Sindi

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard — Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

[pullquote]Annetusi teevad ka Peterburi eestlased[/pullquote]Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Loe edasi: Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard — Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

[pullquote]Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks[/pullquote]Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Loe edasi: Anu Luiga: alati on valikuid

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust — Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Laupäeval, 25. novembril, kogunes Sinti 30 mudelisportlast Tallinnast, Haapsalust, Äksist, Jõõprest, Sauelt ja Sindist.

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis Foto Urmas Saard — Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis. Foto: Urmas Saard

Aktiivsemad tulid juba reede õhtul harjutama, et laupäevaks asi paremini „käpas oleks”. Nagu tavaks kujunenud, oli kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Teistes klassides olid tulemused juba varem selgunud.

Laupäeval avati rada kell 8.00 treeninguks. Kell 8.45 alustas tehniline komisjon ja kell 9.00 võtsid raja ääres kohad sisse esimesed N-14 klassi võistlejad. Registreeritud oli 13 võistlejat ja osalejad jagati kahte gruppi. A grupis juba „vanad kalad” ja B grupis madalama reitinguga ja uued tulijad. Kuna kodurajal on kõige parem võimalus võistlemist üldse alustada, siis sai esimeseks tuleprooviks võistlema pandud ka Sindi gümnaasiumi õpilane Sebastian Roosaar, kes sel sügisel alustanutest on kõige tublim olnud. Väike kahtlusevärin oli küll südames, kas mitte liiga vara, kuid Sebastian tegi oma esimese võistluse väga korralikult. Esimes kahe sõidu järel oli ta isegi liider, kuid siis andis valgel ja punasel natuke tagasi ja taandus neljandaks. Keskmistel radadel suutis ta ennast teisele positsioonile trügida, kuid viimases sõidus mustal rajal tegi ta vahetult enne lõppu sõiduvea ja kaotas teise koha veerand ringiga! Lõppprotokolli 10. koht. Esimese korra kohta igati tubli sõit! Hiljem protokolli vaadates oli näha, et just valgel ja punasel rajal ära antud ringid jätsid Sebastiani finaalist välja. Puudu jäi 2 ringi!

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Kunstniku nimega Aljen ja kodanikuna Margarita Afanasjeva sai Sindi kunstilembese seltskonnaga tuttavaks augustis, kui viibis Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamisel Sindi muuseumis ja arvustas võrdlevalt iseendaga oma sõbranna töid.

Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest Foto Urmas Saard — Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi ta on olnud juba kümme aastat kunstihuvilistele nähtav, hakkas Aljen ennast päris kunstnikuna tunnetama alles kolm aastat tagasi.[/pullquote]Aljeni hästi sõnastatud võrdlused äratasid juba esmasel kohtumisel suuremat huvi ka tema enda tööde vastu. Nii leppisidki Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Aljen omavahel kokku, et mõlemale sobival ajal toob kunstnik oma maalid Sindi inimestele vaadata. Varem on Aljen korraldanud oma isiknäitust kolmel korral üksnes Kuressaare erinevatel pindadel. Käesolev isiknäitus leiab aset esmakordselt väljapool kodusaart. Ühisnäituseid koos teiste kunstnikega on olnud varem ka suurel maal: 2008 Sillamäe muuseumis, 2009 Põlva muuseumis ja tänavu ka Haapsalu linnagaleriis. Ülejäänud kuraditosinal juhul on Aljen osalenud ühisnäitustega Kuressaare kultuurikeskuses, ametikoolis, perearstikeskuses, päevakeskuses, Salme kultuurikeskuses ja raegaleriis.

Loe edasi: Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Ivo Linna uue albumi „Suur loterii“ ja raamatu „Iff. Suur loterii“ esitluskontsert tõi Sindi seltsimaja suure saali rahvast täis, ka rõdu uksed avati publikule.

Ivo Linna Sindi seltsimaja laval Foto Urmas Saard — Ivo Linna Sindi seltsimaja lava.l Foto: Urmas Saard

Kontsert algas jätkuvalt ametis oleva Sindi linnapea Rein Ariko tervitusega, kelle selgituse kohaselt on ta juba teine viimane Sindi linnapea, sest lähipäevadel toimuvad uues Tori vallas vastavalt haldusreformile olulised struktuurimuutused. „Arvatavasti ei jää kaks kolmandata,“ usub Ariko, kelle sõnade prohvetlikku täpsust saab kunagi tulevikus rahvas hinnata.

Iff on varemgi Sindit külastanud, aga eile õhtul meenutas ta päris mitmekümne aasta tagust meelde jäävat sündmust, mis andis talle unustamatu kogemuse. „Minu sõbrad Olav Ehala, Eedo Raide, Jaan Põld ja Peeter Tooma õhutasid mind mõttele hakata väga tervislikult elama, hakkasin siis käima korvpalli trennis,“ jutustas Iff ning meenutas harjutamisi omaaegses 2. keskkoolis, mis on praegune Tallinna Reaalkool. „Käisime igal nädalal koos ja pärast trenni läksime mõnda tolleaegsesse söögikohta õlut jooma, kõik see oli väga tore.“ Siis tuli neile kutse kohtuda Sindi korvpalluritega.

Loe edasi: Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Täna lõunapaiku võeti Sindis Pikk 33 maja ees kasvav kahe ladvaga hõbekuusk maha ja aeti püsti sotsiaalkeskuse hoone lähedale, kus esimesel adventpühal samuti jõulupuu tuled süüdatakse.

Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde Foto Urmas Saard — Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde. Foto: Urmas Saard

„Mul on kümme aastat sajast puudu, aga hõbekuusk on umbes 30 aastat noorem,“ rääkis vilka liikumisega maja perenaine Laine Jürimäe, kes tõttas kiirel käigul kaamera mehele vastu, raieluba näpu vahel ja otsides inimest, kellele seda esitada. Raieluba ei soovinud vaadata ka Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus, kes oma töömeeste ja kogu vajamineva tehnikaga kohale tuli. „Oleksime vanaprouale tulnud appi puud langetama nii või teisiti, ka siis, kui linn poleks saanud seda jõulupuuna kasutada,“ selgitas Ruus. Aga nüüd sai Jürimäe tema igapäevast elu segavast puust lahti ja teha ühtlasi ka linnale kingituse.

[pullquote]Kui jõuab, siis tõttab Sinti veel üks jõuluvana, kes tuleb Kadrinas toimuvalt jõuluvanade konveretsilt esimesi uudiseid tooma[/pullquote]Kas puust kahju ei ole? „Ei ole,“ vastas Jürimäe. „Elan kassiga kahekesi, puu varjab majaesist valgust ja ajab pidevalt okkaid maha, ei jõua neid nii palju koristada. Mõned ladvaoksad viiksin Sindi kalmistul puhkavate ema ja isa haudadele.“

Loe edasi: Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard — Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Loe edasi: Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Esmaspäeval tegid Sindi gümnaasiumi 11. klass ja Sindi ajalooklubi ühiskülastuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse (KVÜÕA).

Sindi gümnaasiumi 11 klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 11. klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse. Foto: Urmas Saard

Reisi korraldaja oli kooli direktor Ain Keerup, kellele hoonesse sisenemine tuletas meelde tema enda tudengi aega omaaegses EPA-s. Vanemad inimesed mäletavad hoone ees seisnud Leninit. Aga alates 2014. a jõulukuust ilmestavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone esist platsi kaks 105- millimeetrist haubitsat.

Kaasas oli Salmar Saar, kes hakkab uuest aastast reisil olnud õpilastele riigikaitset õpetama. Kolm aastat tagasi oli Kaitseliidu Pärnumaa malevasse kuuluv Salmar Saar 31-aastane, kui sama hoone saalis kuulutati enne Eesti Vabariigi aastapäeva välja 2013. aasta kaitseliitlase aunimetus mehele, keda nimetati karismaatiliseks juhiks. „Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele,“ öeldi toona tema kohta. „Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata,“ ütlevad need, kes teda tunnevad. Neid sõnu kinnitab ka Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja ja ajalooklubi innukas liige. Kuidas ta seda teab? Aga seepärast, et Kiki poeg, Sindi gümnaasiumi vilistlane Madis Pärnpuu õpib kolmandat aastat Taara linna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Loe edasi: Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Riia Eesti kooli viienda klassi õpilaste kontsert ja sportlik mõõduvõtt projektis „Be my friend“ algas täna keskpäeval Pärnu Raeküla koolis, jätkus Paikuse päevakeskuses ja lõppes pimeduse saabudes hästi valgustatud Sindi Avatud Noortekeskuses.

Riia Eesti kooli 5a laulukoor Sindi noortekeskuses Foto Urmas Saard — Riia Eesti kooli 5.a laulukoor Sindi noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

Paikusel lauldi kaheksa laulu ja tragidel lastel jätkunuks jaksu ka kolmanda täispika kontserdi andmiseks, aga Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent arvas, et lastele on meelepärasem pärast pikka päeva ennast märksa pingevabamalt tunda. Nii otsustati noortekeskuses leppida üksnes kolme laulu kuulamisega.

Sindi noortekeskuse peasaalis rivistusid üles Riia Eesti kooli 5. klassi paarkümmend laululast. Esitamiseks valiti Läti rahvalaul „Lauldes üles kasvasin“, „Soovide laul“ (ehk „Lotte laul“), Priit Pajusaar ja „Lapse palve“, Jānis Lūsēns. Viimase laulu esitamisel laulis solistina Toomas Meri, kelle lauluoskust ja häält arvustas Vent väga positiivsete sõnadega.

Laulmise järel lubati lapsed peaaegu kõigi mängude juurde, mida noortekeskus võimaldab. Valikuvõimalused on Sindis suured. Ainult juhtraja automudelismi raja äärde ei pääsenud, sest see asub kaugemal hoopis teisel tänaval. Ka Tiigi pargi kõrge ronimissein pole mõeldud õhtu pimeduses kasutamiseks. Aga suurt lõbu pakkus erinevate trummide tagumine ja kitarride tinistamine. Samuti nauditi piljardit ja pinksi ja mitmeid teisi mänge. Ühe laua taga valmistati külalistele nimelisi rinnamärke.

Loe edasi: Riia Eesti kooli õpilased laulsid ja lõõgastusid Sindi noortekeskuses

Võnnu kandlemängijad Sindis

Esmaspäeval, 13. novembril, külastasid Läti nädalal Pärnus viibivad Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindi Karl Rammi nimelist muusikakooli, kus andsid kontserdi Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele.

Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis Foto Marina Mesipuu — Võnnu muusikakeskkooli kandlemängijad Sindis. Foto: Marina Mesipuu

Lätis öeldakse kokle (kūkle) ansambel, selgitas Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialist Marina Mesipuu, kes Sindis muusikuid saatis. „Ansambel on ühiselt mänginud kolm kuud, koosseisu kuuluvad kaks õpilast ja kaks õpetajat – Paula Kārkliņa, Samanta Ceruka, Ilze Žvarte, Ieva Lapšāne,“ esitles Mesipuu ajalooliselt kuulsa linna muusikuid. Esineti professionaalsete kontsertkandletega. Sealses muusikakoolis toimub õppimine kaheastmeliselt. Esimeses astmes õpivad põhikooli õpilased huvikooli meetodil. Teises, keskkooli astmes, õpitakse neli aastat ja peale seda minnakse ülikooli muusikat õppima. „Nagu igas teises koolis, peavad nemadki tegema kontrolltöid ja eksameid. Ühe loona oli esitamisel eksamil mängitav pala,“ rääkis Mesipuu.

Samal päeval külastasid muusikud ka Sindi Avatud Noortekeskust, kus tutvuti maakonna ühe parima noortekeskuse tegemistega. Põnevust tekitasid 3D printer ja keraamika põletamise ahi. Kohvilauas vesteldi ja vahetati mõtteid. Külalisi üllatas, et noortekeskuse ringides saavad noored kõiges osaleda täiesti tasuta. Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et muusikutele kingiti külaliste oma valikul keraamikaringi töid nii palju kui sooviti.

Loe edasi: Võnnu kandlemängijad Sindis

Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Täna algav Läti nädal tekitab Sindi Ajalooklubi liikmete hulgas põnevat ootusärevust, sest nii mõnedki klubi liikmed on varem naljatlenud, et Sindi on ainus Läti juurtega linn Eestis.

Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures Foto Külli Šorin — Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park. Pildil Marko Šorin Anna Gerthrud Wöhrmanni mälestusmärgi juures. Foto: Külli Šorin

[pullquote]Nii Sindis kui Riias on Wöhrmanni park.[/pullquote]Seega suurem tähelepanu meie lõunanaabritele on austusavaldus ka väikelinna Sindi poolt. Nimelt on Sindi linn tekkinud ümber kalevivabriku, mille asutas Riia suurtööstur Johann Christoph Wöhrmann. Wöhrmannide suguvõsa on mänginud olulist rolli loomulikult ka Läti tööstuse arenguloos. Sindi Ajalooklubi liige Marko Šorin kutsub kõiki osalema Läti nädala raames korraldatavas mälumängus, mis toimub kylauudis.ee keskkonnas. „Paneme oma pead tööle ja kontrollime oma teadmisi Läti ja lätlaste kohta,“ ütleb Marko Šorin, kes lubab ka ise vastuste leidmisel tööd teha, et võrdväärselt teiste huvilistega püüelda peaauhinna võidule.

Urmas Saard

Loe edasi: Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus

Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.

Isadepäev Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.

Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.

Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.

Loe edasi: Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Raeküla Vanakooli Keskus koostöös Läti Suursaatkonnaga Eestis ja Pärnu linnavalitsusega teevad veel viimaseid ettevalmistusi teemanädala “Läti nädal Pärnus” ettevalmistamiseks. Nädal toimub 11. novembrist 17. novembrini Pärnu linnas ja maakonnas.

Läti lipp Foto Urmas Saard — Läti lipp. Foto: Urmas Saard

Nädala avamine toimub Pärnu Keskraamatukogus järgmisel laupäeval kell 12. Varasemate teemanädalatega võrreldes on osalema tulemas rekordarv väliskülalisi, keda on kokku nimelt viis väiksemat või suuremat kollektiivi – kandleansambel Jurmala muusikakoolist, kandle ja pop-jazz ansambel Võnnu (Cēsis) muusikakoolist, Riia Eesti põhikooli V klass ja a’capella ansambel Latvian Voices Riiast. Pärnu linnast ja maakonnast on sündmuse elluviimisse kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Läti suursaadik Eestis T. E. Raimonds Jansons viibib nädala jooksul kahel päeval Pärnus. Nädala avapäeval tervitab ta keskraamatukokku kogunenuid, kohtub Pärnu linnapeaga ja korraldab nii nädala kui ka Läti Vabariigi 99. sünnipäeva auks vastuvõtu Raeküla Vanakooli Keskuses. Teist korda saabub suursaadik Pärnusse kolmapäeval, mil ta tutvub Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eestvedamisel kohalike ettevõtjate, mittetulundusühingute ja turismikorraldajatega. Lisaks on kavas ringkäik TÜ Pärnu kolledžis ja SA Pärnumaa Turism poolt korraldatav kohtumine Pärnu SPA-de juhtidega.

Loe edasi: Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard — Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

[pullquote]istutaksin täna veel õunapuu[/pullquote]Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

Loe edasi: 500 aastat hiljem

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Laste- ja noorte kultuuriaasta 30. sügiskuu päeval soovitas ja laenutas raamatuid ning viis läbi lugemismänge Sindi gümnaasiumi vanemõpetajast klassiõpetaja Eneli Arusaar, kes nõustus lahkelt vastama mõnedele küsimustele.

Milliseid raamatuid eelistad lugeda?

Eneli: Ajaloolised romaanid, psühholoogilised raamatud, filosoofia, reisikirjeldused, erialane kirjandus ja kindlasti lasteraamatud.

[pullquote]Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud[/pullquote]Kui palju aega pühendad raamatute lugemisele?

Eneli: Loen iga päev. Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud.

Neljaselt on väga varakult! Kes oli soovitamas või ette lugemas?

Eneli: Alustasin lugemist nelja-aastaselt. Meil kodus loeti väga palju ja igal õhtul olid kodus lugemisõhtud. Telerit ei olnud kodus. Raamatukogust raamatute laenutamine oli igapäevane tegevus ja tänaseni on see harjumus mulle jäänud. Eeskujudeks lugemises olid vanaema ja ema. Ema on praegu 89, aga loeb ikka veel ja samuti iga päev.

Loe edasi: Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Sindi Raadio sai aastaseks

Täna tähistas piduliku koosviibimisega oma esimese tegevusaasta täitumist Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutsev raadioring Sindi Raadio, mille ellukutsuja, eestvedaja ja juhendaja on Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa.

https://www.youtube.com/watch?v=eAmtCFJ8jiA

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist Foto Urmas Saard — Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist. Foto: Urmas Saard

Sündmuse tunnistajatena olid kutsutute hulgas Kauri meeskonna innukamad abilised Karl Hussar, Fred Hussar, Mattias Buht, Edwin Eilandt, Ats-Tobias Pikk ja kõige lähemad toetajad. Suurim toetaja on kahtlematult noortekeskus ja selle juhataja Helle Vent, kes võimaldab ruumide kasutust ning hädavajaliku tehnika kasutamist. Väga tähtis on ka koduste pöidla hoidmine. Seepärast olid kohal Kauri ema Inga ja õde Kaari, samuti Karli ja Fredi ema Astrid. Kuid kutsutud seltskonnas oli teisigi.

Esimeste külaliste saabumise ajal riputas Kaur koos Kaari ja Hellega lae alla kollaseid õhupalle. Kõrvaltoas käis lauakatmine, mida aitas korraldada Maili Isand. Määratud ajal sisenesid ühtejärge oodatud külalised. Viimaste külaliste ooteaega täideti noortekeskuses leiduvate tegevustega. Fred õpetas oma emale piljardi mängimist. Heiko Kivila tutvustas noortekeskusele ostetud kolmemõõtmelise (3D) printeri kasutamise võimalusi, teised vestlesid niisama või abistasid laua katmisel.

Loe edasi: Sindi Raadio sai aastaseks

Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti

Pottsepp Aleksei Karasjov alustas eile hommikul Sindi muuseumis pliidikivide lahtivõtmist, kui ühel hetkel varises ka enamik soemüüri kokku.

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile Foto Urmas Saard — Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile. Foto: Urmas Saard

Tegemist käis kohapeal vaatamas Sindi linnapea Rein Ariko, kelle sõnul tuleb vanade ehituste puhul alati arvestada ettearvamatute lisatöödega. „Praegu Sindi muuseumi kasutuses olev hoone on Johann Christoph Wöhrmanni aegne elumaja, mis ehitati ajavahemikul 1835 kuni 1841,“ ütles Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend. Pliit ilmselt nii vana ei ole, aga siiski ehitatud tolleaegse tava kohaselt muldpõrandale. Kuna juba palju aastaid on tuba köetud üksnes kõrval oleva ahjuga, seisis pliit ilma sihipärase kasutuseta. Pliidi alla tuld tegemata hakkasid kivid ajapikku maapinna niiskust ülespoole juhtima. Nätskeks muutus vuukide vahet täitev savisegu ja kivid pundusid.

Ariko ütles, et nüüd enam vahetult muldpõrandale pliiti ei laota ja esmalt tehti valmis hüdroisolatsioon. Lõõristikuga soemüüri enam ei tule, kuigi välise ilme säilitamiseks ehitatakse soemüür uuesti üles. Pliit on küll minetanud omaaegse otstarbe, kuid seda säilitatakse ikkagi kui vana eluhoone eksponaati.

Loe edasi: Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti

Päris esimene lumi Sindis

Täna õhtul sadas vähem kui paari tunniga üsna korralik lumevaip maha.

Lumesaju pildistamine toimus Sindis umbes 22.30 paiku. Temperatuurinäit on -0,4 kraadi.

Esimene lumesadu Sindis. Foto: Urmas Saard →

Samblaloomad näitavad ennast Sindi muuseumis

Kuni 12. novembrini näeb Sindi muuseumis vahtkummist mänguasjade näitust „Mida me kogume?“. Tiina Palmaru 111 mänguasja pärinevad seitsme- ja kaheksakümnendatest aastatest.

Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Muuseumi klaasvitriini uste taga troonivad aukohal ühed tuntumad samblaloomad: 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskott karupoeg Miška ja Tallinnas peetud purjeregati maskott hülgepoiss Vigri. Neid on mitu ja erinevas suuruses. „Omaaegse Tootmiskoondise Polümeer kunstnikud nimetasid kõiki neid tegelasi samblaloomadeks mänguasjade karvastatud pealispinnase tõttu,“ selgitas Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend.

Tiina Palmaru ütles, et töötab Pärnu lasteaias Pöialpoiss ujumisõpetajana ja seepärast tegi ta esimese näituse juba mitu aastat tagasi oma töökohal. Näitus tekitas elevust eelkõige vanematele inimestele, kellele meenus üks ajajärk nende noorusmaalt. Hiljuti oli näitus vaadata Paikuse raamatukogus ja nüüd jõudis järjega Sindi rahva juurde. Polümeerseid karvaelukaid ostis Palmaru ka siis, kui õppis ülikoolis. Need ei olnud üksnes pisikeste laste mänguasjad, vaid pakkusid suurt huvi täiskasvanutelegi .

Loe edasi: Samblaloomad näitavad ennast Sindi muuseumis

Eestlased juhtrajasõidu maailmameistrivõistlustel Itaalias

6-14. oktoobrini toimusid Itaalias, Sulmonas, automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused. Meie jaoks juba kolmandad.

See mägi tervitas eestlasi juhtrajasõidu maailmameistrivõistluste ajal Itaalias igal hommikul Foto Karmen Mets — See mägi tervitas eestlasi juhtrajasõidu maailmameistrivõistluste ajal Itaalias igal hommikul. Foto: Karmen Mets

Automudelismi juhtrajasõidu rada Sulmonas, kus peeti tänavused maailmameistrivõistlused Foto Karmen Mets — Automudelismi juhtrajasõidu rada Sulmonas, kus peeti tänavused maailmameistrivõistlused. Foto: Karmen Mets

MTÜ Sindi Mudelisporti esindasid Andy Aron ja Karmen Mets. Mehaanikutena kaasas Roland Aron ja Johannes Mets. Peale selle osales Eestist veel Kaiar Tammeleht Sauelt ja Heiko Tamme, kes hetkel elab ja töötab Soomes. Startisime Sindist juba 3. oktoobri varahommikul, et Vantaa lennuväljalt Rooma lennata. Sealt omakorda bussiga Sulmonasse. Bussis piletit küsides naeratati meile viisakalt ja parandati meie hääldust, sest oleme harjunud sõnas rõhuga esimese silbi täishäälikul, kuid selle linna nimel oli rõhk teise silbi täishäälikul. Saime targemaks! Sulmonas oldi meil juba vastas ja abivalmis korraldajad toimetasid meid võistluspaika, mis asus linnast ca 4 km kaugusel. Linn asub mägedest (veidi üle 2000 m) ümbritsetud orus. Kohati oli mägede tippudes näha ka veidi lund.

Korralduse poolest oli valik väga õnnestunud, sest hotell Santacroce, kus ööbisime, asus võistluspaigast mõneminutilise jalutusteekonna kaugusel. Saime kaks päeva vabalt harjutada, et rajaga kohaneda, ja siis algas võistluse ametlik programm.

Loe edasi: Eestlased juhtrajasõidu maailmameistrivõistlustel Itaalias

Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi gümnaasiumi 180. sünnipäeva tähistamine pakkus kogu eilse päeva meeleolukaid kohtumisi, sportlikke elamusi, päevakohaseid väljapanekuid muuseumis, maalinäitust linnaraamatukogus, pingelist mälumängu, nauditavat kontsertkava seltsimajas, banketti võimla väikeses saalis, pidu aulas kahe ansambli esinemisega ja palju muud meeli köitvat.

Sindi Gümnaasium 180 Foto Urmas Saard — Sindi Gümnaasium 180. Foto: Urmas Saard

Spordisaali

[pullquote]Igal inimesel käia oma rada – kui oled sündinud, siis tuleb olla teel[/pullquote]Kella kümne paiku hakati külalisi vastu võtma. Koolimaja õuepoolsel küljel lehvisid viiel aknal ühtekokku 15 sinimustvalget majalippu. Sindi gümnaasiumis väärtustatakse erilise rõhuasetusega lipukultuuri kasvatamist juba palju aastaid. Juhtumisi astus esimesena uksel vastu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas, kes kutsus endale järgnema. Kindlasti tasub külastada kooli raamatukogu eesruumi. Jalakas tegi ära tänuväärse töö ja kujundas suure stendi, millel näeb paljude lendude õpilasi ja teisi huviäratavaid fotosid. Registreerimislaudade taga töötasid õpilased. Mälestuseks kooli järjekordne almanahh, punane pastakas ja vahtralehe kujuline märk rinda. Märk kinnitus riietele magnetiga, mis oli paljudele uudiseks. Märki, millel kiri ‘SG 180’ peaks direktori Aind Keerupi arvates kandma terve aasta.

Loe edasi: Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard — Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Loe edasi: „Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Eile valmis Sindi seltsimaja juurde rajatud uus skatepargi väljak, mis loob elamussportlastele palju paremad eeldused erinevate trikisõitude sooritamiseks.

Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle Foto Urmas Saard — Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent meenutas eile õhtul, et tänavu 20. septembril arutas ta Sindi abilinnapea Mirko Reimani, insener Vallo Vaargase ja tuntud skateparkide ehitaja Rasmus Paimre osalusel skatepargi arendamise võimalusi. Endises paigas, tenniseväljaku vastas üle Pärnu maantee, oli asukohal paar olulist puudust. Väljakute liigne lähedus elamutele häiris elanike rahu. Teiseks ei võimaldanud väljaku kuju elemente sobivamalt paigutada.

Valminud väljaku suuruseks on kooskõlastatult trikisõitjatega arvestatud 30 X 17 meetrit. Piklik väljak võimaldab seadeldiste teistsugust asetust ja jätab ruumi Paimre soovitusel ka täiendavalt uusi elemente paigaldada. Vent lisas juurde, et tuleb veel täpsustavalt kõik läbi mõelda ja pargi ületoomisega ei kiirustata. Skatepark avatakse uues asukohas arvatavalt kevadel.

Tööde lepinguline maksumus oli 19 824,00 eurot, millest 15 000 eurot tasuti nn katuserahast. Eraldise tegi Kadri Simson ajal, kui ta oli veel riigikogu liige.

Uue skatepargi rajamisega sai paralleelselt siledamaks ka kõrval asuv Kahurimägi.

Loe edasi: Sindi uus skatepark on asfalteeritud