Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised
Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.
Trivimi Velliste asub mälestustulega Pärnust teele paraadilinna Tartusse, 2019. a 22. juunil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavuse eriolukorra tõttu Kaitseliidu paraadi ei korraldata.
Anneli Uustalu ja Meeta Allika tänavad kohalviibinute nimel Sindi aukodanikku Helle Artelit Kalju presidendina töötatud 13 aasta eest ja sajanda juubelipäeva korraldamise puhul. Foto: Helen Parmen
Mõned päevad enne Sindi Kalju sajandat juubelipäeva kohtusin linna lauluväljakul kahe tragi naisega – Helle Arteli, Sindi spordi vanima ja auväärseima naisesindaja ja linna spordisündmuste pildis kajastamiste suurima entusiasti Helen Parmeniga. 13. juunil kogunes sealsamas Sindi linna möödunud aegade hiilguste monumentaalse tunnistaja treppidele tublisti rohkem inimesi.
MTÜ Eesti Lipu Selts tänab hõbemärgi ja tänukirjaga teid, Maris Voltein, Ülle Ots, Asko Aru. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Täna anti Sindis MTÜ Eesti Lipu Seltsi poolt üle kolm hõbemärki ja tänukirja sinimustvalge lipuvilje hoidmise ning rahvuslipu tavade väärtustamise eest.
Helle Artel ja Helen Parmen eelseisva pikniku asjus mõtteid vahetamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kunagine Sindi Spordiklubi Kalju president Helle Artel teretab näoraamatus endiseid kaljukaid, kellega käidi omalajal tervitamas kevadet, suve, sügist ja talve või tehti jalgrattamatku ning võeti ette mitmeid muid tegevusi.
Eesti lipu 136. sünnipäeva tähistamine Sindis. Foto: Kelli Tõnisalu
Sindis tähistati sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva lühikese kõnekoosolekuga, mille valmistas ette Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsiga. Ülevaatliku loo juurde lisatud pildigaleriis on kasutatud peamiselt Sindi gümnaasiumi õpilase Kelli Tõnisalu saadetud fotosid, lisaks mõned 2.a klassi lastevanemate saadetud fotod tänasest Sindist.
Tänavu aprillis Kalanduse Teabekeskuse poolt välja kuulutatud aasta kalandusteo konkursiga väärtustati Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahvahääletusel selgus ka rahva lemmik.
Aleksandra Käär ja Markus Ollep laulavad laulu „Tähevigurid”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täpselt nädal tagasi said Sindi lasteaia Krõllide rühma lapsed eripärases pidulikkuses lõputunnistuse, lilled ja mälestusmeened kätte. Eile jätkati tunnistuste kätte andmisega Nublude ja Midrilinnu rühma lastele enamvähem samasuguselt.
Yaroslava Murzina tuleb koos isa ja emaga viimast päeva Sindi lasteaiaga hüvastijätma. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas Sindi lasteaias on tänavusel kevadel 37 lõpetajat. Arvestades käesoleval kevadel jätkuvaid piiranguid nuputas lasteaia juhtkond viisi, kuidas laste tervist ohustamata, aga siiski meeldejääva pidulikkusega kõigiga hüvasti jätta.
Raamatukoguhoidja Marie Pärkma Sindi raamatukogus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sindi raamatukogu on küll juba mõnda aega lugejaid teenindanud uues asukohas, kuid vastavalt eriolukorra piirangute lõppemisele pääsesid külastajad sarnaselt kõigi teiste Eestimaa raamatukogudega alles täna uude majja.
Tori minibussijaam. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna hommikul avati Tori alevikus tüüpprojekti järgi ehitatud minibussijaam, milliseid on Pärnumaal seitsmes kohas – Ares, Audrus, Kilingi-Nõmmes, Tootsis, Koongas ja Lihulas.
Esmakordselt korraldati Tori valla autoorienteerumist mitmekümne võistkonna osavõtul tunamullu heinakuul. Kõik on justkui nagu varemgi, aga samas siiski oluliselt teisiti.
Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Aastaid kepikõndi harrastanud ja paljusid teisigi tervisekõnnile õhutav Sirje Soovik on koos lastelastega sportliku eluviisi ühendanud veel ühe kasuliku tegevusega, mida tehakse töökinnastes.
„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.
Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”
„Siin on väikese seltskonna poolt käima tõmmatud Facebooki Sindi Päev, kuhu võib postitusi teha igaüks, kes tunneb ennast Sindi kogukonna liikmena või sõbrana,” kirjutavad algatajad selgituseks mõttele, mis läks seoses Sindi linna 82. sünnipäevaga üleöö kiiresti idanema.
Eestvedamise võtsid enda peale Sindi gümnaasiumi õpilased Kristiina Anufrieva ja Kaur Kasemaa. Kaur tegi kujunduse ja kaanefoto ning mõtles välja tunnuskujundi. Logol näeb kahte suurt kirjatähte – S ja P – puna-sinistes Sindi lipu värvides.
President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Esmaspäeval algab kevadine koolivaheaeg, mis on vajalik ja oodatud puhkepaus kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”
Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas ja ootab eriolukorra leevendumist, mis võimaldaks mingist hetkest alates hakata inimesi jupikaupa sisse laskma.
Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas. Foto: Urmas Saard
Märtsi algul asus raamatukogu sisse kolima postkontoriks ehitatud hoonesse, mis pärast põhjalikku uuendamist on saanud täiesti teistsuguse sisu. Algselt linna 82. sünnipäevaks kavandatud avamine pole enam kindel.
Tori valla keskuses Sindis on Viira linnaosasse suunduvat Pärnu maantee äärset jalg- ja jalgrattateed ammust aega pikisilmi oodatud. Nüüd on Supluse tänavast kuni Sindi linna piirini kulgeva tee-ehitusega algust tehtud.
Sindi kergliiklusteede võrgustiku ehitamine ja renoveerimine. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindi linnast naabrite juurde, kuni Pärnuni välja[/pullquote]„855 meetri pikkuse kergliiklustee valmimise tulemusel on jällegi ühel lõigul turvalisem liigelda ja saab teha ka rohkem tervisesporti,” lausus Tori Vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel. „Tegemist on Sindis suurema kergteede rajamise projektiga, mis sai alguse juba mõned aastad tagasi, kuid see üks lõik jäi veel tegemata. Selle valmides saab suure projektiga ühelepoole. Viimase lõigu lõpetamine võttis aega ka seepärast, et ehitusprojekt osutus juba aegunuks ning selle järgi ehitamine polnud enam võimalik. Seda oli vaja ümber projekteerida.”
Tori vallas elav Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu kirjutas oma Facebooki seinal, et kesköine kummitus kummitas kummutis ehk kust selline siuglev loom keset keskööd mu voodi ette sai, ei tea!
Illustreeriv pilt – nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard
„Korraga kôbistas miskit voodi juures ja seal ta oligi – Ussikuninganna, kollase krooniga. Pigem küll printsess, sest tillukene oli teine! Viisin ta rehe alla välisukse juurde, kus ta saab rahulikult öö veeta ja siis valges oma teed siuelda. Tundub ju ikka nastik olevat, eks?”
Sindi lasteaia Facebooki lehelt üles nopitud päris hea 1. aprilli nali õpetaja argipäevast.
Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard
Lasteaialapsed hakkasid õue minema ja õpetaja asus ühele pisipõnnile kummikuid jalga sikutama. Ta sikutas kuidas jaksas ja ka poiss lükkas jalga ikka sügavamale. Millegipärast edenes see töö raskelt.
Lõpuks, kui nad ühise jõupingutuse tulemusena ka teise kummiku jalga said tiritud, nentis poiss oma kummikutes jalgu vaadates: “Need on vales jalas!”
Õpetaja nägi, et poisil oli õigus. Vaikselt oma tähelepanematust sajatades kiskus ta poisil kummikud jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima. Kui kummikud taas ühise pingutuse tulemusena jalga saadi, oli õpetajal juba pea märg. Siis aga taipas poiss öelda: “Need ei olegi minu kummikud!”
Õpetajal tulid nutt ja naer korraga peale. Ta tõmbas mõlemad kummikud kiiresti taas jalast ja küsis poisilt: “Miks sa seda kohe ei öelnud?”
14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.
Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Eriolukorra juht Jüri Ratas täiendas kaubanduskeskuste liikumispiirangute korraldust kahe muudatusega. Esiteks tohivad kaubanduskeskustes avatuks jääda postkontorid, kui sama linna piires ei saa saadetist ümber suunata. Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajate jaoks suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja.
Ühena Eesti kohalike kaubanduskeskuste hulgas jääb avatuks ka Sindi postkontor. Foto: Urmas Saard
Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.
Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.