Rubriik: Pärnumaa

Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.

Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto Urmas Saard
Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.

Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.

Urmas Saard

Mine edasi pildigaleriile ↓

Loe edasi: Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Vaata pildigaleriid

Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard

Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.

Asutav Kogu

Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.

Loe edasi: Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Tänavu tähistatakse Pärnu päeva juba üheksandat korda. Traditsiooniliselt on linnaelanikele ja ka külalistele mõeldud päev täis erinevaid sündmusi ning pakub aktiivseid tegevusi kogu perele.

Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kindlasti tasub Pärnu päeval külastada Iseseisvuse väljakut, kus alates kella 13st esinevad meie kodulinna andekad muusikud.[/pullquote]6. aprilli sündmused saavad alguse juba hommikul kell 10.00, mil Pärnu Keskuse teisel korrusel avatakse väljapanek Pärnumaa ettevõtjate tegemistest – „Toodetud Pärnus“.

Kell 11 ootab Pärnu Ühistranspordikeskus linnarahvast bussijaama esimest sünnipäeva tähistama. Toimub kontsert „Laul ja kitarr – erinevate rahvaste igihaljad laulud“, esineb tenor Lembit Tolga.

Kõik jooksusõbrad on oodatud osalema Sinilillejooksul, läbi mille antakse au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud. Võistluskeskus asub Pärnu Keskväljakul ja avatakse kell 11.00.

Loe edasi: Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard
Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto: Urmas Saard

[pullquote]põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine[/pullquote]Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.

Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Loe edasi: Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Kaks kohviringi ümber Soomaa on taastulekul

Juba kuuendat kevadet järjest avavad Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonna ettevõtjad ja organisatsioonid pop-up kohvikud ning kutsuvad osa saama erinevatest tegevustest.

Jõesuu Külamaja. Foto Urmas Saard
Jõesuu Külamaja. Foto: Urmas Saard

Kui tavaliselt on kohvikud avatud märtsikuus kevade sünnipäeva paiku, siis seekord ootame teid külla kuu aega hiljem, 20. aprillil. Kohvikud on avatud 12.00 – 16.00, kuid tasub jälgida tähelepanelikult programmi, sest mõni kohvik hakkab tegevusega pihta juba varasemal kellaajal. Üritust korraldatakse LEADER-toetuse abil.

Sel aastal soovime rohkem tähelepanu juhtida ka LEADER-toetusega valminud objektidele piirkonnas. Jälgi infot meie kodulehel joemaa.ee või Rohelise Jõemaa Koostöökogu FB lehel.

Järgnevalt väike ülevaade, kes ülestõusmispühade eelsel päeval külalisi ootavad.

Tulihein OÜ pakub toitlustust Järvakandis.

Kõveri Puhkekeskus ootab sind vibu laskma. Nende maastikuviburada on rajatud LEADER toetusega.

Loe edasi: Kaks kohviringi ümber Soomaa on taastulekul

Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Reedel, 5. aprillil täitub 100 aastat Asutava Kogu valimistest, mille puhul tahetakse süüdata austustulukesed kõikide Eesti riigi esimesse esinduskogusse valitud saadikute sünnipaigas.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand
Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand

Tõnis Kalbus on üks saja kahekümnest Asutava Kogu rahvasaadikust, kelle sünnikodu asus Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talus. Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees teadis Kalbuse sünnikoha juures asuvast suurest rändrahnust ja viis Tori vallavalitsuse mõttele kinnitada selle külge mälestustahvel. Vallale ettepanek meeldis ja kuna aega polnud tähtpäevani palju jäänud, pöörduti pikalt arupidamata tellimusega skulptor Ülo Kirdi poole.

„Lees andis ka esialgse teksti, mina lisasin pildi Genist, sest ta on minu kauge sugulane – vana-vana-vanaonu poeg,” rääkis Jüri Puust, kes on Tori valla majandusosakonna juhataja. „Tahvli teksti tegi täiendava muudatusettepaneku Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ta pidas oluliseks lisada täpsustavalt juurde EV sise- ja kohtuminister,” jätkas Puust.

„Teadmata on Kalbuse täpne surmaaeg. Välja pakutud ja mõnel pool kirjutatud kuupäev ei ole usutavat kinnitust leidnud,” teab Lees öelda. Surmaasjaolusid ja võimalikku kuupäeva otsis tulemusteta ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Plaadi viimases kujunduses on sünniaeg toodud talu juurde ja aastaarvud jäetud nime alla. Teksti lõpliku versiooni vormistas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Nii Kirt kui Puust leiavad, et selline lahendus jätab lõpetatud mulje.

Mälestustahvel valmib punakaspruunist graniidist, ligilähedaste mõõtmetega 1 korda 0,7 meetrit. Kiri tuleb kuldne ja plaadi ülemisesse otsa kinnitatakse pronksist bareljeef. Eile õhtul toimunud telefonivestluse ajal ütles Kirt, et pronksivalu on parajasti jahtumas. Valmis plaadi viib Kirt Kõverojale neljapäeval. Vallale läheb mälestustahvel maksma 1000 eurot.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi pidulik avamine toimub Tori vallavanema Lauri Luuri osalusel 5. aprillil kell 13.30. Avamisele tuleb ka lapselaps Jaan Kalbus, kes võtab samuti sõna.

Loe edasi: Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Tänaseks on käivitatud kõik tootmisliinid Metsä Woodi Pärnu vineeritehases. Järeltöötlemisliinide käivitamisega on täies mahus ellu viidud investeerimisprogramm Pärnus. Uute liinide tarbeks on tehas värvanud töötajaid ja tänaseks töötab tootmises umbkaudu 170 inimest.

Kaarel Tali. Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto Metsä Wood
Kaarel Tali, Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto: Metsä Wood

[pullquote]Lai mõõtude ja pealistusmaterjalide valik on ideaalne näiteks kaubikute ning betoonivalurakiste tootjatele.[/pullquote]“Oleme rahul, et investeerimisprojekt on valmimas,” ütles tehase juht Kaarel Tali. “Järeltöötlemisliinide käivitamine tähendab, et oleme tehniliselt võimelised tehtud investeeringust maksimumi võtma. Suudame nüüd toota kõiki vineeritooteid, mis tehast rajama asudes kavas olid. Meie peamised tooted, erinevate pealistusmaterjalidega suuregabariidilised vineeriplaadid on meie konkurentsivõime nurgakiviks.”

Pärnusse kaasaegse kasevineeritehase loomine on oluline samm Metsä Woodi toodetele lisaväärtuse loomisel ja ettevõtte tootmisefektiivsuse tõstmisel. Tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja see on ühtlasi Metsä Woodi esimene tootmisüksus, kus tarneahel on digitaalselt modelleeritud.

Loe edasi: Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard
Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha[/pullquote]28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Loe edasi: Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard
Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Loe edasi: Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Paikusel soovitakse ka Pärnu linna osana oma kodukandi arengus kaasa rääkida ja olla teadlikud neid puudutavatest linna arengukavadest ning otsustest. Uue kodanikeühenduse algatajate sõnul on täna selleks elanike koostöö olulisem kui kunagi varem.

Paikuse lipp. Foto Urmas Saard
Paikuse lipp. Foto Urmas Saard

[pullquote]Paikuse valla üks ülesandeid on kodanikuühiskonna arenguks soodsate eelduste loomine. Kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks[/pullquote]Juba eeloleval pühapäeval, 31. märtsil koguneb asjast huvitatud osavalla piirkonna rahvas Paikuse osavallakeskuse majja, mis asub Paikuse alevis Pärnade pst 11. Algatuse eeskõneleja Anneli Vridolini teatel saab hakata omavahel tutvuma ja teed jooma kell 17:30, aga võib ka varem tulla, sest saali pääseb alates kell 17:00. Sisuline arutelu on plaanitud kolmele tunnile (18:00 – 21:00).

Kokkusaamisele võib tulla kogu perega. Lastele on olemas mänguasjad ja joonistusvahendid.

Päevakord on avatud mitmesugustele ettepanekutele.

Loe edasi: Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard
Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu[/pullquote]“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Loe edasi: Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto Urmas Saard
Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes[/pullquote]Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.

Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnu linnavalitsus saatis volikogule vastuvõtmiseks Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu, mida volikogu hakkab arutama 25. aprillil toimuval istungil.

Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto Urmas Saard
Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi (pildil) rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Detailplaneeringus pakutud lahenduses on uue silla veepealse silde ala üle Pärnu jõe kõige lühem – 230 meetrit.[/pullquote]Linnavalitsus esitas volikogule detailplaneeringu, mis näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Loe edasi: Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas esimese Pärnumaa mini- ja miniminiettevõtjate festivali, mille eesmärgiks seati noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni andmist, samas tunnustati ka nende ettevõtlikkust.

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto Kristi Suppi
Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto: Kristi Suppi

Pärnumaa esimene miniettevõtjate festival peeti reedel, 22. märtsil Strand SPA & Konverentsihotelli viiendal korrusel asuvas Lahe saalis. Festivalil osales ka paljude õpilaslaatade korraldamise kogemusega majandusõpetaja Kristi Suppi, kes on muuhulgas Külauudiste infoveski kirjasaatja. Uudisteportaali palvel vastas ta mõnedele küsimustele, et saada toimunust paremat ülevaadet.

Õpilas- ja minifirmadele korraldab Junior Achievemet Eesti SA igal aastal laatu ning võistlusi. Ka Pärnumaal toimuvad traditsioonilised õppefirmade laadad ja Pärnu kolledžis korraldatakse õpilasfirmade konkurssi. Miks on vaja veel festivali?

Õpilasfirmadel (gümnaasiumi programm) on olnud palju rohkem võimalusi kui minifirmadel (7.-9. klass), kellele on nüüd juba mitmendat aastat toimunud ka üleriigilised võistlused. Kõige noorematele, mini-minifirmadele, pole eriti midagi pakkuda olnud, peale mõne müügivõimaluse. Kuna miniminifirmade (5. klass) programm on meil hoogu kogumas, siis tuli SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja välja mõttega korraldada mõõduvõtmine kõige noorematele. Pannes kokku nii minimini- kui minifirmad (esimesi üksi on veel väga vähe), sündiski see ettevõtmine.

Loe edasi: Pärnumaa miniettevõtjate festival

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard
Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo[/pullquote]Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Loe edasi: Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard
Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Sindis lammutatakse KredExi toetusel kaks kasutut lobudikku

Täna saabus Tori vallavalitsusele SA KredExi ametlik otsus, mis kinnitab toetuse taotluste rahuldamist Sindis majade Pärnu mnt 22 ja Kooli tn 8 lammutamiseks.

Sindis, Kooli tänaval. Foto Urmas Saard„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.

Pärnu mnt 22 eraldatava toetuse summa on 32 900€, projekti kogumaksumus on 47 000€, Kooli tn 8 eraldatava toetuse summa on 9458,40€ ning projekti kogumaksumus on 13 512€.

Kaie Toobali sõnul aitab kasutuseta hoonete lammutamine korrastada linnapilti ning likvideerib kaks potentsiaalset ohuallikat. „Nende asemele saab tulevikus rajada uusi arendusi.”

 

Sindis, Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard
Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard
Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele[/pullquote]Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Loe edasi: Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv
Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto Urmas Saard
Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga[/pullquote]Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.

Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.

Loe edasi: Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Sindis tähistati vastlapäeva valimispäeval

Vastlapäev langeb tänavu 5. märtsile, aga Sindi Naisliit ja Vene segakoor Slavjanotška otsustasid Sindi seltsimaja ja Kahurimäe vahelisel alal ühiselt liugupäeva tähistada juba täna.

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto Urmas Saard
Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto: Urmas Saard

Hommikuks maha sadanud lumi tegi vahepealse sulaga mustaks muutnud maa uuesti valgeks. Vaatamata plusskraadidele jätkus Kahurimäel siiski niipalju lund, et sai künka nõlvadelt päris hoogsalt pikka liugu lasta. Rahvakalendri järgi teame, et vanasti tehti vastlasõite ka hobusega. Sõidetud sugulaste ja tuttavate juurde, tihtipeale ka kõrtsi. Sindis tehti täna saanisõitu lühemalt ja tiirutati ümber kelgumäe.

Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et ligemale paarisaja vastlakukli eest tasus Tori vallavalitsus. Lisaks vastlakuklitele küpsetasid Slavjanotška naised pannkooke. Ka Pärnumaa Noorte Kokandusringid olid valimispäeva puhul oma kohvikuga kohal. Sindi noortekeskuse kokandusringi Sinklased noormehed Kaur Kasemaa ja Fred Hussar pakkusid kohvi, käsitöölimonaadi, vett, võileibasid, pulgavahvleid, käsitöökomme.

Slavjanotška koorivanem Niina Mozessova tutvustas vastlakombeid. Slavjanotška ja naisliit tegid päeva lõbusaks mitmesuguste seltskonnamängude korraldamisega. Velleste sõnul oli vastlatrallil täna rahvast oluliselt rohkem, kui viimastel eelmistel aastatel.

Loe edasi: Sindis tähistati vastlapäeva valimispäeval