Rubriik: Põlvamaa

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

Saksamaa parlamendi liikmed tutvuvad Suwemiga

Lastemööblitootja AS Suwem võõrustab teisipäeval Bundestagi Balti parlamendirühma seitsmeliikmelist delegatsiooni, kes on Eestis ametlikul visiidil.

Riigikogu Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Urmas Klaas märkis, et Suwemi lülitamine külaliste programmi oli loogiline valik, kuna ettevõte on tänu oma innovatiivsusele murdnud end nõudlikule Saksa jaeturule ja seal ka püsima jäänud.

Suwemi head mainet Saksamaal kinnitab ka mullu Saksa-Balti kaubanduskoja poolt Suwemile omistatud Saksa Majanduse Auhind.

„Saksamaa on meile väga kindel kaubanduspartner,“ ütles Klaas. „Need ettevõtted, kes on suutnud jõuda Saksamaa väga nõudlikule turule, on ka viimaste aastate heitlikele oludele jõudnud paremini vastu seista.“

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on Klaasi hinnangul head, kuid arvestades Saksamaa potentsiaali, aga ka kultuurilist lähedust saavad need üksnes paremaks minna.

„Mõistagi on Bundestagi liikmete visiit meile suur tunnustus,“ lausus Suwemi juhatuse liige Kaido Mäesalu. Tema kinnitusel oli Saksamaa turul kanna kinnitamine ettevõttele pöördelise tähtsusega sündmus ja seni on koostöö sakslastega sujunud hästi.

„Saksa turg on tõesti nõudlik, aga kui suudad oma toodangu nende nõuetega vastavusse viia, võid häbenemata öelda, et sinu kaup on maailmaklassist,“ lisas Mäesalu.

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Räpina loodusõhtul räägitakse vähkidest

Kolmapäeval, 19. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus vähkide bioloogiast, elupaikadest, kaitsest ja püügist räägib Margo Hurt.

Margo Hurt on jõevähkide ekspert. Ta on jõevähi uuringutega tegelenud alates 1994. aastast ja on osalenud erinevate uurimuste ning projektide läbiviimises seoses jõevähi seisundiga. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Oodatud kõik huvilised. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Sügisnäitus võlub värvikirevusega. Foto: Räpina Aianduskool
Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembril, K ja N kl 10-17, R kl 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.

Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha leiab igaüks. Seened, samblad ja samblikud, puu-, juur- ja köögiviljad… Loomulikult ikka “nunnud” ka. Lisaks on võimalik vastus saada küsimusele, millega tegelevad õigupoolest maastikuehitajad ning nautida floristika eriala õppurite poolt ehitud pulmalauda. Veelgi enam – kuna pildistada saab tänapäeval juba enam-vähem iga asjaga, siis on koha peal võimalik laenutada loori ning endast pulmalaua-pruudi pilte teha. Peigmehi tänavu veel ei laenutata…

Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil 2012 avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.

Allikas: Ulvi Mustmaa, RAK täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja

Meridemmi budokool tegutseb nüüd ka Põlvas

MTÜ Meridemm viib Põlvas läbi karate- ja judotrenne.

Trennid toimuvad  Põlva KEK-i spordisaalis teisipäeviti ja neljapäeviti.

Judo lastele                  17.00- 18.30

Wado Ryu Karate          18.30- 20.00

Hokutoryu Ju Jutsu        20.00- 21.30

Treeningutest osavõtumaks 20 eurot kuus.

Täpsem info tel 53 430 055

Treener Ilmar Koort

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Foto:Volga klubi

Sel laupäeval, 8. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva suurejoonelise Volgade paraadiga. “Oleme tänavu sidunud vanavanemate päeva Gorki autotehase rajamise 80. aastapäevaga ning päeva põhiteemaks on tehase lipulaev Volga,” rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim, kelle sõnul kutsub muuseum üles kõiki Volgade omanikke sõidukiga paraadile tulema.

Paraadil osalejatel palub muuseum end eelnevalt registreerida tel 518 6684 (Riinu) või e-post riinu.raim@mnt.ee. Osalejatel on ka üritusele ja muuseumisse tasuta sissepääs.
Kell 12 algaval vanavanemate päeval leiavad äratundmis- kui ka avastamisrõõmu nii suured kui väikesed külastajad ning kohal on Volga klubi esindus. Üritusele pääseb muuseumipiletiga, päeva juhib Kristo Toots.
Programmijuht Riinu Räim rääkis, et muuseumi sooviks on ühendada sel päeval erinevaid põlvkondi. “Tegelikult on ju põnev näha, kuidas vaatab välismaise tehnikaga üles kasvanud põlvkond vanaisade unistuste autot, mida Volga kahtlemata omal ajal oli,” selgitas Räim. “Küllap kujutasid tuhanded põnnidki aastakümneid tagasi põrandal puust autosid põristades end just volgajuhtidena – tänapäeval, kui lastele tundub loomulikuna mängida iPadiga 3D keskkonnas automänge, liigume korraks tagasi isade ja vanaisade lapsepõlve, unistuste ja puust mänguasjade keskele,” sõnas Räim Loe edasi: Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Suwem: tootmismaht tuleb mullusega võrreldav

Eksportturgudel valitsev suhteline stabiilsus võimaldab Eesti mööblitootjal ASil Suwem mõnevõrra parandada eelmise aasta rekordilist müügitulemust.

„Saksamaa ja Soome turg on Euroopa kriisist seni päris hästi läbi tulnud,“ tõdes ASi Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu. „Eks Saksamaa ole ka see, kes Euroopa majandust vee peal hoiab.“

Mullu tegi Saksamaale olulisel määral eksporti suurendanud Suwemi käive läbi 40-protsendise kasvu, kuid tänavu sedavõrd imelist müügi tõusu oodata pole. „Eks tänavune aasta ongi kujunenud pigem enda turupositsiooni kindlustamisele ja uute sihtide seadmisele,“ lausus Mäesalu.

„Meie tänavune müügitulemus peaks kujunema võrreldavaks 2011. aastaga,“ lausus Suwemi tegevjuht Aivar Keskpaik. Tema kinnitusel ootab ettevõte 2012. aastal 2,8 miljoni euro suurust käivet ja kasumisiht on 160 000 eurot.

„Väga kiiret müügi kasvu ei ole Saksamaalt, Soomest ega mujalt Euroopast tänavu võimalik oodata,“ nentis Keskpaik. „Eks suur osa maailmast vaatab praegu kasvu otsides pigem Aasia poole.“

Mäesalu kinnitusel tuleb konkurentsis püsimiseks jätkuvalt tootmist efektiivsemaks muuta ja käivet töötaja kohta tõsta. „Meie sektoris pole lihtsalt hinna tõstmisega võimalik ellu jääda,“ lausus ta.

Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe
Meie lasteaias töötab Heli. Töötab ei ole päris õige sõna, kõik meie kasvatajad lihtsalt ON lasteaias ja loovad laste jaoks ruumi, kus lapsed saavad teha laste kõige tähtsamat tööd – mängida. Kasvatajatel on laste mängu kõrval käed-jalad suurte inimeste toimetusi täis, et lapsed saaksid neid kõrvalt kogeda ja hiljem mängudes jäljendada. Nii on ka Heli: küpsetab ja koristab, õmbleb ja meisterdab, manitseb, lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu teised kasvatajadki.

Ometi valisid Rosma Haridusseltsi õpetajad Aasta Õpetaja kandidaadiks endi seast välja just Heli Kudu. Põhjus on lihtne: kuigi Heli näeb oma nääpsukese keha ja heleblondi peaga päris plikaohtu välja, on ta tegelikult juba küpses keskeas naisterahvas ning tema kogemustepagas nii ema, kooli lapsevanema, õpetaja kui kasvatajana nii suur, et Heli on seda aastaid lahkelt jaganud ka väljapoole. Heli on lapse kasvamise ja kasvatamise tarkust jaganud Rosma lasteaias, Rosma Haridusseltsi Vanemate Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika Seminaris, Võrus Terve Pere Kooli loengutel, teistes koolides ja lasteaedades. Ta on kaasa aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel Tartu Ülikooli juures.

Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga alanud koostöö oli nii viljakas, et Võrus otsitakse uue waldorflasteaia ruume. See tõestab, et lisaks igapäevatööle oskab Heli oma tööd mõtestada, talle meeldib lugeda ja uurida ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted võivad Heli sedavõrd vaimustada, et ta lausa kibeleb neid edasi andma! Loe edasi: Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

25. augustil kohtuvad Moostes kunsti- ja sotsiaalpraktikate Keskuses MoKS toimuval sümpoosionil „Käsi, mis sind toidab“ omaalgatuslike kultuuripraktikate vedajad ning valdkonna uurijad. 20aastat iseseisvust on ühiskonnale selgeks õpetanud neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika; millised on sel foonil olustikja toimimiskeskkond, probleemid ning võimalused omaalgatuslikele kultuuripraktikatele Lõuna-Eestis? Kokkusaamise teemaks ongi Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul ja urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotabjärjest enam tähtsust.

Tiheda programmiga töise sümpoosioni raames uuritakse nii korraldustöö kitsaskohti, läbipõlemisfaktoreid kui ka ääremaastumist. Üldise teoreetilise konteksti loovad Egge Kulbok-Lattiku ja Aet Annisti ettekanded, regionaalse kultuurikorralduse mehhanismidele heidavad valgust Põlva ja Võru maavalitsuste kultuurijuhid. Omaalgatuslike kultuuripraktikate vajadusi kaardistavad ning kogemusi jagavad Madis Mikkor, Hendrik ja Kadi Noor (Sänna kultuurimõis), Lemmit Kaplinski (NELK, Tartu), Imbi Paju (kirjanik ja produtsent, Võtikvere raamatuküla), Rael Artel, Kaisa Eiche (ART IST KUKU NU UT), Helen Tammemäe (vabakutseline kultuurikorraldaja, Müürilehe peatoimetaja), Anders Härm (EKKM, Tallinn), Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar (kirjanik ja kunstnik, Halas Kunn asutajad), Siiri Kolka (MoKS), Mari Kartau (kunstikriitik ja kuraator), Oove Allmaa (Meleski kultuurivabrik), Raul Oreshkin (Tartu loomemajanduskeskus) jt. Loe edasi: Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Põlvamaale kerkis uus küla – Moksville

10.-19. augustini toimub Põlvamaal taas Mooste KülalisStuudio (MoKSi) korraldatav kunsti- ja ideedesümpoosion Avamaa, mille käigus kerkib Mooste õunaaeda tihedat loomingulist elutegevust täis Moksville’i küla.

Moksville’i rajavad kohalikud ja üle ilma kokku sõitnud loovisikud. Kunstnikud püstitavad küla ehitised ning täidavad need rajatised eripalgeliste tegevustega. Konstruktsioonimaterjalina kasutatakse valdavalt lainepappi, mida kombineeritakse taaskasutatavate ja loodussäästlike materjalidega. Need odavad ja käepärased materjalid ei tohiks seada piire fantaasiale, küll aga nõuab ehitiste konstrueerimine ja püsivuse saavutamine loojatelt üksjagu insenerimõtlemist.

Rahvusvahelisele konkursile laekunud tööde hulgast valiti sümpoosionil osalema seitse kunstnikerühma viiest riigist, kokku on oodata ligi 35 osalejat.

Külas hakkab tegutsema mitmefunktsiooniline mänguväljak, mille ehitab Itaalia disainerite ja arhitektide grupp ning Soome kunstitudengite Nooralotta Ikoneni ja Katariina Hillo loodav kohaliku taimetoidu restoran-vahetusraamatukogu. Eesti fotohuvilised tutvustavad, kuidas toimib külaelu osana camera obscura, meeskonna juhiks on Daniel Allen. Teine Soome tudengirühm Juha Hilpase eestvedamisel katsetab iidse, kohapealsetel materjalidel põhineva savipõletusahju loomist ja kasutamist. Samuti on loota aktiivset kultuuriprogrammi – filme, tantsu ja varjuteatrit Yagura-stiilis lava ja maborolaeva peal või nende ümber, seda Jaapani-Eesti loomerühmalt, kuhu kuuluvad Masayo Kajimura, Anna Hints jt. Lisaks püüab Eestis loodud rahvusvaheline ERROR collective toimima saada küla enda energiageneraatori.

Küla lööb kihama täna, kui kõigil huvilistel on võimalik kunstnike nädalase töö tulemustest osa saada. Moksville on uudistajatele valla pühapäeva pärastlõunani, konstruktsioonid jäävad võimalusel üles veel nädalaks-paariks. Lisainfo: http://moks.ee 

Ökofestivalil esitletakse kogumikku Põlvamaa parimatest talutoidupraktikatest

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud kogumik “Kohalik talutoit. Lood meie kogemustest”.

Raamatus vahendavad Põlvamaa talutoidu-tootjad lugusid oma ettevõtmiste esimestest sammudest, heade toodete loomise ja müümise kunstist ning kõigest muust, mis seda ümbritseb.

Põlvamaal on põllumajandus- ja toidutööstus oluline majandusharu. Viimastel aastatel on suurte tegijate sekka astunud rida uusi väiketootjaid. Nii näiteks tegutseb Põlvamaal Eesti suurim mädarõikakasvataja Sikahansi talu, kus valmistatakse eestimaiselt ehedat kanget mädarõigast; Mooste põldudelt tulevad linaseemnejahu ja -õlitooted jne. “Need ja teised kohaliku toidu tootjad on suuresti koondunud Põlvamaa rohelise märgi alla, mis tähistab kohalikust toorainest valmistatud puhtaid tooteid,” selgitas Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran.

Raamatu koostajad Kaire Mets ja Tiiu Marran on veendunud, et kogumikku koondatud lood ja tähelepanekud annavad inspireerivat ainet ja õpetlikku iva ka teistele ettevõtjatele oma tee leidmiseks.

Raamatu esmaesitlus toimub Karilatsis 19. augustil, ökofestivali perepäeval, Põlvamaa rohelisema märgi müügitelgis. Samas on kõigil huvilistel võimalus saada tuttavaks raamatus kirjeldatud ettevõtjatega, vahetada nendega kogemusi ning nende head toodangut maitsta ja kaasa osta.

Trükise väljaandmist toetas PRIA meetme 1.1. raames.

Täna algab Põlvamaal ökofestival “Rohelisem elu”

Neljapäeval, 16. augustil saab Põlvamaal alguse seitsmes ökofestival „Rohelisem elu“, mis seekord on keskendunud rohelise energia teemadele.

Festivali juhatab sisse kell 11 algav seminar “Rohelise energia maja”, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

„Enamik meist on aru saanud, et vanaviisi loodusressursse edasi kulutada enam ei saa. See on väga kulukas ning vaja on taas leida tasakaalupunkt inimese ja keskkonna vahel,“ tõdes festivali patroon – Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ning endine Põlva maavanem Urmas Klaas. „Me võime loodusele palju kurja teha, kuid meie võimuses on ka väga palju head teha, kui me teadlikult tegutseme,“ nentis Klaas. Tema sõnul õpetab traditsiooniks saanud ökofestival muuhulgas näiteks, kuidas energiat säästa ja kallineva elektrihinnaga toime tulla ning kuidas tervislikku tasakaalustatud toitu valmistada.

16.-20. augustil toimuva festivali programmi mahuvad Põlvamaa eri paigus toimuvad seminarid, õpitoad, talgud ja loodusretked. Nii näiteks ehitatakse Moostes ühise töötoa käigus valmis väiketuulik kodumajapidamistes kasutamiseks. Seminaril “Roheline kool” jagatakse kogemusi kohalikust koolitoidust, loodusharidusest ja energiasäästlikust koolimajast. Lõkkeloengul arutletakse koos Anu-Mall Naaritsa, Aivar Ruukeli ja Indrek Maripuuga , kas elukorraldus, mida iseloomustab lähenemine “rohkem on parem”, on kestlik. Loe edasi: Täna algab Põlvamaal ökofestival “Rohelisem elu”

Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Mooste mõisa tall. Foto: et.wikipedia.org
Kolleegium S! ja partnerid korraldavad 25. augustil Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS I sümpoosioni „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”.

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist. Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Nende küsimuste üle arutletaksegi Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012. sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi. Loe edasi: Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Moostes tutvustatakse ruuba ehk küna ehitamist

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis teatavad, et täna algas traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba ehk küna ehitamise õpituba, mis kestab Mooste mõisa Veskiteatri juures laupäevani.

Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga. Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil L 18.08 kell 20 võimalus nautida Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas vt www.moostemois.ee

Rändava Lodjakoja õpitubasid toetab KIK. Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!

Täiendav teave: MTÜ Emajõe Lodjaselts, Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100

Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Lõkkeloeng toimub sõltuvalt ilmast kas püstkojas või aidas. Foto: Neitsijärve Loovusait
Sel reedel, 17. augustil kell 18.00 korraldab Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait ökofestivali raames lõkkeloengu teemal “Kasvumajandus”. Teemat on avama kutsutud kaks inimest, kes teevad seda oma kogemusest ja oma vaatenurgast: koolitaja ja turundaja Anu-Mall Naarits ning loodusturismiettevõtja Aivar Ruukel.

Inimeste elutempo on kasvanud, hobide, laste ja pere jaoks jääb vähem aega kui sooviksime, juured on kadumas, pidevalt on kiire. Ühiskonna surve meie käitumisele on kasvanud, meie enesehinnang sõltub teiste hinnangust meile. Inimesed ei julge olla erinevad, elada oma vajaduste järgi ega võtta kaalutletud riske, sest sellised tegevused võivad vastuollu minna valitsevate arusaamistega edukusest.

Käesoleva aasta Põlvamaa Ökofestivali raames toimuva lõkkeloengu eesmärk on algatada osalejate seas arutelu kas “rohkem on parem” elukorraldus on mõistlik.

Mõned näidisküsimused, mis võivad arutluse alla tulla:
– Kas pidev tarbimine on vajalik ja arukas?
– Kas rohkem tarbimine on majanduskasvu alus või ressursside raiskamine?
– Kas uuem ja/või suurem tarbeese on parem? Loe edasi: Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule

Ökofestivali tegevusi jagub ka Rosmale

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Teadupärast on see nädal Põlvamaal algamas Ökofestival. Kui Sul pole olnud mahti kava lähemalt uurida, siis allpool on väike väljavõte sündmustest, mis leiavad sellega seoses aset Põlva külje all Rosma koolis.

Reedel toimub koolis seminar “Roheline Kool”, kus meie inimesed räägivad koolitoidust, keskkonnateadlikkusest kooliprogrammis, taimeõpetusest ning rohelsiest koolimajast. Vt täpsemat infot: http://rosma.edu.ee/wp/seminar-roheline-kool/

Laupäeval toimub koolis Gaia hariduse töötuba, kus tuleb arutluse alla kuidas muuta Põlva piirkonda üleminekul elu toetavate ettevõtmiste kohaks. Vt täpsemalt: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3336&

Allikas: Rosma Haridusselts

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas. Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.

Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.

Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.

Koguneme kell 10.00 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa. Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.

Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis kutsuvad

Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

Ajalooline postitee saab rändaja kuju

Pühapäeval, 19. augustil kell 12 avatakse Põlvamaal Ihamaru külas ajaloolise Postitee tunnusfiguur “Rändaja”.

“Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp. Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autoriks on kunstnik Mati Karmin.

“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin pressiteates, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.

Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.

“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.

Kork usub, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.

“Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga,” lisas Kork.

“Rändaja” kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.

Ökofestival “Põlvamaa – rohelisem elu”

Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.

Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.

Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.

Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee

Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.