Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Mööda Eestit rändav näitus „Nägevad käed” peatus esmaspäeval Sindi linnaraamatukogus, et anda aega vaatajatele tutvumiseks kuni 12. augustini.

Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse Nägevad käed Foto Urmas Saard
Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse “Nägevad käed”. Foto: Urmas Saard

Näitust avama tulnud MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu tutvustas Soome pimekurtide tegevuskeskuse (Kuurosokeiden Toimintakeskus) paljusid ettevõtmisi, mille hulgas on kindel koht ka tegevustel, mis hõlbustavad ligipääsu kultuurile: filmidele, teatrietendustele, näitustele, piltide, postkaartide valmistamisele jne. „Sinti jõudnud väljapanek sai alguse sellest, et lugesin sama näituse avamisest Turus. See teadmine hakkas vaevama ja tekitas soovi tuua näitus ka kusagile Eestisse. Kui olin Turu pimegruppide liiduga kokkuleppele jõudnud, leidsin esimese võimaluse näituse avamiseks Pärnu Nooruse majas. Edasi liikus näitus Tallinna. Stroomi rannas toimunud festivali raames “Puude taga on inimene” oli väljapanek suure näituse ühe osana huvilistele vaadata.“

Näitust avatuks kuulutades kinkis Sarapuu Sindi raamatukogule lisaks lilledele ja kommikarbile mälestuseks ka oma näputööd.

Loe edasi: Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard
Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard
Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Loe edasi: Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

9. juunil toimunud Sindi linnavolikogu istungil tegid volikogu liikmed Aleksander Kask, Anna Rougiainen ja Gerli Mets lisaeelarve arutamisel muudatuse ettepaneku, millega jäeti Jaama tänava bussipeatuse ettevalmistustöödeks vajamineva summa eraldamine eelnõust välja.

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard
Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada. Foto: Urmas Saard

Veidi enam kui 9,5 tuhande euro suurust raha kulutatakse nüüd Pärnu maanteel täiendava osa remondiks, mis on linnapea Marko Šorini arvates samuti vajalik töö. Samas hindab Šorin volikogu napi enamuse otsust lühinägelikuks, mis jätab arvestamata suurema perspektiivi.

Teatavasti jagatakse piirkonna konkurentsi meetme osas raha Pärnu ühistranspordikeskusele, kes on korraldamas kõikidele maakonna omavalitsustele ühishanget, millega aidatakse ühistranspordipeatuseid pisut rahastada. Just selle arvestusega soovis linnavalitsus teha käimasoleva tee remondi käigus ära vajalikud sademevee ära juhtimise maa-alused tööd, et hilisemal võimaluse avanemisel ei peaks hakkama asfalti lõikama. „Kogemus on näidanud, et endist siledust pole pärast kaevetööd võimalik teekattes saavutada ja lohk jääb paratamatult alles,“ selgitas linnapea.

Šorini sõnul on täiendava bussipeatuse vajadusest juba palju aastaid kõneldud. Ühel aastal tõstatus elanikkonna ootus ka ajakirjanduse veergudele, aga siis ei leitud selle rahastamiseks häid võimalusi.

Loe edasi: Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Eesti moedisainerid kolmel pühapäeval suvepealinnas

Kolmel suvisel pühapäeval – 26. juunil, 24. juulil ja 21. augustil – laotavad Eesti moe- ja ehtedisainerid Pärnus lahti oma loomingu varasalve. Juba neljandat aastat viib kuurordigalerii Central kesklinnas Aia tänava erinevaid sõidusuundi lahutaval puiesteel läbi suviseid moealleesid.

Kollektsioon Must Joon Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev

Seekordsed moepühapäevad haaravad terve päeva, kestavad keskpäevast kella kuueni õhtul ning on merekultuuriaasta puhul mereteemalised. Ilmateade lubab ilusat ilma ning ranna asemel promeneeritakse sel pühapäeval hoopis Aia tänava alleel, kasvõi supelriietes.  Sündmus on külastajatele tasuta. Moeshow toimub igal täistunnil. Samas avatud ka moeturg.

Moeetenduste ajakava

Kell 12 Kollektsioon „Supelsaksad“, Piret Hallik-Sass
Kell 13 Lillemantlid, Janika Saar. Viited.
Kell 14 „Lapilapsed“, Krista Hanvere
Taaskasutusdisain, Endla Murd
Kell 15 Tuuliki ja Iris Peil „Ionic2“. Viited.
Kell 16 Helina Eha kollektsioon „Denim Sheep“, HE Design. Viited.
Kell 17 moekollektsioon „Must Joon“. Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Viited ja video.

Moeturul osalejad: Iris-Janvier, Ionic2 (Tuuliki ja Iris Peil), Raili Nõlvak, Lisa Kroeber Jewellery, Kätrin Beljajev Jewellery, Art Kvarta Jewellery, Helina Eha HE Disain ja Oriflame, Lillemantlid, Merike Varendi, Endla Murd, Piret Hallik-Sass, Krista Hanvere, V-Butiik. Kohal on ka Klaveriloomad, Oriflame, Kaire Miiteri Magrada, kohaliku toidu ja joogi valmistajad: Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Kapteni talu kalakohvik, Supersmuuti, Ahoy sushi, Manosun.

 

 

 

 

Kollektsioon “Must Joon”. Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Foto: erakogust →

Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

25. juunil korraldab Sindi linna noortevolikogu algatusrühm teist aastat väliujula ja välijõusaali avamist.

Raido Nazarov Foto Urmas Saard
Raido Nazarov Sindi ujula hooaja avamisel 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

„Eelmisel aastal nihutasime varajasemale kuupäevale kavandatud avamispeo ebasoodsate ilmastikuolude tõttu 25. juunile ja nüüd pidasime ka sel suvel parimaks ajaks just sedasama päeva,“ rääkis noortevolikogu algatusrühma tööd vedav Sindi gümnaasiumi vilistlane Raido Nazarov, kes oli eilsel kohtumisel parajasti abis tänase koolilõpetajate peo ettevalmistamisel. „Kindlasti tahame möödunud aastal alustatud ujula kasutamise hooaja piduliku avamisega jätkata ka järgmisel aastal,“ jätkas Nazarov. „Käesolev suvi erineb seepoolest, et meil on hulga sponsoreid. Kui eelmine aasta toetas ainult Euro Bowling, siis tänavu on toetajaid väga palju, kokku 14. Esimeste seas mainiksin ära Auhinnapoe, Pärnu Pizzakioski, Pärnu kardikeskuse, CCCP põgenemistoad, Valgeranna seikluspargi ja Tallinna Taipoksiklubi.“

Alustatakse 16.00, pidu lõpeb 22.30. „Kell 23.00 peaks nooruk vastavalt kehtivale korralle juba kodus olema. Ilutulestikku ei korralda, aga erinevate valgustitega tahame siiski õhtupimedust värvilisemaks muuta,“ rääkis seltsimaja helipuldi taga toimetav Nazarov, kes püüdis samaaegselt aega leida nii koolinoortele kui ka minuga vestlemiseks.

Loe edasi: Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Eilne tugev tuul jättis Sindis mitmel pool oksarisu maha, aga jaksas ka suuremat pahandust teha.

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval Foto Urmas SaardKooli 2b korruselamu keskosa kohal kangutas tuul juuri rebides ühe puu kraavi pervelt välja ja langetas risti üle tee ladvaga vastu maja seina. Aknad jäid terveks, seega pääsesid elanikud halvemal juhul üksnes kerge ehmatusega. Juppiteks saetud tüve otstest näeb, et selle puu iga poleks olnud ka ilma tugevama tuuleta enam mitte eriti pikk. Tänavavalgustuse kaabel on samuti maas. Kas linnas veel mujalgi midagi tõsisemat juhtus, puudub praegu veel ülevaade.

 

 

 

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard
Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard
Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard
Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Kummardus Riinu hiiepuule

Laupäeval, 11. juunil, toimus Pärnu-Jaagupi alevi Uduvere õigeusu kirikus Flora kammerkoori ja torupilliansambli Linnutaja kontsert. Uduverelane Arvo Tomson märkis taoliste kultuuriürituste korraldajana, et tegu oli juba järjekorras 18. kontserdiga, millele tänavu lisandusid torupillimängijad.

Vabaõhuteenistus Riinu juures Foto erakogust
Vabaõhuteenistus Riinu juures. Foto: erakogust

Kontsert võeti publiku poolt soojalt vastu. Pärast seda toimus kontserdipaigast mitte kaugel hiiepuu Riinu juures vabaõhuteenistus. Kuigi ilmajaam oli kohale saatnud jaanikuu kõige külmema, kõige tuulisema ja kõige vihmasema päeva, kõlas ilmastikku trotsides särtsakalt Flora esituses Tuljak ja ajaloolane Aldo Kals esines sõnavõtuga.

Kallis Jaagupi rahvas, kallid uduverelased, kallid siinolijad!

Lubage kõigepealt teile edasi anda tervitus kolmelt tuntud uduverelaselt. Nendeks on Elmar Joosep ja Viljar Raidam Tallinnast ning Aleksander Šeffer Tartust. Lubage tänada uduverelast Arvot, kes koos oma sõpradega Flora kammerkoorist ja Linnutaja ansamblist külvavad kõrgetasemelist kultuuri Jaagupi ja Uduvere mail.

Loe edasi: Kummardus Riinu hiiepuule

Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Esmaspäeval lõpeb Sindi linnavalitsuse poolt välja kuulutatud hange Tihase tänava mänguväljaku atraktsioonide muretsemiseks ja siis peaks selguma ka kogu kompleksi lõplik maksumus.

Mirko Reiman, Sindi linnaaednik Foto Urmas Saard
Mirko Reiman, Sindi linnaaednik. Foto: Urmas Saard

Linnapea Marko Šorin ütles, et leidub kahtlejaid kelle meelest puudub piisavalt põhjendatud mõttekus laste mänguväljakute rajamiseks ühepere elamute piirkondades. Mõne üksiku arvaja arvates leiduvat igal õuel niigi liivakast, kiik ja õunapuu ronimiseks. „Üht-teist võib muidugi inimestel koduaias olla, aga küsimus polegi ainult asjades. Ennekõike on ühised mänguväljakud sotsiaalsete oskuste arendamiseks nii lastele kui nende vanematele – kogukonna ühendamise kohad.,“ selgitas Šorin.

Linnaaednik Mirko Reiman hoidis käes projektdokumentatsiooni mappi ja tutvustas plaani. Tänavalt väljakule vaates jääb paremat kätt puhta sõreda liivaga piiratud ala. Piirde servad on ääristatud plastikmaterjaliga, et teravad servad ei tekitaks vigastusi. Vasakut kätt jääb tunduvalt suurem lookleva äärisega sõõris veidi jämedama sõelmega liivaga. Reiman ütles, et euronõuded on väga rangelt ette kirjutatud. Seepärast pidi paigaldatavate atraktsioonide ala suurendama, et vastaks kõigile ohutusnõuetele.

Loe edasi: Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard
EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard
Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard
President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Esimese tööna alustati kruusaste teepeenarde peale kogunenud mulla ja rohumätaste koorimisega.

Teepeenra puhastamine Foto Urmas SaardTööde hulka on arvatud tasandusfreesimine ja täielikult asfaldiga ülekatmine. Linnavalitsuse peatuses valmivad uued bussiooteplatvormid. Korrastatakse kiriku kurvi viraaž, samuti Kalamaja tee ja Jaama tänava ristmikud. Kavatsetakse välja ehitada uus bussipeatus, mis saab olema mõlemas suunas Jaama tänava lähedal. Sindi linna eelarvest rahastatava projekti maksumus ületab 74 tuhandet eurot.

 

 

 

Teepeenra puhastamine. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard
Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Pärast seda, kui EELK Sindi kogudus võis 1998. aastal linnalt ostetud hoone oma isiklikuks palvemajaks pühitseda, peeti täna esmakordselt nelja noore leeriõnnistmine, mille viisid läbi Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored Foto Urmas Saard
Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored. Foto: Urmas Saard

Missa alguses pühitses piiskop Joel Luhamets altari tagaseinale paigaldatud uue risti. Õpetaja Taremaa ütles, et rist osteti koguduse oma raha eest Poolast. Rist ei ole eritellimusega valminud, vaid muretseti masstoodangu valikute hulgast. Missa lühijutluse pidas Taremaa.

Armulauaga jumalateenistuse kõige oodatum osa oli leeriõnnistamine. Liis, Georgina, Maarjalis ja Maarika on läbinud pühapäevakooli. Liis ja Maarika on ka ise õpetanud pühapäevakooli õpilasi. Täna otsustasid nad läbimõeldud sisevaatluse põhjal ja õpetuse omandamise abil võtta vastu ususõnum. Kaaskristlaste ees seistes vastasid nad kõhklematult esitatud küsimustele jah-sõnadega. Nüüdsest on noored täieõiguslikud koguduse liikmed, mille kinnituseks saadi ka vastav leeritunnistus.

Kirikupalvele järgnes leeritatutele esimene armulaua sakrament, mis meenutab Kristuse surma eelset lauas istumist oma jüngritega, kellele ta jagas leiba ja veini. Luterliku tava järgi asub sümboolse kujundina leivas ja veinis Jeesuse ihu ning veri, mis lunastas inimese tema möödalaskmistest ehk pattudest.

Loe edasi: Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard
Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt  kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard
Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Lipu päeva tähistamine Sindis

Täna keskpäeval kogunesid Sindi inimesed kodulinna raekoja juurde pidulikule lipurivistusele, et tähistada sinimustvalge lipu 132. sünnipäeva. Juba veerand tundi enne pidulikku algust mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel meelolukaid lugusid.

Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel Foto Urmas Saard
Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard

Lipu sünnipäeval tervitasid kodanikke Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

„Mul on hea meel, et sintlased peavad Eesti Vabariigi sündmuste tähtpäevade tähistamist oluliseks,“ ütles pidupäevalisi tervitanud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes osales Sindis mõned kuud tagasi ka riigi 98 sünnipäeva tähistamisel. Eriti rõõmustab maavanemat teadmine, et nendest üritustest võtavad osa väga paljud kohaliku lasteaia mudilased ja gümnaasiumi algklasside õpilased. „Sellel isamaalisel kasvatusel, mida tehakse Sindis, on meie riigi jätkusuutlikkusele väga oluline panus! Me võime olla kindlad, et need noored kaitsevad meie riigiaateid ka tulevikus!“ Maavanem kinnitas, et sinimustvalge lipp on andnud Eesti rahvale meelekindlust ja julgust. „Vaadates täna siin Sindis sinimustvalgete lippude merd, on mul siiras rõõm, et me peame oma riiki ja lippu kalliks. Ühendagu sinimustvalge lipp meid kõiki ja alati – meid kellele Eesti Vabariik on südames ja kallis!“

Loe edasi: Lipu päeva tähistamine Sindis

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard
Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard
Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev