Põlvamaa

Algas registreerimine ökofestivali õpitubadesse

Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.

Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.

20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

Laossinas kadunud viis lammast

‎27. juuni pärastlõunal läks Laossinas kaduma viis väikest musta lammast. 4-5 kuused jääratalled murdsid välja elektriaedikust ning liikusid teadmata suunas. Õhtuni kestnud päästeotsinguoperatsioon loodetud tulemusi ei andnud. Kes näeb selles kandis kahtlast peremehetut kõrvamärkideta karja, antagu teada tel 5273985.

Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule

Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.

Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin (12.-14.08) 2011 Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Kait Tamralt, Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr). Muidoki tulõ latsikoolitus, kon väiksembile suvõülikooli opilaisilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ, -mänge ja -tandsõ ja joonistadas ja tetäs luudusliidsist matõrjaalõst asju. Kaia saa mitmit näütüisi (Kanepi kihlkunna käsitüü, Toomas Kalve foto, Epp Margna maali jne) ja kohaligu perimüse ja legende pääle kirotõdu Jan Rahmani näütemängu, midä mäng Kanepi näütering. Viil tulõ filmiõdak Vaidu Vidili dokumentaalfilmega Kanepi kultuuriluust ja Võromaast.

Suvõülikooli teema pututasõ ütest jaost Kanepi kihlkunna ao- ja kultuuriluku. Tõsõst jaost kullõldas kultuuri ja kirändüse teemasid
laembalt, kaias võrokeelist vahtsõt kirändüst ja võrokeelitse kultuuriruumi edenemist Eesti kultuuripildin. Eräle teema om pühendedü
luudusõlõ ja perimüsele, nii luuduse ku perimüse hoitmisega köüdetüle.

Suvõülikooli rektor om Kalle Eller. Ettekandit ja loengit pidävä nii kohaligu koolioppaja ku muialt kutsutu esinejä: Milvi Hirvlaane, Marju Kõivupuu, Olavi Ruitlane, Lauri Sommer, Urmas Sellis, Jaanus Paal jne.

Suvõülikuul om Kanepi seldsimajan. Kõrraldaja omma Kanepi Laulu Selts, Kanepi Raamatuküla, Võro Selts VKKF ja Kanepi vallavalitsus.

Üüd olla saa Kanepi gümnaasiumin. Egä üümajatahtja piät üten võtma madratsi ja muu magamisõs tarvilidsõ kraami. Seltsimaja taadõ saa ka telgi üles panda. Niisamatõ või egäüts otsi hindäle hää üümaja mõnõn Kanepi kandi turismitalon.

Süvvä saa Kanepi gümnaasiumi sööklan. Süvvätahtja piät hindäst ette teedä andma. Ette teedä andjilõ mass kolmõ päävä süük (7 söögikõrda) 15 eurot, latsilõ alla 10 aastaga 8 eurot. Noilõ, kiä hindäst ette teedä ei anna, mass kolmõ päävä süük kokko 17 eurot.

Suvõülikooli täpsemb aokava antas teedä juulikuun.

Kontakti:

Pääkõrraldaja Ülle Sillamäe ylle.sillamae@gmail.com , tel 55 61 24 27

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

undrits_10 — Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Homme on Põlva Talurahvamuuseum laste päralt

fotomeenutus kiigenädalalt — Fotomeenutus kiigenädalalt.

Jaanijärgsel laupäeval, 25. juunil kella 11-15 on Põlva Talurahvamuuseumis lastepäev.
Mida tegi laps vanasti, siis, kui ei olnud veel arvuteid, telereid, polnud elektritki? Siis, kui sotsiaalvõrgustiku moodustasid naabri-, heal juhul külalapsed. Kui laadale- ja linnaminek oli lapse jaoks haruldane, põnevust- ja elevusttekitav ettevõtmine. Meisterdame käepärastest vahenditest mänguasju, mängime karjalapse mänge kivide ja puutükkidega.
Kõik on oodatud! Ette teatada ei ole vaja ja meisterdamise eest lisatasu ei võeta. Kehtib muuseumipääse.

Põlva Talurahvamuuseum

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Noorte ettevõtlikkust arendav programm tuleb Lõuna-Eestisse

Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.

Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.

Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.

Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.

Mikitamäe vallas tulevad külade mängud

24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.

Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!

Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.

Allikas: Maivi Laar

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Maanteemuuseum alustab teemapäevadega “Ka nii võib”

Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

Põlva talurahvamuuseum alustab laupäevakuid

Muuseum ootab sellel laupäeval, 11. juunil kella 11-15 kõiki laupäevakule, kus võib osa saada vanade asjade uuele (muuseumi)elule äratamisest, kirjutab Põlvamaa infoportaal.

Põlva talurahvamuuseumi konservaator Andres Niinemägi tutvustab oma tegemisi. Saab teada, milliseid vahendeid kasutada vanade esemete puhastamiseks ja kuidas seda teha. Huvilistel on võimalus küsida ja uurida kõike vanade esemete kordategemise kohta.

Sissepääs muuseumipiletiga ja oma tulekust ette teatada pole vaja.

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”

11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.

Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.

Intsikurmus tuleb Peipsi-äärsete maakondade laulupidu

Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.

Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”

Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.

Moostes algavad homme õppepäevad

8.-10. juunil 2011 toimuvad Mooste mõisas rahvamuusika ja restauraatorite õppepäevad. Rahvamuusika õpetajad on Krista ja Raivo Sildoja. Õppida saab kannelt, hiiukannelt, kitarri, rahvalikku viiulimängu. Osavõtust teatada tel 5087825, Ülle Podekrat.

Restauraatorite õppepäevadel õpitakse puitehitiste taastamist ja savikrohvi tegemist. Osavõtust teatada telefonil 5103720, Ülo Needo.
Õppepäevad algavad kolmapäeval, 8. juunil kell 14.00 Mooste Veskiteatris. Kursused on tasuta, toetab Leader meetme kaudu Põlvamaa Partnerluskogu.

Allikas: Ülle Podekrat

Lõuna-Eesti memmed ja taadid pidutsesid Otepääl

Eesti lipu päeval peeti Otepääl Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.

Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias. Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl.
Kati Grauberg-Longhurst

Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust

Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.

Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.

Vahtraoru talu avas oma seebipoe

Kolossova külas Vahtraoru talus eelmise aasta sügisel tegevust alustanud Vana Jüri seebikoda avas äsja Vahtraoru talus seebipoe Vana Jüri Puut, kirjutab Setomaa infoportaal.

Poes müüakse seebikojas valmivaid seepe, samuti on võimalik tutvuda seebi valmistamisega. Praegu toodetakse 20 seepi, mida talu müüb ka ümbruskonna müügikohtades. Mõned seebid sortimendist jäävad müüki ainult talupoodi.

Lisaks seebile on plaanis müüma hakata Setomaal valmivat käsitööd ja muud kaupa, samuti ürte, ürdisoolasid ja ravimtaimi.

Lisaks seebi valmistamisele ja müügile korraldab talu seebi valmistamise õpitube. Esimesena läbisid avapäeval õpitoa Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning koostööna valmis Eurosiip.

Pood on lahti iga päev kella 12- 18. Õpitoad ainult ettetellimisel.

Värska vallavanem tervitas väikseid vallakodanikke

Eile, 1. juunil tervitas Värska vallavanem Raul Kudre lasteaia saalis Värska vallas 2010. aastal sündinud pisikesi vallakodanikke.

Kutse oli saadetud kaheksale lapsele, kohale oli neist koos emme-issiga tulnud neli. Esimene külaskäik lasteaeda näis kõigile pisikestele meeldivat. Eriti põnev tundus neile lasteaia- ja koolilaste esinemine.

Seejärel sai sõna vallavanem, kes rääkis tegutsemisvõimalustest Värska vallas. Samuti arvas ta, et juba lapseeas sõlmitud sõprus on kestev ja just need suhted jäävad püsima. Vallavanem julgustas vanemaid lapsi Värska lasteaeda tooma ning oli lootusrikas, et pärast seda jätkavad nad õpinguid kohalikus koolis.

Pärast sõnavõttu said kõik uued vallakodanikud käsitsi maalitud omanimelise tassi. Kooliperelt oli samuti pisike meene. Üheskoos söödi torti ja nauditi päikselist päeva. Kõik soovijad said lasteaia ruumidega tutvuda.

Meelike Kruusamäe

Foto: Triin Kaaleste

Räpinas tulevad Hea Kodu päevad

10.-11. juunil kutsub Eesti aianduse kodu Räpina külla ja osa saama esimest korda peetavatest Hea Kodu päevadest, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Räpina on eestimaalaste seas tuntuks saanud oma kauni looduse ning hoolitsetud aedade ja parkidega,” viitas Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Liisi Varik ürituse idee tagamaadele. Tekib ainult küsimus: kas Räpina inimestel endil on aega seda ilu ja headust nautida? Seega oleksid Hea Kodu päevad eelkõige koht, kus vahetatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi hea kodu rajamisel. Päevade ilmestamiseks on välja valitud ka üks vana talukompleks, mida hakatakse taastama.

Reedel, 10. juunil kujuneb keskseks sündmuseks Hea Kodu konverents Räpina aianduskooli saalis. Konverentsil käsitletakse oma kodu rajamise ja paremaks muutmise teemasid.  Osalemine on tasuta, kuid oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 6. juuniks e-posti aadressil vald@rapina.ee või telefonil 799 9500.

Kell 18 loovad Hea Kodu päevade avaõhtul vana muusikakooli aias meeleolu bigbänd ning Räpina muusikakooli lapsed.

Laupäev, 11. juuni on messi päralt. Sillapää lossi esimesel korrusel on avatud töötoad, aianduskooli parklas jagatakse õpetusi aianduse, lille- ja taimeseadete ning pookimise ja silmastamise õpitubades.   Mõisa talli ees kutsub MTÜ Vanaajamaja kaasa lööma palk- ja saviehituse, puitkatuste ning looduslike viimistlusmaterjalide teemalistes õpitubades, ametioskustes võtavad üksteiselt mõõtu palkmajaehitajad.

Kell 10 ja kell 14 stardib Räpina keskväljakult buss, mis viib huvilised Laasi tallu tutvuma vana maja taastamisega.

Kell 10-15 algavad igal täistunnil pargimatkad Sillapää lossi juures, Räpina aianduskooli kollektsioonaedades ning Räpina paberivabrikus.

Räpina Hea Kodu päevad toetavad aasta algul välja töötatud kohaturundusbrändi „Räpina – hea kodu koht”.

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Värskas toimus viies suviste käsitöö- ja maalaat

Pühapäeval Värskas toimunud V suviste käsitöö-ja maalaat läks korda. Juba hommikul vara kohale sõitnud müüjad jäid rahule ostjate, hea ilma ja üldise korraldusega. Oldi arvamusel, et taoline laat võiks iga aastaga suurmaks muutuda. Kuna ostjaid oli parasjagu, arvati, et kauplema võiks tulla tulevalgi aastal.

Samuti meeldis laat ostjatele. Oli neid, kes käisid niisama uudistamas ja oli inimesi, kes tulid laadale konkreetse ostusooviga. Hästi läksid kaubaks kõikvõimalikud lilletaimed ja istikud. Ostjaid jätkus ka käsitööga kauplejate lettide juurde.

Laadapäeval esinesid kohalikud tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Lisaks sellele mängisid rahvuslikku muusikat Värska Muusikakooli õpilased Laura Kruusamäe ja Ruti Kirikmäe. Kauplejate ja laadakülastajate emotsioone ja arvamust küsis laada jooksul päevajuht Jaak Madismäe.

Korraldajad jäid laadaga igati rahule, kõik õnnestus. Isegi ilm oli laada korraldamiseks igati soodne. Järgmine Suviste käsitöö- ja maalaat toimub 27. mail 2012.aastal. Kohtumiseni!

Meelike Kruusamäe

Ohutuslaager “Kaitse end ja aita teist”

30.-31. mail tulevad Põlva maakonna koolinoored teist korda kokku, et osaleda ohutusteemalises võistluslaagris „Kaitse end ja aita teist”. Laager toimub Saarjärvel Põlvamaal. „Kaitse end ja aita teist” on pääste, politsei, Punase Risti, Maanteeameti, Eesti Energia ja Kaitseliidu ühisprojekt, mis on suunatud Põlvamaa koolide 6.-8. klasside õpilastele. Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel rääkisid erinevate valdkondade spetsialistid noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, käitumisest tulekahjul ning muude õnnetustel. Laagripäevade jooksul harjutatakse õpitut ja selgitatakse parimad. Projekti eesmärk on vähendada koolilastega juhtuvaid õnnetusi ja vigastusi.