Põlvamaa

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kaheksas ökofestival kutsub loodusesõpru augustis taas Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht

polvamaa.ee

Corelli Music – viisteist aastat mõisamuusikat

Corelli barokkorkester. Foto: Olev Mihkelmaa

Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.

Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.

KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”

N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)

R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)

L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)

P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)

ESINEJAD:

KA BO CHAN (kontratenor)

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel

Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA

Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.

Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee. Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Harmoonika “soojenduspeod” algavad juba reedel!

Harmoonika pidu 2012. aastal
Foto: Evelin Pindmaa

Põlva linnavalitsus korraldab tänavu 20. juulil Põlva Intsikurmu laululaval juba kolmandat korda Teppo tüüpi lõõtspillile pühendatud pillipidu Harmoonika.

Laupäeva õhtul suurejoonelise lõõtspillikontserdiga päädiv kontsert saab alguse juba eelmisel päeval, 19. juulil, kui erinevates maakonna paikades toimuvad Külaharmoonika peod.

Külaharmoonika pidude eesmärgiks on tutvustada seda kaunikõlalist pilli võimalikult laiale auditooriumile kõige traditsioonilisemas keskkonnas – lastes pillil kõlada kohalikel külapidudel. Külaharmoonika viib lõõtspillimängu kohtadesse, kus inimesed on harjunud koos käima, kuid kuhu pillimängijad väga sageli ei satu.

19. juulil kõlab lõõtspillihääl üheksateistkümnes erinevas paigas.

Näiteks on Mooste Veskiteatri õuel kell 14 algaval Külaharmoonikal võimalus külastada kohalikku suitsusauna, osta samas ka saunavihtasid ja käsitööna valmistatud seepe ja kuulata loengut suitsusaunakommetest. Tund aega varem Pääsnal, Ruusa asulas algaval Külaharmoonikal saadab lõõtspill külla saabunud kaupluseautot ja toob seega argisesse külaellu värve ja kirevust. Orava vallas Kamnitsal, Põlva vallas Kiumas ja Veriora vallas Pahtpääl on Külaharmoonika osa suvistest külapäeva pidustustest, Tilsil, Mikitamäel, Vastse-Kuustes ja paljudes teistes kohtades saab lisaks lõõtsameestele nautida ka kohalike kollektiivide etteasteid.

Kokku üle kolmekümne erinevas vanuses pillimängija.

Lõõtspillidel mängivad nii vanad kui noored, nii mehed kui naised, kokku ligi kolmkümmend pillimängijat. Nende seas on näiteks tunnustatud väärikad lõõtspillivirtuoosid nagu Heino Tartes ja Harri Lindmets, noored andekad Tõrva tütarlapsed Merili Moosus ja Kaile Mumm, äsja Võru Folkloorifestivalil lõõtsade võistumängimisel noorte klassi võitnud Mart Kirotar ning paljud teised armastatud kohalikud pillimehed.

Külaharmoonikad on sissejuhatus järgmisel päeval Põlva Intsikurmus toimuvale pillipeole Harmoonika, mis kutsuti ellu selleks, et elavdada ja laiemalt tutvustada August Teppo-aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni.

Tänavuse Harmoonika peaesinejaks lisaks lõõtspillimängijatele on Gerli Padar, peo lavastajaks Ain Mäeots. Pidu algab kell 19:00 Põlva Intsikurmu laululaval.

Harmoonika peakorraldajaks on Põlva linn koostöös Põlva muusikakooli ja MTÜ Lõõtspilliseltsiga. Külaharmoonikad on korraldatud koostöös kohalike rahvamajade juhatajate ja Rahvakultuuri Keskusega.

Lisainfo http://www.polva.ee/?id=1864&news_id=1477

Homme Neitsijärve loodusaidas järjekordne metsakino

Homme, 16. juulil kell 19 toimub Põlva vallas Uibujärve külas Neitsijärve loovusaidas järjekordne metsakino. Seekord vaadatakse Rein Marani värskeid dokfilme “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis”.

Filmid tutvustavad meie vanimaid looduskaitsealasid ning nende seotust vaimse kultuuripärandiga. Vaatluse all on Eesti erinevais paigus asuvad
pühapaigad – hiied – ning seal järgitavad elavad tavad ja uskumused. Pilet 2 eurot.

Täpsem info ja kohalejõudmise juhised:
http://ait.maripuu.eu/2013/07/16-juuli-metsakino-9-rein-maran-hiite-lummus-ja-looduslikud-puhapaigad-eestis/

Etnoesoteeriline “Labürindifestival 2013”

Labürindifestival toimub 12.-14. juulil 2013 Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal, Kurvilise Postitee naabruses.

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimub Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avame oma väe allikad. Võimalus osa saada sütel käimise rituaalist.

Esinejad: ansambel Tane Mahuta, gongimeister Almer Jansu, Triskele Duo, rahvakultuuritegelane Mikk Sarv, Marju Varblane, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Kill Kaare, Arno Kalbus ja paljud teised.

Kohapeale jääjatele telklaager.
Toitlustuse pakub Põlva Talupoe talutoidukohvik.
Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule.
Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses.

Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus.
Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.

Põlvamaa “Kogukonna pärl 2013”

Eile, 9. juulil anti Põlvamaa “Kogukonna pärli” tiitel üle Tiina Länkuri ja Ander Konksu perele. Teist aastat toimuva konkursiga tunnustatakse kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi.

Kodukandi liikumise eestvedaja Kaie Toobal: “Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks. Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

“Kogukonna pärli” tunnusmeene andis perekonnale üle regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, tunnustust jagasid maavanem Ulla Preeden, Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, riigikogu liige Priit Sibul ja Põlva valla majandus- ja arendusosakonna juhataja Mari-Riina Terna.

Tiina ja Ander osutusid valituks, sest nad on panustanud väga palju oma koduküla Peri arengusse kui ka laiemalt Põlva valla ja maakonna tegemistesse. Mahetalunikena tegutsev pere on korda seadmas vana hoonetekompleksi Peri mõisapargis, kus nad plaanivad hakata senisest aktiivsemalt tegelema mahepõllunduse edendamisega. Kõige suurem panus on neil ilmselt aga Rosmal tegutseva waldorflasteaia ja -kooli tegevusse. Tiina ja Ander on ühed Rosma waldorflasteaia asutajaid ning aktiivsete lapsevanematena alati abis ja eestvedamas erinevaid ettevõtmisi. Tänu Tiina projektikirjutamise oskusele ja Anderi osavatele kätele on alguse saanud mitmed projektid, mis kooli ja lasteaeda arengus edasi aidanud. Tiina on ühtlasi MTÜ Rosma Haridusselts juhatuse esinaine ja lööb aktiivselt kaasa ka kohaliku elu korraldamisel, ta on pikalt kuulunud Põlvamaa Partnerluskogu juhatusse. Tiina ja Ander on loonud ka haljastusettevõtte, mis tegutseb juba aastaid.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. “Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid.”

Kogukonna pärl on perekond, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevdamisse, toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Juba täna avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.

Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.

“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.

Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis. Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti.

Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras

Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.

Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.

Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal. Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Turvalisuse huvides suletakse ajutiselt Taevaskoja matkaraja trepp

Seoses Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga sulgeb RMK külastajate turvalisuse huvides alates tänasest ajutiselt Taevaskoja matkaraja lõigu Emalätte juurest ülesmineva trepi osas.

Juuni lõpus Taevaskoja piirkonda tabanud tugev äikesetorm murdis Emalätte kohalt kaks väga võimsat puud, mille tulemusel tekkinud lihe põhjustas Emalätte koopa sissevarisemise. Matkaraja lõigu sulgemise põhjuseks on kaldapealsel varisemata osal avastatud praod, mis võivad tugeva vihma ja tuule puhul soodustada uue varingu teket.

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi kinnitusel käidi koos Keskkonnaameti ning Maavalla Koja esindajatega Taevaskojas kohapeal olukorda hindamas ja edasisi tegevusi planeerimas. “Jõudsime ühisele otsusele, et Emalätet välja ei hakka kaevama, vaid laseme loodusel omasoodu toimetada,” selgitas Denks ja lisas, et praeguseks on allikas ennast liivast läbi murdnud ning voolab kenasti jõkke.

“Keskkonnaamet tellib geoloogiaeksperdilt tekkinud prao ja sellest tuleneva võimaliku varinguohu kohta arvamuse ning kuni olukorra selgumiseni on rajalõik külastajatele suletud,” märkis Denks ja lisas, et praegu on oluline Emalätte juures toimuvat pidevalt jälgida.

Emalätte koobas asub Väikeses Taevaskojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Koopast väljavoolav vesi on üsna jahe, puhas, hea maitsega. Veel usutakse olevat raviv toime.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Tarmo Denks, RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja, tel 5184 294, tarmo.denks@rmk.ee, www.rmk.ee

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja vanemaid Põlvamaa elanikke projektis osalema

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja natuke vanemaid (50-74a) Põlvamaa elanikke, kes hetkel ei tööta, osalema projektis, mille eesmärgiks on aidata neil leida endale meeldiv ja sobiv töö.

Projekt pakub teile:

Teenuseid valmistamaks teid ette tööturule sisenemiseks – psühholoogi ja sotsiaaltöötaja poole nõustamine, võlaõiguse alane juriidiline abi;
Tegevusi, mis toetavad teid tegemaks õigeid valikuid tööturul ning edukat kandideerimist – tööklubi, karjääriplaan, karjäärinõustamine;
Erialakoolitust ja tööpraktikat.

Kõik projektiga seotud tegevused Põlvas. Ühe rühma suurus on 6-14 inimest.
Erinevaid nõustamisteenuseid on kokku kuni 15 tundi ning need toimuvad nii rühmas kui individuaalselt.

Klubiline tegevus toimub 1 kord nädalas ning kestab korraga 4-5 tundi. Peale 20 päevast erialakoolitust toimub ka sama pikk tööpraktika. Kokku on projektis osalemise pikkuseks 40 tööpäeva.

Osalejatele makstakse sõidutoetust ning erialakoolituse ja praktika ajal makstakse ka stipendiumi.

Projektijuht Ahto Peetso.

Kui te soovite projekti ning selles osalemise kohta rohkem teavet või soovite ennast osalejana kirja panna, siis helistage telefonil +372 5657 7607 või saake e-mail aadressil ahtole@hotmail.com.

Dokumendid: avaldus projektis osalemise kohta!

Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Eeloleval laupäeval, 22. juunil toimub maanteemuuseumis traditsiooniline liiklusteemaline kogupereüritus.

Sel aastal peavad sünnipäeva liikluses olevad tähtsad tegelased: sebra, turvavöö, rattakumm, liiklusmärgid, mootorrattakiiver. Päeva fookus on suunatud laste seas ohutu liiklemise võimaluste tutvustamisele.

Sel korral on tähelepanu all liikluse juubilarid, kes kõik on olulised ja vajalikud liiklus-ohutuse tagamiseks. “Nii näiteks on valgete kriipsudega rada ohutuks tee ületamiseks kasutusel juba 75 aastat ja esimesed turvavööd toodeti Norma poolt 40 aastat tagasi,” rääkis tähtsatest sünnipäevalastest muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. Lisaks eelnimetatule väärivad märkimist ka mootorrattakiivri 50., liiklusmärkide 85. ja rattakummi 125. sünnipäevad.

Liiklusteemalisele perepäevale on kutsutud teadmisi jagama ka Tartu Ahhaa teaduskeskuse liiklusteater “Ahhaa, ettevaatust auto”. “Hoogne etendus räägib, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Kindlasti saavad palju kasulikke teadmisi nii jalakäija, jalgrattur kui ka autojuht, ning kõike seda muidugi Ahhaa teadusteatrile omases ootamatus ja humoorikas vormis,” selgitas Õispuu liiklusteatri olemust.

Kuna liiklusteemalisi sünnipäevalapsi on palju, siis toimuvad perepäeva tegevused erinevates töötubades, kus on võimalik end proovile panna nii teoreetiliselt kui ka kätt harjutades. Loe edasi: Turvalisuse tagajad ja abilised liikluses peavad juubelit

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Labürindifestival ootab huvilisi

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimuvad Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad.

On ühislaulmist ja tantsu. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avatakse oma väe allikad. Esimesel õhtul toimub ansambel Tane Mahuta väelaulude kontsert. Järgmistel päevadel saab kogeda gongimeister Almer Jansu gongiseansse ja maailma rahvaste rütmidel loodud ürgse tantsu tundi. Tom Valsberg koos sõpradega korraldab väelaulude õppimise töötoa.

Mikk Sarve eestvedamisel toimub regilauludest täidetud õpiViia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal
Kurvilise Postitee naabruses tuba, kus kuuleb ka šamaanitrummi. Trummiringi viivad läbi ja teevad kontserdi ka Arno Kalbus ja Kill Kaare, kes on laiemale publikule teada ansamblist Bombillaz. Kristallkaussidel esineb Aivar Täpsi, seda nii India meditatsiooniviisidega koos Raho Langsepaga kui ka koos Triskele Duoga, esitamaks regilaululiste rahvalakoraalide töötlusi. Esinejaid on teisigi, kes toovad ettekandele oma nägemusi väelauludest ja helidest.

Lisaks tehakse ühiseid jooga ja taiji harjutusi, tutvustatakse labürinte ja nende kasutamist tänapäeval. Toimub sütelkõnd, mis pole kindlasti kohustuslik, küll aga võimalusi avardav. Üles on seatud ka esoteerilise, eksootilise ja kohaliku kauba laat. Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule. Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses. Festivali korraldaja on Aivar Täpsi (MTÜ Tähevalgus). Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Festival toimub Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal Kurvilise Postitee naabruses

Lisainfo:
www.tuletee.ee

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Põlva linna jaanituli

Reedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.

Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.

Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.

Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.

Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.

Tule kogu perega!

Pääse 2 €

Toimusid kolmandad palkmajaehitajate kutsevõistlused

Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.

Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.

Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.

Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.

Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.

Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.

Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.

Eesti Puitmajaliit MTÜ

Tulemas on XIII Seto Leelopäev

29.juunil 2013 leiab Värska Laululaval aset juba kolmeteistkümnes Seto Leelopäev. Tänavuse laulupäeva teemaks on „Õgal tsirgul uma laul”

Leelopäev on juba 1977. aastast alates toimuv setode suursündmus – iga kolme aasta järel peetav laulupidu, kuhu tulevad kokku leelokoorid üle Eesti ja Setomaa, et ühe päeva jooksul oma laule laulda ja kultuuri väärtustada. 2009.aastal kanti seto leelo UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.

XIII Seto Leelopäev algab Värska surnuaial hommikuste hingepalvetega lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele – Paul Haavaoksale ja Paul Lehestikule. Leelopidu saab alguse vaatemängulise rongkäiguga Seto Talumuuseumi õuelt kauni Õrsava järve kaldal paiknevale laululavale. Kontserdiga samal ajal toimub platsil ka kohaliku käsitööga kaubitsemine ning pakutakse seto sööke-jooke, avatud on lastetelk.

Tänavuse leelopäeva teemaks on “Õgal tsirgul uma laul” – leelokoorid esitavad oma repertuaari paremikku, oma lemmikuid ja omaloomingut – kõike seda, mis teeb iga leelokoori eriliseks. Eelmine Leelopäev 2010ndal aastal oli hoolikalt lavastatud – esitamisele tulid seto pulmakombed läbi terve pulmatseremoonia läbimängimise. Tänavune Leelopäev rõhub aga loomulikkusele ja iseolemisele. Koorid jutustavad lauludega kust nemad oma „sõna´ saie ja laulu´ löuse“.

Lisaks küsimusele milline „õgal tsirgul” see oma laul on, võetakse vaatluse alla ka see, kust laulud tulevad ja kuidas neid edasi antakse? Kuidas liiguvad laulud vanematelt lastele ja kuidas noorem põlvkond neid omaks võtab? Üles astuvad väärikad lauluperekonnad, kus laval korraga kolm põlvkonda. Oma laule laulavad lasteaia- ja koolilapsed. Perekondlikku laulutraditsiooni kannavad ka päevajuhid Jalmar ja Maret Vabarna.

Esinevad:

Leelokoorid LEIKO, KULDATSÄUK, VERSKA NAASE’, VERSKA MIIHILAIV ja LAANÕTSIRK Värskast; KULLAKÕSÕ Põltsamaalt; SIIDISÕSARÕ, SORRÕSETO, HÕPÕHÕIM ja ÕIÕ SETO’ Tallinnast; HELMINE Mikitamäelt; MOKORNULGA LEELOKOOR, TSIBIHÄRBLÄSEQ JA SETO MIIHI SUMM Obinitsa ja Meremäe kandist; LIINATSURAQ, ILOLANG ja VÄIKE – HELLERO Tartust; HELMEKAALA Võrust; ILOLINÕ, ILOTSÕÕR ja VEL´O’ Põlvast

Tantsurühm KÄOKULD Värskast

Külalisesinejad: folkloorirühmad UGRADA Pihkvast ja KÄOKIRJAS Põlvast

Seto tantsumuusikat mängib ansambel KLAPP

Pilet 5 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Perepilet 10 eurot.

Toetajad: Setomaa Kultuuriprogramm, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus.

Korraldaja: Põim Kama, Värska Kultuurikeskus, tel 5291 619, 796 4712, kultuurikeskus@verska.ee, https://www.facebook.com/VarskaKultuurimaja,

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.

Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.

Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

Laupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Waldorf Nukukursus Rosmal

14.-16. juunil 2013 toimub Põlvamaal Rosmal Waldorf Nukukursus. Nukud valmivad kogenud nukumeistrite juhendamisel läbinisti naturaalsetest materjalidest.

TÖÖTOAD:

Nukumaja nukud (5-17 cm), juh. Maaja Kalle.
Liikuvate jäsemetega nukk (24 cm), juh. Laivi Raamat-Boeke, Ingrid Mets.
Klassikaline Waldorf nukk (40 cm), Liina Lagle, Külli Saul.
Unenukk (30-35 cm), Raina Vangonen, Kersti Sepik.

Õmblemise vahepeal saab end liigutada koos eurütmisti Ritsaart Boekega.
Kohapeal toimub toitlustamine. Võimalik ööbida lasteaias, koolis, telkimisvõimalus. Kaasa magamiskott

Kursuse maksumus: 10 eurot + toitlustasu (täiskasvanu 15, laps 10).
NB! Registreeru kohe, kohtade arv on piiratud! Registreerimine! Registreerimisel märgi töötuba.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.