Põlvamaa

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Mammastes saab täna tantsida zumbat

Kõiki zumbasõpru oodatakse täna kell 19.00 Mammaste spordikeskusesse, kus korraldajate sõnul toimub selle aasta kõige lahedam zumbamaraton.

Lubatakse poolteist tundi tantsu koos parima muusika, energia ja emotsiooniga. Külalistreenerina on kohal Marek Tihhonov. Kaasa palutakse võtta hea tuju, pudel vett ja palju sõbrannasid, nii tulevat pidu alati vingem.

Pileti maksumuseks on 3 eurot.

Värskas toimub veepidu

VÄRSKA VEEPIDU 16. juulil 2011 Värska Sanatooriumi rannas

Võistlused viiakse läbi rannavõrkpalli populariseerimiseks Värskas ja selgitamaks 2011 aasta parimaid. Päev algab rannavõrkpalliga, algus kell 12.

Turniirist osavõtuks saab registreeruda võistluspäeval. Eelregistreerimine telefonitsi (+372 553 9006) või informeerides oma tulekust e-mailile elari.labe@eesti.ee või võistluspaigas võistluspäeval kell 11.00 – 12.00. Võistluse algusaeg kell 12:00.

Kell 13:00 köievedu, naistele kui ka meestele. Mees- ja naiskondades 5 liiget.
Kell 14:30 mudamaadlus, naistele kui ka meestele.
Kell 16:00 üle lahe ujumine, naistele kui ka meestele.
Kell 18:30 seltskondlikud mängud.
Kell 19:30 õllekasti hoidmine, naistele kui ka meestele.
Kell 20:00 autasustamine.
Kell 21:00 Esinevad HENRI TALI ja MADIS LIGI.
Kell 23:00-05:00 jätkub pidu Sanaka Baaris särtsaka tantsuõhtuga, plaate keerutab DY Marko Pille.

Veepeo pilet: Täiskasvanud 5 eurot
Kuni 16 eluaastat 2 eurot
Alla meetri meestele tasuta
Kõikidele veepeol osalejatele Sanaka Baari tantsuõhtule sissepääs tasuta, teistele 4 eurot.

Veepeol võimalik nautida erinevaid veespordi alasid. Kohal veebatuudid, võimalik harrastada veesuuskadel sõitu jne.
Toimuvad ka Seto Line laevaekskursioonid!

OLE KOHAL JA SAA OSA TOREDAST PÄEVAST VÄRSKA SANATOORIUMI RANNAS!

Ööbimine võimalik Värska Sanatooriumis, vaata täpsemalt www.spavarska.ee.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Tutvumisteekond mööda Setomaad

Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.

Retkel saab parema mõistmise setode pärimusest – usust ja kommetest, seto rõivastest ja seto köögist, UNESCO kultuuripärandiga tunnustatud leelost ja lauluemadest, Seto kuningriigist ja Peko asemikest sootskadest.

Päev algab kell 10 Värska turismiinfokeskuse ees ja lõpeb sealsamas kell 18.30. Reisiseltskonnaga saab liituda nii Obinitsas, Oraval kui ka Värskas.

Registreeruda tuleks hiljemalt 7. juulil, kirjutades aadressil turism@setomaa.ee või helistades telefonil 796 4782 või 512 5075. Lisainfo: www.visitsetomaa.ee

Algas registreerimine ökofestivali õpitubadesse

Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.

Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.

20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

Laossinas kadunud viis lammast

‎27. juuni pärastlõunal läks Laossinas kaduma viis väikest musta lammast. 4-5 kuused jääratalled murdsid välja elektriaedikust ning liikusid teadmata suunas. Õhtuni kestnud päästeotsinguoperatsioon loodetud tulemusi ei andnud. Kes näeb selles kandis kahtlast peremehetut kõrvamärkideta karja, antagu teada tel 5273985.

Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule

Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.

Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin (12.-14.08) 2011 Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Kait Tamralt, Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr). Muidoki tulõ latsikoolitus, kon väiksembile suvõülikooli opilaisilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ, -mänge ja -tandsõ ja joonistadas ja tetäs luudusliidsist matõrjaalõst asju. Kaia saa mitmit näütüisi (Kanepi kihlkunna käsitüü, Toomas Kalve foto, Epp Margna maali jne) ja kohaligu perimüse ja legende pääle kirotõdu Jan Rahmani näütemängu, midä mäng Kanepi näütering. Viil tulõ filmiõdak Vaidu Vidili dokumentaalfilmega Kanepi kultuuriluust ja Võromaast.

Suvõülikooli teema pututasõ ütest jaost Kanepi kihlkunna ao- ja kultuuriluku. Tõsõst jaost kullõldas kultuuri ja kirändüse teemasid
laembalt, kaias võrokeelist vahtsõt kirändüst ja võrokeelitse kultuuriruumi edenemist Eesti kultuuripildin. Eräle teema om pühendedü
luudusõlõ ja perimüsele, nii luuduse ku perimüse hoitmisega köüdetüle.

Suvõülikooli rektor om Kalle Eller. Ettekandit ja loengit pidävä nii kohaligu koolioppaja ku muialt kutsutu esinejä: Milvi Hirvlaane, Marju Kõivupuu, Olavi Ruitlane, Lauri Sommer, Urmas Sellis, Jaanus Paal jne.

Suvõülikuul om Kanepi seldsimajan. Kõrraldaja omma Kanepi Laulu Selts, Kanepi Raamatuküla, Võro Selts VKKF ja Kanepi vallavalitsus.

Üüd olla saa Kanepi gümnaasiumin. Egä üümajatahtja piät üten võtma madratsi ja muu magamisõs tarvilidsõ kraami. Seltsimaja taadõ saa ka telgi üles panda. Niisamatõ või egäüts otsi hindäle hää üümaja mõnõn Kanepi kandi turismitalon.

Süvvä saa Kanepi gümnaasiumi sööklan. Süvvätahtja piät hindäst ette teedä andma. Ette teedä andjilõ mass kolmõ päävä süük (7 söögikõrda) 15 eurot, latsilõ alla 10 aastaga 8 eurot. Noilõ, kiä hindäst ette teedä ei anna, mass kolmõ päävä süük kokko 17 eurot.

Suvõülikooli täpsemb aokava antas teedä juulikuun.

Kontakti:

Pääkõrraldaja Ülle Sillamäe ylle.sillamae@gmail.com , tel 55 61 24 27

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

undrits_10 — Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Homme on Põlva Talurahvamuuseum laste päralt

fotomeenutus kiigenädalalt — Fotomeenutus kiigenädalalt.

Jaanijärgsel laupäeval, 25. juunil kella 11-15 on Põlva Talurahvamuuseumis lastepäev.
Mida tegi laps vanasti, siis, kui ei olnud veel arvuteid, telereid, polnud elektritki? Siis, kui sotsiaalvõrgustiku moodustasid naabri-, heal juhul külalapsed. Kui laadale- ja linnaminek oli lapse jaoks haruldane, põnevust- ja elevusttekitav ettevõtmine. Meisterdame käepärastest vahenditest mänguasju, mängime karjalapse mänge kivide ja puutükkidega.
Kõik on oodatud! Ette teatada ei ole vaja ja meisterdamise eest lisatasu ei võeta. Kehtib muuseumipääse.

Põlva Talurahvamuuseum

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Noorte ettevõtlikkust arendav programm tuleb Lõuna-Eestisse

Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.

Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.

Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.

Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.

Mikitamäe vallas tulevad külade mängud

24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.

Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!

Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.

Allikas: Maivi Laar

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Maanteemuuseum alustab teemapäevadega “Ka nii võib”

Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

Põlva talurahvamuuseum alustab laupäevakuid

Muuseum ootab sellel laupäeval, 11. juunil kella 11-15 kõiki laupäevakule, kus võib osa saada vanade asjade uuele (muuseumi)elule äratamisest, kirjutab Põlvamaa infoportaal.

Põlva talurahvamuuseumi konservaator Andres Niinemägi tutvustab oma tegemisi. Saab teada, milliseid vahendeid kasutada vanade esemete puhastamiseks ja kuidas seda teha. Huvilistel on võimalus küsida ja uurida kõike vanade esemete kordategemise kohta.

Sissepääs muuseumipiletiga ja oma tulekust ette teatada pole vaja.

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”

11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.

Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.