Kuressaare linnastaadioni kõrval ehitatakse eeloleval laupäeval kella 11-16.30 lumelinna, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Üritust korraldav Kuressaare noorte huvikeskus teatas, et ehitama oodatakse 3–6liikmelisi nii laste kui ka täiskasvanute võistkondi (klassid, pered, ettevõtted, sõpruskonnad).
Võistkonna saab registreerida 25. veebruaril kella 12ni e-posti aadressil knh@kuressaare.ee. Rohkem infot: tel 554 2426 ja www.kuressaare.ee/huvikeskus.
Saare maakonna ainus hariduslike erivajadustega põhikool, Kallemäe kool otsib häid ettevõtteid ja inimesi, kel ära anda õpilastele kasutamiseks töökorras arvuteid ja kuvareid.
| Arvuti taha pääsemine nõuab Kallemäe kooli õpilastelt kannatlikku meelt. Foto: Kallemäe kool |
“Praegune olukord arvutite osas on koolis täiesti SOS,” tõdes kooli loodusõpetuse, eesti keele ja geograafia õpetaja Lembi Ratas. “Õpilaskodus, kus nädalas elab püsivalt 18–19 kasvandikku, on laste kasutada vaid kaks hädist arvutit. Koolimajas pole õpilaste jaoks arvuteid aga üldse. Probleem on ka selles, et kooli eelarvet on nii palju kokku tõmmatud, et arvutite soetamiseks õppeasutusel raha lihtsalt pole,” lisas õpetaja.
Oma murele lahenduse leidmiseks pöördus Kallemäe kool esmalt maakonnas tegutseva heategevusorganisatsiooni, MTÜ Meelespea poole. Tahtest kooli aidata seadis MTÜ vastava üleskutse eile ka suhtlusportaali Facebook.
Ühtekokku kulub Kallemäe kooli õpilaskodusse ja Wi-Figa kaetud koolimaja arvutituppa marjaks kaksteist arvutit, kummassegi kohta kuus. Loe edasi: Kallemäe kool vajab erivajadustega õpilastele arvuteid
Kuressaare väikelastekodu ühes Kallemäe kooliga otsib ratastoolilastele liikumiseks hädavajaliku invabussi ostmiseks toetajaid. Invabussi soetamiseks tuleb kokku saada ligi 64 000 eurot ehk miljon krooni.
Spetsiaalset invabussi, mis mahutab korraga vähemalt kümme ratastooli pole maakonnas siiani olnud, vajadus selle järgi on aga suur.
Väikelastekodu juhataja Kaire Kiil kirjeldas ratastoolilastega väljaminekut ajalehele Meie Maa nii:
“Esmalt rendime bussi, millele pannakse järelkäru järgi. Kokkupandud ratastoolid tõstavad kasvatajad siis kärusse ning lapsed bussi. Vajalikku punkti kohale jõudes tuleb ratastoolid lahti võtta ning lapsed neisse istuma tõsta. Ürituselt lahkudes kõik eelkirjeldatu kordub,” rääkis lastekodu juhataja.
Kiil lisas, et invabussi puudumise tõttu asub hetkel ka Kallemäe kooli Kuressaare filiaali hooldusklass väikelastekodu majas. Ka ei saa täna kõnealuseid lapsi seepärast viia Kallemäe kooli kutseõppe tegevustest osa saama.
Varasemalt on invabussi üritanud läbi haridusministeeriumi maakonda hankida Kallemäe kool, kes esitas selleks ametiasutusele isegi taotluse. Paraku erilist lootust ministeeriumi abiga invabuss saada koolil tänaseni pole.
Selleks, et Saare maakonna ratastoolilaste elukvaliteeti parandada, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted anda oma panuse – rahalised annetused invabussi soetamiseks on oodatud EV Rahandusministeeriumi a/a 10220034797010. Ülekandele lisada viitenumber 2500074615 ning selgitusse kirjutada Kuressaare väikelastekodu.
Täna kell 11 saavad kõik huvilised talveilma trotsides Kuressaare kultuurikeskuse ümber lihtsaid rahvatantse õppida ja nii augustikuiseks üleriigiliseks TeateTantsuks valmistuda.
“Saaremaa tantsuklubi õpetab Mustjala paarisrongi ja “Savikoja venelast” tantsima, muretsema ei pea, kui tantsuoskust napib,“ ütles ettevõtmise algataja, rahvatantsujuht Eena Mark ajalehele Meie Maa. “See on hea võimalus õppida selgeks mõned tantsud ning siis kas või oma sõpruskonnaga end TeateTantsuks üles anda.“
TeateTants on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suur ühisprojekt, mille eesmärgiks on viia rahvatants ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse, et igaüks, olenemata soost, vanusest või rahvusest saaks näha rahvariiete kauneid värve ning proovida kordki elus kaerajaani tantsida. „Projektiga tahame tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõigile soovijatele,“ ütles TeateTantsu idee autor, tantsuseltsi Leigarid juht Kalev Järvela.
TeateTants toimub 20.-28. augustini ning liigub kaheksa ööpäeva jooksul läbi kõigi Eesti maakondade. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Valjala – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes teekonna läbides annavad teatepulga edasi järgmistele tantsijatele. Ühe 6-8paarilise tantsurühma läbida on 4-7 kilomeetrit, mis omakorda jaguneb 100-150meetristeks lõikudeks. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h.
Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.
Allikas: MeieMaa
Üleeile alustas Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio eestvedamisel rahvusvaheline keraamikaprojekt, milles löövad kaasa osalejad Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Ungarist, kirjutab Janne Nurmik tänases Meie Maas.
| Edvinas Pundys Leedust on üks Kuressaarde saabunud keraamikaprojektis osaleja. Foto: Triinu Tootmaa |
Projekt kannab nimetust “Discovering parallels of folk pattern in ceramics of European nations” (“Paralleelide avastamine erinevate Euroopa rahvaste keraamikas kasutatavatest rahvuslikest mustritest”) ning ettevõtmine viiakse läbi Euroopa Ühenduse abiga Grundtvigi programmi raames.
Mainitud programmi eesmärk on Saaremaa Kunstistuudio projektijuhi Triinu Tootmaa selgitusel täiskasvanud õppijate ja nende koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest. Samuti täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja populaarsuse tõstmine Euroopas.
“Saaremaa Kunstistuudio projekt kujutab endast kuuepäevast keraamika töötuba, millest võtavad osa kolm leedulast, kolm lätlast, kaks rootslast, üks soomlane ja ungarlane. Õpiringi juhendab ja viib läbi keraamik Karin Kalman,” kirjeldas Tootmaa, kelle sõnul avaneb projektis osalejaile neil päevil võimalus tundma õppida erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, tutvuda Euroopa rahvaste mustrite ja ornamentidega ning saada lühiülevaade keraamika ajaloost ja Eesti keraamikast.
“Töötubades toimuva käigus kavandavad ja teevad kõik osalised rahvuslike mustritega keraamilisi esemeid. Lisaks panustasid õpilased õppimisprotsessi sellega, et valmistasid oma maa rahvuslike mustrite kohta väikese esitluse või mapi,” osutas Tootmaa.
Kuue päeva jooksul valminud töödest avatakse 23. jaanuaril kell 19 Saaremaa Kunstistuudios kõigile huvilistele uudistamiseks ka näitus.
Teosele, mis kannab pealkirja “Ütlematut”, lisab ainulaadsust ning püsiväärtust see, et kõik sellesse jõudnu on kirja pandud vanameistri enda käega. Muuseas, ka haikukogu kaanekujunduse – värvilised kivid – joonistas autor ise.
Pühapäeval 90 aasta juubelit tähistav Loo ütles ajalehele, et värske haikukogu sündis tegelikult väga lihtsast soovist. “Tahtsin katsetada, kuivõrd suudan aastaid võõrsil elanud mehena veel eesti keelt kasutada,” osutas lisaks eelmainitule soome, rootsi, saksa ja inglise keelt valdav härrasmees.
Pajo trükikojas ilmavalgust näinud kogumikus puudutab Loo mängleva kerguse ning lihtsusega teemasid, mis jaotatud alapealkirjade alla “Põlisest”, “Laanest”, “Kodukoldest”, “Naeru/sui”, “Põhjalast” ja “Lootusest”. Omanäolise kujunduse andis Loo kogumikule autori kunagine õpilane Anu Rand.
Allikas: Meie Maa
Kuressaare linnavalitsus kinnitas konkursi žürii ettepanekul ja rahvahääletuse põhjal Kuressaare parimaks ehitiseks 2009–2010 Lootsi 11a eramu. Hoone projekteeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS, teatas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.
Ülekaalukalt valis rahvas parimaks ehitiseks Lootsi tn 11a eramu, teiseks jäi Merikotka tn 59 eramu, kolmandaks muusikakooli renoveeritud hoone, neljandaks rannahoone, viiendaks Maxima kaubanduskeskus ning kuuendaks Luksusjahi tootmishoone.
Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli sõnul võib konkursiga rahule jääda. „Žürii oli karm ja põhjalik. Algselt tabelis olnud paarikümnest ehitisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ lausus Koppel.
Kuressaare parima ehitise auhind antakse pidulikult üle 14. jaanuaril linnavolikogu esimehe ja linnapea uue aasta vastuvõtul kultuurikeskuses.
Allikas: meiemaa.ee
Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.
| Foto on illustratiivne. |
Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.
“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.
Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.
Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.
Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.
Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.
Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa.
Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.
“Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.
Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.”
Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.
Kuressaare linnavalitsus andis jahiseltsile loa küttida Roomassaare poolsaarel suurt pahandust tegevaid metssigu, kirjutab Meie Maa.
“Metssead on Roomassaare kergliiklustee juures juba palju pinnast üles tõngunud ja et nende tekitatav kahju oleks minimaalne, otsustasime kaasata Laugi jahiseltsi püssimehed neid jahtima,” sõnas Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp.
Kui jahimeeste püssitoru ette peaksid jääma Kuressaares üha rohkem võimust võtvad rebased, saab ka neid küttida.
Möödunud aastal andis linnavalitsus välja sarnase loa, siis tabasid jahimehed Kuressaare linna territooriumil üheksa metssiga.
SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi
Lions-klubi Kuressaare Piret korraldab ka tänavusel jõulukuul heategevusturu, mille tulust saavad toetust paarkümmend Saare maakonna suurperet, kirjutab tänane Meie Maa. Toredast algatusest loe lähemalt siit.
Allikas: Meie Maa
Kolmapäeval andis õpetaja Wei Yu Kuressaare gümnaasiumis oma esimese hiina keele tunni. Järgmisest nädalast algavad koolituskeskuses Osilia kursused ka täiskasvanutele, kirjutab tänane Meie Maa. Loe lähemalt siit.
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Kuressaare kultuurikeskuses toimub täna kell 17 Albert Uustulndi 85. sünniaastapäevale pühendatud kontsert.
Esinevad Ivo Linna, Lümanda trio Punased sõstrad jt.
Kohapeal toimub A. Uustulndi romaani „Tuulte tallermaa“ kordustrüki esitlus ja müük soodushinnaga.
Allikas: saaremaa.ee
Kuressaares Ferrumi kaubamajas uksed avanud heategevusturg alustas neljapäeval kuuajast müüki. Korraldajate hinnangul on turg alanud oodatust menukamalt. Heategevusturu korraldaja MTÜ Meelespea liikme Aive Tammsalu sõnul müüdi ainuüksi avapäeva esimesel poolel kaupa kuue-seitsme tuhande krooni eest ja see on suurepärane näitaja, kuna otseselt turu tulust sõltub, kui paljusid inimesi jõulude ajal aidata saab.
Heategevusturu külastajate positiivne tagasiside andis korraldajatele indu jätkamiseks ning kinnitas, et taoline ettevõtmine on õige ja vajalik. Heameelt tunti ka turu toimumiskoha, Ferrumi kaubamaja omaniku soojast suhtumisest heategevusüritusse.
Kuna heategevusturu õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik hoolivad inimesed, saavad need, kes veel tahavad, oma panuse tänavusse ettevõtmisse ka anda. Selleks tuleks oma kodus pisut ringi vaadata ning sealt korralikud, ent kasutult seisma jäänud riided, jalatsid, toidunõud või muud asjad heategevuseks annetada. MTÜ Meelespea võtab esemed lahkelt vastu heategevusturu toimumiskohas, Ferrumi kaubamajas. Turg jääb külastajatele avatuks novembrikuu lõpuni ning ettevõtmisse annetatud esemete müügitulu läheb Saare maakonnas elavate inimeste toetuseks.
Allikas: saaremaa.ee
Täna, 5. novembril kell 15 toimub Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline pärimuspäev. Külaliseks on seekord Läti noorte rahvatantsurühm Enku-Drenku. Kontserdile järgneb vastastikune tantsuõpetus. Uksed on avatud kõigile huvilistele ja sissepääs on prii.
Kuressaares avas uksed heategevusturg. Ferrumi kaubamajas kuuajast müüki alustanud heategevusturg käivitus korraldajate hinnangul oodatust kordi menukamalt, kirjutab reedene Meie Maa. Loe lähemalt siit.
Kuressaare kindluse restaureerimistööde käigus tuleb iga nädal üllatusi: äsja leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse praegugi tule teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.
„Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” tutvustas Karel Püüa teist üllatusleidu.
Tunnelit kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb ka uus läbimurre lossi hoovi.
Eile selgusid Kuressaares GO Spas ajalehe Meie Maa hoidistekonkursi parimad. Kokku oli toodud 101 erinevat magusa ja soolase sisuga purki. Lisaks auväärsele žüriile, kes selgitas välja parimad, said nende sisuga tutvuda ka kõik huvilised. Täpsemad tulemused koos kommentaaridega ajalehes. Loe lähemalt www.meiemaa.ee
Täna kella viieni õhtul on veel viimane võimalus viia oma soolane või magus hoidis Saaremaal ajalehe Meie Maa kuulutuste osakonda, et osaleda toimetuse korraldataval hoidistekonkursil. Kõik osalejad on oodatud neljapäeval, 21. oktoobril kell 15.00 Kuressaarde GO Spasse, kus toimub vestlusring hoidistamise teemadel ning seejärel saavad kõik osavõtjad hoidiseid maitsta.
Allikas: meiemaa.ee
Eelmine nädal oli Kuressaare haigla sünnitusosakonnas erakordne, sest ilmavalgust nägi lausa kolm paari kaksikuid – tüdrukud, poisid ja segapaar, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Vanemarst Thea Rahumeele sõnul on üldse tegu rekordite aastaga: tänavu on Kuressaare haiglas sündinud koguni kaheksa paari kaksikuid ning neist viis paari viimase 23 päeva jooksul.
Vaid üks kõigist kaksikute paaridest on sündinud viljakusravi tulemusena.
Kuressaare saab aastaks 2013 kopteribaasi, kus hakkab olema kopter, mida saab ööpäevaringselt kasutada.
Politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht politseikapten Allan Oksmann ütles, et pideva kasutusvõimalusega kopterit vajatakse eelkõige merepiiri valvamiseks kui ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.
Oksmanni sõnul toimuvad meditsiinilennud Kuressaare ja Tallinna vahel keskmiselt 1-2 korda nädalas. “Kuressaares asuv valmisolekus kopter saab tulevikus loomulikult reageerida ka Kihnu hädaolukordadele,” ütles ta.
Allikas: meiemaa.ee
Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.
Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.
Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.
Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.
Tekst ja fotod: Mart Keerutaja
