Põlvamaa

Põlvamaal maiustatakse muusikaga

Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.

Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.

Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.

Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.

Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.

Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.

Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Põlvamaa noored kohtuvad järgmisel neljapäeval Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.

Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.

Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee

Tillu kodukohvikus maiustatakse novembrikuus muusikaga

Roheline portree — Hedvig Hanson
Foto: Ülo Josing

Tillu kodukohvik on nüüdseks Põlva äärelinnas raudtejaama vastas tegutsenud juba pool aastat. Selle aja jooksul on kodukohvik külastajaid üllatatud põnevate maitsete ja toidukooslustega ning seetõttu on saadud ka hüüdnimi Müüdimurdjad. Tillu kodukohvik on oma õdusa interjööriga leidnud tee inimeste südametesse.

Novembrikuu õhtuid soovitakse aga eriliselt mõnusateks muuta, mistõttu leiab igal nädalalõpul kodukohvikus aset õdus muusikaõhtu kontsertsarjast ,,Tilluke muusikamaius”.

Kohviku perenaise Eve Veski sõnul soovitakse kontsertidega panna nurgakivi Põlva kohvikukultuuri vundamendile.Esinema on kutsutud muusikud, kelle muusika kohviku omanikele endile väga hinge läheb ning kelle helid nende kodukohviku miljööd täiustavad.

Igaks kontserdi toimumise ajaks valmib põnev erimenüü, mis sisaldab ka esineva muusiku lemmikrooga. Kontserdipileti esitamisel on samal õhtul tagatud ka tasuta sissepääs ööklubisse “Kino”.

Kontsertide toimumise päeval avatakse kodukohvik kell 19.00. Kontserdid ise algavad kell 20.00, mistõttu jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada. Kodukohvik jääb avatuks kuni südaööni.

Kontserdid saavad toimuma 01.11, 9.11, 15.11, 23.11 ja 29.11.2013.

Tillukese muusikamaiustamise avavad 1. novembril Hedvig Hanson ja Andre Maaker.

Lisainfo: Eve Veski, tel 520 6576, www.talutoit.blogspot.com

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva ” Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo. Loe edasi: Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Värska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.

Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Põlva maakonnas

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel.

Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Põlvamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
– lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
– kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
– kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress).

Samas kuulutab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp välja kandidaatide esitamise Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri ja spordi aastapreemiatele.

2013. aastal antakse välja kaks elutöö preemiat (üks kultuuri ja teine spordi elutööpreemia), kolm kultuuripreemiat, kaks Noore Tegija preemiat (üks kultuuri ja teine spordi vallas) ja ühe kollektiivi preemia.

Preemiate eesmärk on tunnustada ja innustada kultuuri- ja sporditöös silmapaistnud inimesi ja kollektiive Põlvamaal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Kandidaatide esitamisel kehtivad kultuuripärli esitamiseks püstitatud nõuded.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2013.

Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Kesk 20, 63309 PÕLVA või e-postiga aadressil polvamaa@kulka.ee.

Lisainfo: Helje Põvvat, Põlva Maavalitsuse HSO peaspetsialist, tel 799 8951, 525 6218, e-post Helje.Põvvat@polva.maavalitsus.ee

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Taevaskoja külaelanikud renoveerisid raudteejaama ootekoja

Taevaskoja ootekoda pärast renoveerimist. Foto: Ahti Bleive

Pärast uue ja moodsa perrooni valmimist otsustasid Taevaskoja külaelanikud, et vanad ootekojad väärivad säilitamist.

Remontima asumisele eelnesid läbirääkimised Eesti Raudteega, kust külaelanike soovile tuldi vastu ja anti lagunev hoone kohalikule MTÜ-le seitsmeks aastaks tasuta rendile. Tingimuseks on vaid, et MTÜ remondib ootekoja ja hoiab selle korras. Hoone puhastati nii palju kui võimalik vanast värvist (7 kihti), vahetati pehkinud puitdetailid, telliti puuduvad aknad ja restaureeriti olemasolevad. Lõpuks sai ootekoda uue värvikihi ja katuse. Lisaks maalis kunstnik kõigile välisseintele, analoogiliselt bussijaama hoonega rahvariidevöö. Samuti paigaldati hoonesse foto-infoalus, millega jäädvustati samas kohas asunud ja sõja ajal hävinud jaamahoone.

Kokku tegid külaelanikud (28 inimest) üle 200 tunni vabatahtlikku tööd. Abi saadi ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Põlva Vallavalitsuselt, kes aitasid vajalike materjalide ostu rahastada.

Allikas: polvamaa.ee

Täna algavad Põlva maakonnas hõimupäevad

Komi ansambel Zarni An avab täna Räpina Ühisgümnaasiumis hõimupäevade programmi Põlva maakonnas.

Zarni An kasutab oma loomingus komi rahvamuusikal põhinevaid töötlusi ja esitab eepilisi laule. Ansambli juht on Mihhail Burdin, keda on võrreldud lausa šamaaniga. Ta on mees nagu orkester – valdab arhailist laulustiili ja mängib väga erinevatel traditsioonilistel komi rahvapillidel nagu pöljan,brungan, letšan vuz, sigudök.

Ansambel jõuab Eestisse esmaspäeva varahommikul ja annab nelja päeva jooksul maakonna koolides ja kultuurimajades kokku kaheksa erinevat kontserti. Kolmapäeva õhtul esineb ansambel Võrumaa muuseumis sarja “Maailma Kultuuriruum” raames.

Fenno-Ugria asutuse poolt korraldavad üle-eestilised Hõimupäevad saavad alguse väikestes maakohtades erinevate soome-ugri folklooriansamblite koolikontsertidega, kulmineerudes nädala lõpus Tartus, Viljandis ja Tallinnas suurte pidustustega. Täpsema hõimupäevade kava leiab siit.

Laupäeval algab Rosmal koolitussari väikelapse arengust

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Koolituskeskus kutsub kõiki huvilisi liituma sellest laupäevast, 12. oktoobrist algava 3-osalise koolitussarjaga, mis keskendub väikelapse arengule. Koolitussari “Väikelapse (0-3) areng ja vajadused” tugineb Emmi Pikleri pedagoogikale ning lektoriks on lasteaiaõpetaja, õpetaja ja AMI koolitaja Käty Toommägi.

Koolitussarja põhiküsimuseks on: kuidas kasvavad lapsed, kes on algatusvõimelised, ennast usaldavad ja püsivad; millised on vajalikud eeldused, et lapsel kujuneks terve enesetunnetus?

Koolitus toimub kogemusliku õppe meetodil: lisaks lühiloengutele ühised arutelud, videofilmide vaatamine, grupitööd ja rollimängud. Töö aluseks on Lóczy väikelastekodus Emmi Pikleri ja tema kaastöötajate poolt ülesvõetud fotod ja videod seal elavatest lastest nii hooldus- kui ka mängusituatsioonides.

Koolitus koosneb kolmes moodulist, mis toimuvad järgnevalt:
”VÄLISEST TASAKAALUST SISEMISE TASAKAALUNI” / 12. oktoobril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LÄHEDASEKS KASVAMINE” / 9. novembril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LAS MA ARENEN ISE” / 7. detsembril 2013, kell 10.00 – 18.00

Koolitus toimub Rosma waldorfkoolis ja see on mõeldud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, kõik osalejad saavad tunnistuse.
Maksumus: ühe mooduli hind 25 eurot; seltsi liikmetele 5 euro (sisaldab koolitust, kahte kohvipausi ja lõunasööki)
Täpsem info ja registreerimine: rosmakoolituskeskus@gmail.com

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Räpina sadama paviljoni avamine

Laupäeval, 12. oktoobril 2013 algusega kell 14 leiab aset Räpina sadama paviljoni pidulik avamine. Vastvalminud paviljoni avamisüritusele oodatakse kõiki huvilisi. Programmis on kirev kultuuriprogramm ning meeleolukaid lõbusõite Lämmijärvel pakub hansalodi Jõmmu. Räpina sadama paviljon ja tehissaar-kai valmisid Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.

Projekti raames viidi 2013. aastal ellu Räpina huvi- ja külalissadama arendustegevused. Käeoleva aasta kevadel süvendati sadama akvatoorium tasemeni, mis võimaldaks veesügavust vähemalt 1,3 m ka kõige madalama veeseisu korral. Vastvalminud tehissaar-kai ääres saavad silduda erineva suurusega külalisalused, sealhulgas Emajõel liiklev Pegasus (35 m). Tehissaar-kaile rajatud paviljon on ühekordne väliterrassidega ümbritsetud hoone. Hoones paiknevad sadamavahi ruum, ruum koosolekute ja seminaride läbiviimiseks, 3 tualetti, kööginurk ning tehniline ruum. Tehissaar-kailt pääseb sadamakaile selleks rajatud jalgteesillalt.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013. Räpina huvi- ja külalissadama väljaarendamise kogueelarve on 359 717 €. Projektitegevusi finantseeritakse Räpina valla omavahenditest summas 35 972,70 € ja programmipoolse rahastusega summas 323 745,30 €.

Räpina sadama akvatooriumi süvendamise peatöövõtjaks oli AAV Teenused OÜ, tehissaar-kai ja paviljoni projekteerimis-ehitustööde peatöövõtjaks Kurmik AS ja ehitustööde omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus OÜ.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht!

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

30. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Euroopa keeltepäev Räpina ühisgümnaasiumis

Hetk Räpina ühisgümnaasiumis toimunud Euroopa keeltepäevalt. Foto: erakogu

26. septembril tähistati traditsiooniliselt üleeuroopalist keeltepäeva, mille eesmärgiks oli näidata keeleõppe tähtsust, suurendamaks kultuuridevahelist mõistmist ning edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Selle puhul korraldati Räpina ühisgümnaasiumis esmakordselt keeli tutvustav üritus, näitamaks noortele, kui huvitav on erinevaid keeli tundma õppida. Kahe tunni jooksul said 7. -12. klasside õpilased võimaluse tutvuda prantsuse, kreeka, soome ning hollandi keelga.

Ürituse initsiaatoriteks ja korraldajateks olid abituriendid Kristina Tammes ja Tatjana Kruglova. Neile olid abiks kooli huvijuht Maarika Ääremaa, õpetaja Külliki Arjokesse ja abiturient Triinu Ruuspõld. Keeli tutvustasid Aira Meitus (soome keel), Tarmo Tammes (kreeka keel), Kristina Tammes (prantsuse keel) ning Hollandist pärit Ritsaart Boeke (hollandi keel).

Ürituse läbiviimist toetasid teemakohaste brošüüride ja meenetega Hispaania, Kreeka ning Hollandi saatkonnad.

Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusseltsi poolt loodud Rosma Koolituskeskus lükkab käima lapse arengu aluseid tutvustava loengusarja “Lasteaialaps”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Esimene praktiline loeng teemal “Lapse vajadused ja mäng” toimub teisipäeval, 24. september kell 17:00–20:00 Põlva külje all Rosmal, täpsemalt Rosma waldorflasteaias. Lektoriteks on pikaajaliste kogemustega lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu.

TEEMA: Lapse vajadused ja mäng
• Lapse vajadused − vaba eneseväljendus ja turvalisus.
• Rütmilise elukorralduse mõju lapsele. Piiride kehtestamine. Agressiivsus.
• Kuidas arvestame individuaalsusega? Vaba mäng, loovus.
• Millised tänapäeval pakutavad elamused takistavad lapse tervet arengut.
• Tänapäeva mänguasjade maailm.
• Last arendavad mänguasjad. Nukk, nukumäng.
• Ühe lihtsa mänguasja meisterdamine.
Loe edasi: Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust

Osale mahetoidu päevadel Põlvamaal ja Harjumaal

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 21. septembril kell 12.00-15:00 oodatakse kõiki huvilisi Põlva lähistele Peri külla ning pühapäeval 22. septembril kell 13:00-16:00 Lilleoru keskusesse Harjumaal. Toimuvad mahetoidu päevad, kus saab tutvuda mahetoidu kasvatamise ja kasutamisega ning maitsta mahetoitu.

„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.

Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Himmaste koolimajas jätkub õppetöö

Põlva Vallavalitsus ja MTÜ Rosma Haridusselts allkirjastavad lepingu, mille kohaselt annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolihoone ja majandushoone MTÜ Rosma Haridusseltsile neljateistkümneks aastaks tasuta kasutada.

Allkirjastatav leping avardab Johannese Kooli arenguvõimalusi ja tagab koolihariduse andmise jätkamise Himmastes. Koolipidaja vahetuse kinnituseks, annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolikella üle MTÜ Rosma Haridusseltsile.

Põlva valla hariduselu liigub vastuvoolu. Erinevalt ülejäänud maakonna koolidest ja lasteaedadest, Põlva vallas laste arv lasteaedades ja koolides järjepidevalt suureneb.

Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal on lastearvud suurenenud kahe aastaga koolis 45-lt 64-ni, suurenemine 19 õpilase võrra, lasteaias 28-lt 39-ni, suurenemine 11 lapse võrra.

Mammaste Lasteaias ja Koolis on õpilaste arv koolis kasvanud 142-lt 231-ni, suurenemine 89 õpilase võrra. Lasteaias on laste arv kasvanud 150-lt 205-ni, suurenemine 55 lapse võrra.

Lisaks õppetööle korraldab MTÜ Rosma Haridusselts mitmeid avalikkusele suunatud regulaarseid ettevõtmisi: Vanemate Kool, Loovusnädal, Kogupere konverents, samuti erinevaid koolitusi, õpitubasid, talguid, laatasid, tähtpäevade tähistamisi.

Maarahvas koguneb laupäeval Põlvasse kongressile

Laupäeval, 14. septembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval VI Eesti Maarahva kongressil käsitletakse ennekõike haldusreformi, maaelu arengukava ja haridusireformiga seonduvaid teemasid.

Eesti Maarahva kongressi volikogu esimehe, Riigikogu liikme Ester Tuiksoo sõnul koosneb foorumi päevakava kolmest osast, mille teemadeks on “Haldusreform – tõmbekeskuse mudel”, “Maaelu arengukava 2014-2020” ja koolireformiga seonduvad probleemid.

“Maarahva kongressil tulevad arutlusele nii maapiirkondadele kui ka kogu Eestimaale olulised valuküsimused,” ütles Tuiksoo. “Maarahva kongress on erakondadeväline, oodatud on arvamuste paljusus ja oodatud on kindlasti erinevad seisukohad nimetatud teemadel. Osalema oodatakse inimesi erinevatest poliitilistest erakondadest ja organisatsioonidest, põllumeeste ühendustest, külaseltsidest ning seltsingutest, Leader-tegevuse eestvedajaid jne. Delegaadid Maarahva kongressile valivad omavalitsused, kuid küalisena võib end kongressile registeerida igaüks.”

Maarahva kongressi kordaminekul on oluline roll erinevate valdkondade tunnustatud spetsialistidel. Nii räägivad haldusreformi temaatikast ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja inimgeograaf filosoofiadoktor Garri Raagmaa. Koolireformiteemalist arutelu juhib endine haridus- ja teadusminister ja praegune Riigikogu liige Mailis Reps.

Eesti Maarahva kongressil osalejate poole pöörduvad president Arnold Rüütel, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

Eesti Maarahva kongress kui maarahva esinduskogu tuli esmakordselt kokku 1994. aasta 3. märtsil. V Eesti Maarhva Kongress toimus 2010. aastal Paide kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks

10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.

Loe edasi: Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks

Põlvamaal saab matkata “Viimse reliikvia” radadel

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 21. septembril sügisesele matkapäevale, filmi „Viimse reliikvia“ radadele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale Põlvamaal.

– Saesaares räägib paisudest Meelis Järvemägi (Keskkonnaameti veespetsialist).
– Matk filmi „Viimse reliikvia“ radadel (6 km, Taevaskoja-Otteni- Taevaskoja), retke juhib Ülo Leitu.
– Matkal peame koos pikniku, kaasa võtta oma leivakott ja jook!

Matk on kõigile tasuta. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud!

Buss väljub Võrust Katariina kiriku esiselt platsilt kell 10.00 ning jõuab tagasi kell 16.00
Lisainfo ja registreerimine kuni 20. septembrini 2013. a (või kuni kohti jätkub): Helen Kivisild tel. 53006696, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee.

Allikas: Keskkonnaamet

Setomaa noorsootöö juhtimine anti üle Värska vallale

Nädalal lõpus kogunesid Meremäe noored valla noorsootöötaja Sirle Muiste eestvedamisel Obinitsa külakeskuse juurde, et anda edasi Setomaa noorsootöö juhtimine Värska vallale.

Külla olid kutsutud kõikide Setomaa valdade noored, aga ka noored lähiümbrusest Vastseliinast ja Oravalt, kokku üle 30. Kuna noortele meeldib tantsida, siis oli ka meie üritus tantsuline ja liikuv. Võrust esinema kutsutud breiktantsu poisid Arif ja Veiko näitasid oma oskusi ja andsid vägeva show. Hiljem tegid nad noortele töötoa kus igaüks sai trikitama õppida. Peale breikimise õpituba kogunesid noored külakeskuse esisele platsile, et näidata oma loodud tantse. Noored ise jäid üritusega väga rahule ja soovivad, et selliseid piirkonna ühisüritusi oleks ka edaspidi.

Noorted ise arvasid ühisüritusest nii:
“Kõige rohkem meeldis mulle breiktants,” ütles Elisabeth.
“Väga lahe oli, ainult rahvast oleks võinud olla veel rohkem, erinevatest kohtadest. Tantsudega võiks veel kuhugi esinema minna,” arvas Mainer.
“Mulle meeldis väga. Selliseid ühisüritusi võiks rohkem olla,” Lausus Siret.

2012/2013 aastal Setomaa noorsootöö juhtimine Meremäe eestvedamisel oli heaks koostöö aluseks ja ühisplaanide pidamiseks, seega jääb üle piirkonna koostööd edasi arendada. Värska valla noorsootöötaja Tiinu Arund võttis juhtimise rõõmuga üle ja ütles, et mõned ideed tal juba on.

Allikas: Meremäe vald

Räpinas tuleb juttu ilma ennustamisest ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?

Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega

Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.

Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega