Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.
Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit[/pullquote]Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.
Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas SaardPetropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.
Laupäeval, 14. septembril toimus 13. korda Sindi Skate. Pärast eilse pika ja väsitava võistluspäeva järgset puhkust õnnestus saada peakorraldajatelt kommentaare, mis kirjeldab võistluse läbiviimist erakordsetes tingimustes.
BMX võitja Tauno Krüüts. Foto: Valev Koitla
Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et hommikul paistis selges sinises taevas päike ja mittemiski ei kuulutanud võistlejatele, korraldajatele ning pealtvaatajatele sellist ilmamuutust, mis võinuks võistluste läbiviimist takistada. „Kõik viitas imelisele ilmale. Ettevalmistused käisid hoogsalt ja võistlejad kogunesid suurehulgaliselt aegsasti harjutama. Mida aeg edasi, seda süngemaks muutus taevas ja tihedad sajuhood ei tõotanud enam head.” Hommikupoolikul olid esimeste hulgas kohal peamiselt tõukerattaga sõitjad. Südikamad tõukeratturid lükkasid tõukeratta jalalauaga libistades suuremat vett minema ja vahepeal paistma hakanud päike kuivatas kiiresti pinnad kuivaks, kuid järgmine vihmasabin ei lasknud ennast kaua oodata… „Otsustasime piduliku avamise teha Sindis ja võistlused 50 kilomeetri kaugusel Tihemetsas,” rääkis Vent, kes oli ettenägelikult päev varem tellinud varuvariandiks sealse sisepargi. Sedakorda juhatas noortekeskuse aasta tähtsama spordisündmuse sisse endine kauaaegne Sindi linnapea Mati Mettus. „Tänu tema pidevale toetusele asutasime 2004. aasta sügisel linna noortekeskuse ja seejärel ka trikipargi. Sügav kummardus sulle, Mati!”
Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.
Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard
[pullquote]video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust[/pullquote]„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”
Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.
Järjestikused vihmahood sundisid tänaseks kavandatud trikitamiste võistluse Sindi Skate 2019 viima üle Tihemetsa sisekasse, kuid pidulik avamine toimus siiski Sindi skatepargis, kus märjakartmatuid ekstreemspordi harrastajaid tervitas Sindi endine linnapea Mati Mettus.
Trikitamine tõukerattal Sindi skatepargis. Foto: Urmas SaardMati Mettus tervitab 13. korda avatavat Sindi Skate võsitluspäeva. Foto: Urmas Saard
[pullquote]et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku[/pullquote]„Mul on siiralt hea meel teid tervitada tänase võistluspäeva puhul vaatamata sellele, mis taeva all toimub. Olete nii karastunud, et ilm ei ole teie jaoks probleem,” lausus Mettus, kes olnud 1996. aasta sügisest kuni 2009. aasta kohalike valimisteni neli perioodi järjest linnapea ja teinud linna juhtimisel asju, mida veel nüüdki tänuga meenutatakse. Eelkõige tänas ja tervitas omaaegne linnapea neid organiseerijaid, kes kunagi selle toreda võistluse ellu kutsusid. Nüüdseks on sellest saanud väga kena ja pikk traditsioon, mis täna jätkub kolmeteistkümnendat korda. „Loomulikult tervitan kõiki osalejaid: olge vaprad ja pidage vastu. Soovin teile edukat võistlust niivõrd-kuivõrd te seda pidada saate ja et kõik kondid ning luud jääksid ka tänase võistlusega ühte tükki kokku. Aga te olete sellised raudmehed, et ka millegi juhtumise korral teid see ei morjenda,” rääkis julgustavaid sõnu mees, kes Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste poolt valitud ühena aasta lemmikõpetajaks.
Täna alanud järjekordsed Euroopa muinsuskaitsepäevad andsid hea põhjuse koguneda Sindi viljelembelisel rahval linna raamatukokku, kus toimus Ernst Peterson-Särgavat meenutav loeng-etendus. Päevasündmuse peaesinejad olid Eneli Arusaare juhendamisel Sindi gümnaasiumi õpilased lühilavastuses “Rebane saab taadi ja eidega tuttavaks”.
Kiki Pärnpuu, Aita Puust, Rita Raudsepp, Eneli Arusaar, Marko Nuut, Emilia Sillaste, Mariann Savila, Lisette Kivimägi, Braian Kulp, Sten Eric Hansen, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu. Foto: Urmas Saard
Algse kava kohaselt tahtnuks korraldajad – Sindi raamatukogu, muuseum, gümnaasium – koguneda omaaegse ministeeriumikooli maja juurde, kus Särgava mõnda aega töötas. Paraku ei võimaldanud muutlikud ilmastikuolud seda teha ja nii peeti etemaks raamatukogu lugemissaali, kus sarnaseid kirjanduslikke sündmuseid tavaliselt ongi läbi viidud.
Hakatuseks tekitas vaatajates-kuulajates elevat huvi esimest nädalat Sindi muuseumi juhataja ametis töötav Aita Puust, kelle väga ilmeka jutustamise oskusega jõudis Särgava muinasjutt „Rebane varastab taadi kalad” tänulike kirjandussõpradeni.
Laupäeval , 14. septembril palume sisse astuda Sindi muuseumituppa. Alustame kell 11.
Avame pidulikult Sindi töölisnoorte keskkooli ajakapsli. Kapsel leiti nimetatud hoone lammutustööde käigus. Ootame kõiki, kes selles koolis töötanud, õppinud ning õpetanud on. Samuti kõiki sintlasi uudistama, sest tegemist on haruldase, kui mitte ainulaadse leiuga.
Vaatame, meenutame, sööme torti ning peame plaani, mida huvitavat teha algaval sügis-talvisel hooajal. Tulge kindlasti!
Aita Puust
Sindi muuseumi uus töötaja
Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto: Kiki Pärnpuu →
Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjas korraldavad Sindi raamatukogu, muuseum ja gümnaasium järgmise nädala neljapäeval omaaegse Sindi ministeeriumikooli hoone ees Ernst Peterson-Särgava muinasjutte tutvustava etteaste.
Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Lavastuse hundi rollis osaleb Sindi gümnaasiumi näiteringi vilistlane Marko Nuut.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp selgitas, et 12.-15. septembrini toimuvatel Euroopa muinsuskaitsepäevadel oodatakse kaasa lööma muuseumeid, raamatukogusid, kohalikke seltse ja teisi huvilisi, kellel soov tutvustada mõnd kunsti ja viljega seonduvat pärandipaika. „Jutustada minevikust mõni põnev lugu ja äratada ellu ammu unustusehõlma vajunud maja või ese,” rääkis Raudsepp. „Mina ja muuseum räägime natuke Särgavast, kes töötas aastatel 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. Tutvume põgusalt ka tema tuntud muinasjuttudega. Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar lavastab lastega ühe muinasjutu.”
Teisipäeval külastasid Tori valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel ja Külauudiste reporter Urmas Saard teist päeva Sindi muuseumi juhatajana töötavat Aita Puusti. Vestluslauas osales ka muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu, kes pärast senise juhataja Heidi Vellendi ametiaja lõppemist korraldas muuseumi tööd ja nüüd lubab olla Puustile abiks linna mäluasutuse töösse sisseelamisel.
Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindi kool oli novaator, eestvedaja – terves tolleaegses Eestis[/pullquote]Vaabel ei tulnud linna tähtsasse ajalookeskusesse tühjade kätega, kaasas oli muuseumi kõrvalt lammutatud hoone ajakapsel. Möödunud nädalal tuli metalne silinder hoone sokliosa purustamisel nähtavale. Ajakapsli sisu on juba maakonna lehes asjakohaselt tutvustatud ja tänastele külalistele Puust enam kapslit ei avanud. Küll aga on kavatsus leidu edaspidi kõigile külastajatele museaalse väljapanekuna näidata ja koos põhjalike selgitustega tutvustada. Aga esmalt tuleb leid nõuetekohaselt muuseumis arvele võtta.
Puust: Olen olnud Tori elupõline elanik, mitmendat põlve juba. Väga pikka aega olnud Tori raamatukogu juhataja. Raamatukogu on olnud põnev selles mõttes, et asutaja oli minu vanaisa vanaisa. Ühel hetkel tuli müür vastu ja tuul hakkas vastu puhuma. Kuna siin avanes võimalus kandideerimiseks, siis oma toredate sõbrannade ergutamisel saatsingi paberid ära.
Tänane septembrikuu esimene tööpäev algas Sindi lasteaias piduliku lipuheiskamise ja ümber maja kätest kinnihoidmisel keti moodustamisega.
Õppeaasta esimesel päeval moodustas Sindi lasteaia pere maja ümbritseva keti. Foto: Urmas Saard
[pullquote]täiskasvanutele tugevat tahet, tugevat närvi, kindlat meelt, rahulolevaid lapsevanemaid ja rõõmsameelseid lapsi[/pullquote]Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas lasteaias on algaval õppeaastal 207 last, kelle heaks töötab 56 töötajat. Neist enamik kogunes õuel asuva lipumasti juurde, alates nelja sõimerühma kõige noorematest (1,5 aastat) kuni järgmisel aastal kooliteed alustavateni, samuti õpetajad, köögitöötajad ja kõik teised mõnd tähtsat ametit pidavad täiskasvanud. Hoburauakujuliselt kaarduvas rivis seisti näoga hoone peaukse poole, kus päeva tähtsust arvestavalt asusid alusel kolm lippu: äärtel ajalooline Sindi linna ja võililletüdrukuga lasteaia lipp, keskel kõige auväärsemal kohal sinimustvalge lipp.
Koolirahu on Eestis välja kuulutatud 1999. aastast saadik. Lisaks üleriigiliselt toimivale Koolirahu lepingule võivad leppe sõlmida ka kõik koolid iseseisvalt. Kümnete teiste koolide hulgas toimus täna ka Sindi gümnaasiumis lepingu allkirjastamine.
Sindi gümnaasiumis valitseb koolirahu. Foto: Urmas Saard
Lepinguid võib sõlmida klasside kaupa eraldi, aga ka ülekooliliselt. Traditsiooni järgivalt kirjutavad Koolirahu lepingule alla koolijuht, õpetajate esindaja ja õpilaste esindaja. Sindi gümnaasiumis andsid allkirja hoolekogu õpetajate esindajad õpetaja Silva Sikk ja õpetaja Maia Agar, õpilaste esindajatena õpilasesindusest Vanessa Viikoja ja Pilleriin Pihelgas. Viiendana pani lepingule oma käe alla direktor Ain Keerup. „Me asetame selle lepingu raami sisse ja paigutame koolis nähtavale kohale,” lubas Keerup.
Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.
Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.
Viiel järjestikusel laupäeval toimunud Sindi suvekontserdite sari lõppes täna Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli esinemisega seltsimaja kõrval asuvas pargis.
Sindi muusikakooli esinejad tänavad publikut. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tänavu rõõmustas esinejaid suur publiku hulk[/pullquote]Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk ütles, et muusikakool tegi käesoleval korral juba kolmandat aastat järjest oma pargi kontserdi, mis on sisuliselt nende kooli suvelaagri lõppkontsert. „Oma suvekontserditel mängime alati kava, mida me oleme kolme päeva jooksul laagris õppinud.” Laagris valmivad lugudest õpetajate käe läbi seaded ja kolme päeva jooksul harjutatakse need lastega selgeks. „Seda on tore tõdeda, et laagri lõpuks saab hämmastavalt tore kava kokku. Tundub uskumatuna, kuidas üldse lapsed jaksavad nii lühikese ajaga nõnda palju pilli mängida ja kõik ära õppida,” kiitis direktor imetlusega oma kooli õpilasi.
Laupäeval möödub veerandsajandit päevast, kui venelased viisid oma viimased väeosad teiselepoole Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist kontrolljoont. Seda sündmust meenutatakse 31. augustil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistusega.
Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.[/pullquote]President Lennart Meri pidas 1994. a 31. augustil Maarjamäel Vene sõjaväe lahkumise puhul kõne, milles ta muuhulgas lausus, et eestlastena ei unusta me eales, mida tõid aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. „Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus.” Ta teatas Euroopale, et okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. „Proportsioone säilitades on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga.”
Meri sõnul teavad eestlased, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks, ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. „Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.”
Toris toimuvale tänujumalateenistusele oodatakse osalema välisministrit Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülemat Riho Ühtegi. Muusikaliselt esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ansambel.
Püha Jüri ratsamonumendi juurde asetatakse pärjad. Pärnumaa naiskodukaitsjad kostitavad kohalviibijaid sõdurisupiga.
Buss väljub Torisse Pärnust kaitseliidu maja juurest kell 11.00 ja toob hiljem rahva linna tagasi.
Pärtlipäeval jätkus Sindi suvemuusika sari kutseliste muusikute Anne Adamsi ja Margus Jürissoni esinemisega.
Anne Adams Sindis vabaõhukontserti andmas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Meie koostöö kestab juba aastaid[/pullquote]Rahvakalendri järgi on pärtlipäev märgitud sügise algusena. Üle-eelmisel sajandil ja läinud sajandi alguses peetud siis pidusid ja laadapäeva, kuna selleks ajaks oli juba aiasaadusi müüa. Laupäeval, 24. pärtlikuul oli siiski veel raske sügise märke aimata ja tavaks saanud laata peetakse Sindis 1. mail. Aga Anne Adamsi järjekordne külaliskontsert oli kindlasti pidupäevaline sündmus, sest linna kõrval Pulli asunduses kasvanud, Taali koolis käinud ja Sindis muusikat õppinud nüüdne laulja on päris oma inimene, kes tuleb alati meelsasti kodukanti ning keda ikka erilise rõõmuga kuulatakse. Anne kontsertkaaslaseks oli Margus Jürisson, kellega koos lauldi ja mängiti klahvpilli.
Sindi muuseumi kõrval asunud kolemaja saab käesoleva kuu lõpuks lõplikult lammutatud.
Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto: Urmas Saard
KredEx toetab 70% ulatuses kasutusest välja langenud hoonete täielikku lammutamist, jäätmete käitlemist, kruntide korrastamist ja haljastamist. Tori vallavalitsus taotles KredExilt lammutustoetust ka endisele kutsekooli hoonele, mis korduvalt vahetas küll omanikku ja millele püüti leida majanduslikult tulutoovat otstarvet, kuid paraku kõik katsed ebaõnnestusid. Viimaks omandas omandiõiguse Tori vallavalitsus, kes otsustas kõlbmatu hoone linnapildist kõrvaldada.
Lammutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena sai tööde teostajaks Tallinna firma AS Kiviluks. Lammutusprojekti koostas Autem Stuudio OÜ, maksumusega 1860 €. Omanikujärelevalvet teeb OÜ Tarindiprof.
Tori valla kodulehe andmetel kujunes Pärnu mnt 26 hoone lammutamise maksumuseks 30 600 €, millest omafinantseering on 11 846,4 € ja KredExi toetus 27 641,60 €.
Hoone peab olema lammutatud käesoleva aasta 1. septembriks.
Tänasel Sindi hoovimüügipäeval leidsid maja ja auto uue omaniku, kuid osteti palju muudki tarvilikku. Ühepäevakohvikutest läks läbimüügilt ilmselt kõige paremini Sindi noortel kokkadel noorte kokandusringis Sinklased.
Sindi hoovimüügipäeval tehti Lohu tänava nn Sitsi ühepäeva kaubamajas näomaalinguid, müüdi mängu- ja pärisautot ning teisi tarvilkke asju nii väikestele kui suurtele. Foto: Urmas Saard
Sedakorda oli avatud 15 hoovimüüki, millest mitte päris kõik ei kaubelnud oma koduõuel. Müüdi ka suure paneelmaja esisel ja üks kohvikutest avati seltsimaja juures.
Lohu tänava alguses asuvas majapidamises polnud müügis ainult ühe pere teisele ringile läinud asjad. Majaperenaine Alice Laanema ütles naljatledes, et nende õuel oli avatud ühepäeva kaubamaja. „See on Sitsiküla kaubamaja, kuhu tõid oma müügiks minevaid esemeid ka teised head tuttavad,” rääkis paljude toimetamiste keerises Alice, kes oli juba mõned päevad varem oma suure reklaami Pärnu maantee poolsele aiale kinnitanud. Varem väljahõigatud uhke lastehäärber müüdi maha enampakkumisel. Müügis oli ka korraliku väljanägemisega sõiduauto, jalgratas, tõukeratas, kreissaag ja palju muud väga asjalikku kaupa, mida saab huvikorral veel ka hiljem osta. Üks Sitsiküla kaubamaja külastaja oli teises kohas avatud hoovimüügil saanud oma auto ära müüa. Sama loodab ka Renaul omanik, kes ootab jätkuvalt ostjat. Alice tegi näomaalinguid, pakkus kondiitrikooke ja vahvleid.
Täna toimus Sindi seltsimaja esise pargi puude all ja otse Sinklaste telgi kõrval kolmas suvemuusika kontsert. Tegelikult on trios lauljaid ja pillimängijaid koguni kuus, aga Sindis esinesid kolmekesi Raido Koppel akordioniga, Jaanus Jantson kitarriga ja Ado Kirs kontrabassiga.
Kokandusringi Sinklased noored pannkoogipäeva tegemas. Foto: Urmas Saard
Juba ammu enne esinejate saabumist vonkles pikk pannkoogi ostjate saba Sindi noorte kokkade telgi juures. Pärnumaa Noorte Kokandusring tegutseb ka Sindi Avatud Noortekeskuse juures, kus noored toiduvalmistajad on ühinenud nimetuse Sinklased alla. Kaur Kasemaa eestvedamisel korraldasid nad tänaseks esimese ülelinnalise pannkoogipäeva, mis on üks osa järjekordsest Sindi hoovimüügi ja ühepäevakohvikute tegemistest.
Lavassaare Trio Sindis. Foto: Urmas Saard
Muusikute saabumisel muutus ka järjekorras seisjate meeleolu lõbusamaks. Esitatud lugude stiili üldnimetajaks oli kolmekümnendate kontsert- ja tantsumuusika, sekka palasid kuni seitsmekümnendateni, kuid väga mitmekesisest kavast ei puudunud ka tänapäeval tuntuks saanud lood. Kirsi sõnul on kuulajate poolt alati väga oodatud Kihnu Virve muusika. Lisaks eesti keelele kuulis ka saksa-, hispaania, vene- ja rootsikeelseid laule.
Sindi hoovimüügipäeval avavad oma õueväravad 15 müügikohta üle terve linna: Viiralt Linnuriigini ja nii siin- kui sealpool Paide maanteed. Müüki tulevad kaisukarud, päris suur mängumaja, segumasin, kreissaag ja palju muud. Vähemalt viies kohas on avatud ühepäeva kodukohvik, pakutakse suitsukala, šašlõkki, vahvleid, pannkooke ja teisi hõrgutisi.
Alice müüb uhket laste häärberit. Foto: Urmas SaardAurora tahab oma kaisukaru müüki panna. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kaur on Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutseva Pärnumaa Noorte Kokandusringi innukas õpilane, kelle kogemuste paun aina paisub.[/pullquote]Tänavu võttis korraldamise enda kätte Sindi seltsimaja. Eile sõitis seltsimaja juhataja Anneli Uustalu müügikohad läbi, vestles koduperenaiste ja -meestega ning andis üle A4 formaadis linnakaardid, millel märgitud kõigi kauplejate asukohad ja loetletud müüki tulevate peamiste kaupade nimistu. Vähesed olid jutukamad ja tutvustasid oma ettevõtmist põhjalikult. Kuid enamik jäid oma tegemistest rääkimisel tagasihoidlikuks, mõned isegi kohmetusid, olid ootamatust tulekust üllatunud, aga lubasid saadud paberi müügipäevaks kusagile nähtavale kohale üles riputada. Kaart aitab külastajatel valida edasist teekonda järgmistesse hoovidesse ja kohvikutesse.
Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.
Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas SaardSindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni[/pullquote]Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.
Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.
Ansamblite Top Ten ja Olla Daam ühiskontsert avas laupäeva keskpäeval Sindi suvemuusika hooaja. Tänavu toimuvate kontserdite paigaks valiti seltsimaja esine põlispuude alune, kust saab halva ilma korral kerge vaevaga viia esinemise siseruumidesse. Õnneks 3. augustil suurt ilmamuret polnud. Kuigi hootised tuulepuhangud püüdsid noodipabereid ja ükskuid lauluhääli laiali pillutada, peeti siiski välistest oludest hoolimata tore kontsert ära.
Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Neid oli väga palju, aga me valisime välja ainult kaksteist[/pullquote]Pärnumaa Top Ten ja Viljandimaa Olla Daam ühine juhendaja on tuntud muusikapedagoog Toomas Voll. „Muusikat on meile kõigile vaja – noorte ja vanade jaoks – see on nagu hingepalsam,” ütles Voll. „Kujutage nüüd ette, kui meie päevad mööduksid siinse päikese all ilma muusikata. Mis elu see siis oleks ja kas olekski elu? Valter Ojakäär on kirjutanud imelise laulu ja teie mäletate seda kindlasti Helgi Sallo esituses – „Olematu laul”, rääkis Voll järgmise laulu sissejuhatuseks.
Käesoleva suve viimasel rahvalikul vabaõhukontserdil Pärnu Lastepargis esinesid naisrahvatantsurühmad Virtin ja Kuu ning Sindi ansambli Agulipoiste kolmik John-Silver Mitt, Märt Jaanus Tammann, Artur Kvell.
Naisrahvatantsurühm Kuu Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas SaardNaisrahvatantsurühm Virtin Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas Saard
Sindis elav Liivia Enn andis teada, et täna öösel vastu laupäeva puhkes tema kodus kasvav öökuninganna taaskordselt õide. Taimel avanes jumalatosin õit ja pooltosinat õienuppu on avanemise ootel.
Lill õitseb tänavu juba kolmandat korda. Esimest korda õitses 25. juunil. Harrastusaedniku sõnul on varajasematel aastatel tema öökuninganna õitsenud suvekuudel isegi viis kuni kuus korda. Enn rääkis, et öökuninganna kasvab tema kõrges elutoas juba vähemalt 15 aastat. Praegu on taime kõrgus pärast tagasilõigete tegemist umbes poolteist meetrit, aga pikkust on olnud ka kuni paar meetrit. Taime oksad on oma raskuse all ise murdunud. Taim oli sellises suuruses juba siis, kui ta ühest teisest Sindi kodust ära anti. Omaniku vahetus oligi tingitud sellest, et esimeses kohas ei jätkunud talle piisavalt ruumi. Enn on öökuninganna võrseid koduaianduse huvilistele mitmed korrad jaganud või müünud. 17. juunil tuleb Sindis järjekordne koduhoovimüük ja siis võib jälle Raba tänaval elava perenaise käest öökuninganna istikuid küsida.
14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda[/pullquote]Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.
Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.
Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.
Täpselt nädala pärast, neljapäeval, 25 juulil algaval XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil osalevad esmakordselt ka Sindi muusikakooli õpilased.
Berit Eriste ja Merili Eenraid. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Mõlemad tüdrukud on saanud viiuliõpet minu juures nii klassikalises, kui ka rahvamuusika võtmes[/pullquote]Rahvakalendri järgi kesksuvepühal ehk jaagupipäeval astuvad Viljandi folgi Rohelisel laval kuulajate ette viiuldajad Berit Eriste ja Merili Eenraid ning teevad poole tunni pikkuse esinemise ka järgmisel päeval. Nii neljapäeval kui reedel algab kontsert kell 16.30. Nendega on koos laval ka muusikakooli uus õpetaja Regina Mänd, kes ise õpib veel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
Sindis elavad noored on viiulit õppinud Karl Rammi nimelises Sindi Muusikakoolis alates aastast 2011. Kõik need aastad on Beritit ja Merilit õpetanud kooli direktor ja viiuliõpetaja Merike Teppan-Kolk. Regina on tüdrukuid juhendanud koos temaga viimasel õppeaastal.
