna-Eesti kunstnik Andrus Raag.
Kõik huvilised on oodatud! Keskuse uus asukoht on Tartus, Lossi 3-134.
Augustis 2010 alguse saanud projekti, mis annab Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda tasuta nõu ja abi saamiseks võlanõustaja poole, tähtaega on pikendatud 2012. a novembri lõpuni.
Projekti eesmärk on majanduslanguse tingimustes võetud laenude või muude rahaliste kohustuste täitmisel raskustesse sattunud inimeste mitterahaline abistamine. Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et olukord kuidagi iseenesest laheneb. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima – see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.
Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse sellest teada anda kohaliku omavalitsuse (valla) sotsiaalnõunikule või otse MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele e-posti aadressil majandamine@hot.ee . Nõustamine toimub kohaliku omavalitsuse ruumides.
Allikas: MTÜ Majandamisnõustaja
Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse. Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.
Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood ( «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).
Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.
Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest 28. – 30. oktoobril toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager just peredele.
Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas „ragistamisel“, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.
Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna siit: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4
Täpsem info: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, tel 56469026, e-post siim@elfond.ee, www.talgud.ee
Võõpsu sadamast Lämmijärvele algavad sõidud kolmapäeval, 12. oktoobril, 16. oktoobril sõidetakse edasi Värskasse ja tehakse sõite seal. Põlvamaa vetest lahkutakse 19.oktoobril.
Lisaks päevasel ajal toimuvatele lastesõitudele on plaanis ka väljaspool tööaega toimuvad loodussõidud, kuhu on oodatud kõik, kel vete, looduse ja laevade vastu huvi.
Looduslodja retki Põlvamaal toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem teave ja broneerimine www.lodi.ee, tasumine kohapeal.
Lisainfo: Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts, tel 555 99 100 Loe edasi: Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas
Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.
Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.
Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.
Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.
Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.
Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.
Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.
8. oktoobril kell 11 algab retk Vapramäe Vanema Vapperi jälgedes, kus saab teadmisi Vapramäe radadega seotud legendidest ja orienteerumisalaseid kogemusi.
Valmis tasub olla erinevateks üllatusteks sügiseses metsas! Algus Vapramäe Peedu-poolsest parklast (Tartumaa, Nõo vald), kestus 3 h, pikkus 3 km. Retk lõpeb väikese piknikuga. Retkejuhid Tiina Aidnik ja Tiina Kartau. Reg. tel: 5162117 Tiina Aidnik. Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA KIK. Info www.vvvs.ee.
Triinu Pertels
5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.
Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.
Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.
Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee
Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.
Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.
Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.
Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”
Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.
Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.
Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.
Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.
Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.
Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.
Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.
Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.
Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.
Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.
Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.
Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.
Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.
Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.
Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.
28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli
Kohus mõistis 211 kilomeetrit tunnis kihutanud mootorratturile kolm päeva aresti ja võttis temalt kuueks kuuks juhtimisõiguse.
Pühapäeva pärastlõunal mõõtis politsei Tartumaal Puhja vallas ühe mootorratturi sõidukiiruseks 211 km/h ehk 101 km/h enam kui tollel teelõigul lubatud.
Mootorrattur reageeris politsei peatumismärguandele kohe. 29-aastasele kihutajale koostati väärteoprotokoll
ning viidi arestimajja kohut ootama. Ühtegi kehtivat karistust mehel ei olnud.
Laupäeval, 1. oktoobril kell 11 läheb Konguta vallas Vellaveres tervislike eluviiside matkaraja äärest lahti jalgrattamatk.
Sõidetakse eri pikkusega marsruutidel, pikem marsruut kulgeb Alt-Laari linnamäeni. Vanematega koos saavad sõitu proovida kohapealsel platsil ka väiksemad lapsed.
Võimalus on osaleda heategevuslikul loteriil. Nelja matka läbijatele üllatus!
Korraldajad paluvad rattad enne sõitu üle kontrollida ja võimaluse korral varustada end vajalike remondivahenditega. Kindlasti pähe kiivrid!
Matk on tasuta ja kestab umbes kolm tundi. Matk lõpeb piknikuga.
Kogunemine nn Kiigemäe all tee ääres. Küsi lisainfot kohalejõudmise kohta ja registreeri matkale telefonil 525 4172 või meiliaadressil triinu@vvvs.ee.
Matkasarja matka toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.
Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.
Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.
Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.
Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.
Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.
Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.
Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda – maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega: Miks kultuurikoda vaja on? Milline on loodav kultuurikoda? Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema? Kes kuuluvad kultuurikotta? Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas? Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta? Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu – maavalitsuse, omavalitsuste – esindajatega?
Kokkusaamise kava on järgmine:
– Projekti “Kaasav kulturikorraldus Tartumaal” lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
– Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)
– Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
– Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
– Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
– Edasise tegevuskava kinnitamine
Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad: Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts,Merle Ilm, MTÜ TuleLoo,Liis Jaamets, Rannu rahvamaja, Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja, Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel, Eve Koort, Alatskivi keskkool, Meelis Külaots, Konguta rahvamaja, Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool, Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus, Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa, Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu.
Vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17, projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee (Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige).
Pühapäeval, 25. septembril kell 12 toimub perepäev Luke Mõisas „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“. Lisaks sügisesed meisterdamised. Tasuta õppepäevale võib tulla perega. See on selle aasta viimane perepäev, teevusi toimub kogu päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.
Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.
Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.
Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.
Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.
Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.
Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.
Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341
Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24. septembril kell 15 Liivi Muuseumis. Liivi muuseum on Alatskivi vallas tegutsev vaimukeskus.
Ansambli liige Toivo Sõmer rääkis, et plaadi projekt sündiski tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niirta kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Ansambel otsiski arhiivist materjale ja leidis, et Kodavere kihelkond on olnud omal ajal kohalik keeleline ja kultuuriline keskus. Nii loodigi programm Kodavere keelest ja muusikast ning sündis ka idee jäädvustada see heliplaadile.
Sama plaadi esitlus Tartus on kavas 7. oktoobri õhtul Tartu Folgiklubi raames Vilde I korruse kohvikus.
Ansambel Triskele on siiani otsinud arhiividest, seadnud ja esitanud vaimulikke rahvalaule. Plaat “Kodavere laulud” on aga keskendunud regilauludele, leidub ka uuemaid refräänilisi rahvalaule. Ansambli stiilis sulanduvad erinevad elavad muusikatratsioonid, algmaterjalid on leitud rahvaluule arhiivist.
Heliplaadi valmimist toetasid kultuurimisteeriumi Peipsiveere programm, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp ning Alatskivi vald. Heliplaadi salvestas helistuudio Helikodu, mille tehnika on soetatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel, Helikodu on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.
Helinäited ja plaadi kujundus!
Lisainfo: Toivo Sõmer, tel +372 5567 1134
Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.
“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.
Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.
Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.
Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.
Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394
Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio alustab tegevust laupäeval, 24. septembril kell 11. Kunstistuudio on mõeldud kõigile huvilistele. Oodatud on kunstnikud ja harrastajad, kes soovivad “kätt soojana hoida” või täiendada oskusi. Päris algajad saavad elamuse sukeldumisest kunstimaailma.
Üks stuudio kestab kella 13.30-ni. Laupäevased stuudiod toimuvad kuni 17. detsembrini. Stuudiot juhendavad erinevad õppejõud, kes valivad oma stuudio sisu ise. Esimese stuudio juhendaja on Nadežda Tšernobai, kes valis teemaks Taaveti pea tonaalse joonistuse. Kaasa tuleb võtta süsi ja
puhas pintsel. Hästi sobib seaharjastest pintsel. Vajadusel saab puudu olevat osta kooli administraatori käest. Joonistustunni paber on kooli poolt. Osavõtjatele maksab üks kord 5 eurot. Tartu kunstikooli
õpilastele ja töötajatele on stuudio tasuta.
Tund toimub Tartu kunstikooli uues majas Eha tn. 41 neljanda korruse ateljees. Peauksest sisenedes võtab teid vastu administraator, kes müüb pileteid, registreerib osalejad ning juhatab ateljeesse.
Iga 8 korra järel saavad soovijad Tartu kunstikooli täienduskoolituse tunnistuse, kui kohal on käidud vähemalt 80 protsenti tundidest ja osaletud ka viimases tunnis, kui õppejõud annab tagasisidet. Muul juhul saab soovija kohalkäimise tõendi.
Info Tartu Kunstikooli kodulehelt http://www.art.tartu.ee/taienduskoolitus/tutvustus/.
