Pärnumaa

Pärnu-Jaagupi loomingutuba kutsub

Märtsikuus on Halinga valla loomingutoas kavas mitu õpipäeva. 

1. märts – makramee ehk sõlmpits. Seda tehnikat saab kasutada nii kottide, ehete, vööde kui ka seinavaipade tegemiseks. Tutvustatakse põhilisi töövõtteid ja nende kombineerimist. Kellel on, võib ka materjali ise kaasa võtta.

15. märts – ogalala.  See on pärlipõimingu tehnika. Selle jaoks on vaja kapronniiti, nõela, seemnehelmeid ja mõned suuremad pärlid (15-20).

29. märts – Tenerife pits . Selle tehnikaga on mõnus teha õhulisi lilli, kuid saab teha ka mitmesuguseid motiive ja neid sallideks, pluusideks, linikuteks ühendada. On olemas spetsiaalne töövahend, mida kaubanduses nimetatakse „lillealuseks”. Selle alusega on mõnus lillekesi ja motiive teha, kuid saab ka ilma.

Algusaeg kell 18. Kursused toimuvad Pärnu-Jaagupi rahvamajas.
 Rohkem infot e-posti aadressil: sulger.anne@gmail.com või tel 5624 5730. 

Vaata ka loomingutoa blogi aadressil: www.pjloomingutuba.blogspot.com.

Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje

Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis». Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.

Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid

internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

Pühapäeval toimub suusamatk Sindi-Reiu-Sindi

Homme, 27. veebruaril on kõigil suusaspordi huvilistel võimalus osa võtta Sindi-Reiu-Sindi suusamatkast. Matk on kavandatud Pärnu ja Reiu maaliliste jõgede jääle, kus ligi 16 kilomeetri pikkune rada, mis annab võimaluse distantsi läbida nii klassikalises- kui vabatehnikas.

Start antakse Sindi Linnavalitsuse eest ja matk kulgeb marsruudil Sindi Linnavalitsus – Pärnu jõgi-Reiu jõgi – Reiu Puhkekeskuse kontrollpunkt – Reiu jõgi – Pärnu jõgi – Sindi Linnavalitsus. Start on avatud Sindi Linnavalitsuse juures pühapäeval kell 11.00-12.00. Suusamatkaks registreerimine on kohapeal.

Kuuma teed pakutakse matkalistele Reiu kontrollpunktis ja Sindi Linnavalitsuse juures finišis. Selle talve ühest viimasest suusatamise naudingust osa võtma on oodatud kõik suusamatka huvilised, kes soovivad nautida varakevadist, kargelt kaunist loodust. Üritus on osavõtjaile tasuta.

Sindi-Reiu-Sindi suusamatka korraldavad After Ski OÜ, koostöös Sindi Linnavalitsuse, Pärnumaa Spordiliidu, Sindi Sõprade Seltsi ja Reiu Puhkekeskusega.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Täna ja homme tehakse Pärnus välku

Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.

Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Haademeeste_vald_fl_n2814 — Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“ tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.

Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal.

Info ning eelregistreerimine
Tea Hanson
tel: 528 4061
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Pärnus kestab jääfestival

Cat Leopold, autor Raivo Perandi, Pärnu Lastepargis; osa jääfestivalist Icesicle.
Foto: Urmas Saard

Reede õhtul algas Pärnu Vallikäärus Pärnu esimene jääfestival. Loe edasi: Pärnus kestab jääfestival

Urge raamatukogus toimub Kihelkonnatund

3. märtsil algusega kell 17 toimub Sauga vallas Urge raamatukogus Kihelkonnatund.

Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.

Teine esineja Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist räägib külaliikumisest.

Liivia Koolme

Sindi linna aastainimese aunimetuse pälvis Mihail Šorin

Sindi linnavolikogu määras oma eilsel istungil aunimetuse Sindi linna aastainimene 2010 Mihail Šorinile.

Sindi linna aastainimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Seekord laekus linnavalitsusse viis taotlust ning esitati kaks kandidaati aasta inimese aunimetusele. Sindi linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Sindi linna aastainimeseks 2010.aastal Mihail
Šorini. Ta on tuntud kui kauaaegne spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener, Sindi avatud noortekeskuse kabe ja lauamängude ringijuht, liuvälja rajamise eestvedaja ja korrashoiutööde teostaja, paljude linna spordiürituste korraldamises aktiivne osaleja, mitmete koristustalgute algataja ning kaasalööja ja seda kõike vabatahtlikult. Mihal Šorini esitasid aunimetusele Sindi avatud noortekeskus, Sindi Sõprade Selts ja Sindi linna
lapsed.

Koos aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 640 eurot (maksuvabalt). Aastainimese aunimetus antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi seltsimajas, kus isamaaliste laulude kontsertkavaga esineb muusik ja helilooja Kait Tamra.

Viktor Kaarneem

Pärnu muuseum saab uue hoone

Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.

„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“

Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.

„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.

Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.

Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.

Allikas: Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Laupäeval tuleb Pärnus rohevahetus

Kõik, kel kodus mõni toataim üle või puudu, võivad laupäeval, 19. veebruaril minna Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saali Allika 2a, kus kella 10-11 toimub toataimede rohevahetus. Rohevahetusse tulevad nii toataimed, tütartaimed, pistikud, sibulad, mugulad kui seemned. Hädalised saavad kaasa ka taimepotte ja muid anumaid. Astroloogilise kalendri järgi kestab homsest kuni 25. veebruarini hea külvi- ja istutusaeg.

Kell 11 algab samas loeng toataimede kasvatamise iseärasustest, valguse, õhuniiskuse, kastmise ja väetamise nippidest, kasvusubstraatidest ja taimekaitsest. Praktilise tööna õpitakse istutama erinevaid orhideesid.

Päeva korraldab Pärnu Aiandusklubi.

Reedel algab Pärnus jääfestival

Jääfestivali linn Pärnu. Foto: Urmas Saard

Eesti läänekülg, Pärnu ja Pärnumaa, on läbi aegade olnud seotud veega. Pärnu asukoht mere ja jõe ristumiskohas on eestlaste koduks olnud juba iidsetest aegadest saati.

Loe edasi: Reedel algab Pärnus jääfestival

Pärimuskultuuripäev Sindi Seltsimajas

Kőigile rahvakultuuri huvilistele pakutakse Sindis vőimalust nautida rahvalikku muusikat ning tantsu. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 15.00, toimub Pärimuskultuuripäev Sindi seltsimajas. Esinevad Murueided, Kihnu Virve pereansambel ja Manija Poisid. Pärimuskultuuri päevade korraldajaks on Pärnumaa naisklubi. Üritustesari vőimaldab kohalikel inimestel saada osa Eesti pärimuskultuurist. Käsitöö ja raamatute näitusmüügiga on kohal Kihnu Muuseum. Üritus on tasuta.

Allikas: Sindi.ee
Foto: Maaleht

Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

12.veebruaril algusega kell 10. 00. “Viiralinna ehitamine ja Suur Suusasõit”
Viira Kooli ääres.

Võta kaasa lapsed, vanemad, sõbrad ja tule meiega koos talverõõme nautima!
Oodatud on kõik huvilised, olenemata soost, vanusest, nahavärvist, maailmavaatest või sportlikust vormist! Osalemine ainult enda muretsetud suusavarustusega. Registreerimine kohapeal. Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Pühapäeval saab Kurgjal pätte valmistada

Pätid on riidest jalatsid, mida on kantud eelkõige Muhu rahvarõivaste juures. Tänapäeva mõistes on pätid oma olemuselt sussid. Neid on võimalik väheste abivahenditega ise kodus valmistada.

Susside pealsed võib teha kas linasest või villasest kangast. Ajaloost on teada, et sageli kasutati pättide valmistamiseks juba kantud rõivaesemeid. On teada, et selline kokkuhoidlik käitumine on tekitanud omal ajal vanavara kogujatele meelehärmi – vanad pikk-kuued ja vammused elasid nii juba oma uut elu pättidena. Taldadeks on kasutatud pargitud veisenahka. Tänapäeval teatakse Muhu pätte, mis on kaunistatud lopsaka tikandiga. Kuid algselt on pätid olnud tööjalatsid ja seetõttu lihtsad ning kaunistamata.

Susside tegemine on Kurgjal kavandatud kahele pühapäevale – 13. veebruarile ja 13. märtsile. Veebruarikuus plaanitakse tegeleda susside kaunistusliku poolega. On võimalik õppida lilltikandit, geomeetrilist tikandit ja aplikatsioontehnikat. Kavandatakse endale meelepärane muster ja selle paigutus sussil. Märtsis on kavas susside tallutamise õppepäev, mida tuleb õpetama Muhu juurtega ja hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias studeeriv Talvi Sarapuu.

Mõlemad õppepäevad algavad kell 10 ja kestavad 16ni ning toimumiskohaks on muuseumi käsitöömaja õppeklass. Esimesel õppepäeval võib susside tarvis kaasa võtta endale meelepärased pealiskangatükid (kaks tükki, naisterahva sussidele A4, meestele suuremad). Materjaliks võib olla nii villane kui linane. Teisel õppepäeval on vaja kaasa võtta sama suurusega linased voodrikangatükid ning tallast pisut suuremad nahatükid. Nii kanga kui ka naha puhul sobib kasutada vanu rõivaid ja nahkkotte. Hädalistel on võimalik kangast, nahatükke ja tikkimislõngu osta ka kohapealt. Raha võiks ka lõunasöögi tarvis tasku pista.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine esimeseks õppepäevaks hiljemalt kolm päeva enne toimumist. Teisele õppepäevale lõpetatakse registreerimine 1. märtsil. Ennast kirja pannes on oluline teada tegema hakatava sussi numbrit, et saaksime muretseda vajalike numbritega pätipakud ehk liistud. Info või registreerimine tel 4458 171 või 5665 7134 või info@kurgja.ee.

Urge külakeskuses fotonäitus “Pulmafotod läbi aegade”

Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.

Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.

Näitus on avatud veebruari lõpuni.

Lähemalt saab uurida http://www.sauga.ee/Urge-Raamatukogu.37.0.html ja http://kodukylam6tted.blogspot.com

Pärnu jääfestival köidab kireva programmiga

Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.

Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.

Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.

Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.

Rohkem infot: www.waterfest.eu/et

Kauneim metsalaul on “Metsas”

Klingi-Nõmmes valiti eile tänavasue metsa-aasta ühel avasündmusel kauneim metsalaul 2011, milleks osutus Libatse Lasteaed-algkooli ansambli Maria Wunderlich “Metsas”, ansambli juhendaja on Kaie Rahu

Kilingi-Nõmme oli 2005.aastal Eesti Metsapealinn, mille raames korraldas Kilingi – Nõmme Gümnaasium koolisisese laulukonkursi. Nüüdseks on sellest välja kasvanud populaarne laulukonkurss Pärnu maakonnas. Konkursil esitati nii eestikeelseid, kui ka võõrkeelseid laule. Lisaks metsa – ja loodusteemalistele lauludele on esitusel ka teised ilusad laulud.

Kaunim metsalaul on ka üks rahvusvahelise metsaaasta ürituste sarja sündmustest.Lauluvõistlusest võttis osa 103 laululast koos juhendajatega 14 erinevast koolist üle Pärnu maakonna. 2011. aasta konkurss oli järjekorras seitsmes (maakondlikul tasemel kuues kord).

Konkursil osalevad lauljad 1. – 12. klassini, nii solistide, duettide kui ansamblitena. Žürii tööd juhtis Kilingi-Nõmmest sirgunud laulja – Liisi Koikson.

Rohkem infot laulukonkurssi kohta vaata siit

Allikas:
Laine Ülemaantee
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi huvijuht

Pärnus tuleb konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”

Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.

Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

Soomaa Sõprade Selts kutsub mõttetalgutest kokkuvõtteid tegema

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:
27. jaanuaril algusega kell 18 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses.
Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.

Allikas: greengate.ee

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum — Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas. Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Suusasõpru ootab pühapäeval Reiu puhkekeskus

Pühapäeval, 23. jaanuaril on suured ja väikesed suusasõbrad oodatud Reiu puhkekeskusesse, kus kell 11 antakse start Reiu-Raeküla suusaretkele.

Osalema on oodatud nii klassikalise kui ka vabastiili harrastajad. Kolmetunnise ajalimiidi sees võib iga spordisõber valida just endale sobiva rajapikkuse.

Kõik saavad nautida Raeküla männiku radasid oma võimetele vastavas tempos. Tagasi Reiu puhkekeskusse oodatakse suusatajaid hiljemalt kell 14. Seal pakutakse sooja jooki ning algab võitude loosimine. Muu hulgas autasustatakse ka aktiivsemat kooli. Reiu puhkekeskus on omalt poolt välja pannud retke peaauhinna – tasuta saunaskäigu seltskonnale.

Tegevust jagub sel talvisel sportlikul pühapäeval neilegi, kes suusarajale ei lähe. Võimalik on teha saanisõitu, kelgutada, uisutada. Reiu puhkekeskuse kohvik pakub suppi ja muudki paremat. Pärast autasustamist tuleb aga „Tantsupidu suusabaasis”.

Reiu-Raeküla suusaretkega tähistatakse sümboolselt ka aasta möödumist sellest, kui Reiu vanal raudteesillal allkirjastasid Pärnu linnapea, Paikuse ja Tahkuranna vallavanem ning Pärnu maavanem ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt arendatakse Reiu-Raeküla piirkond kogu regiooni jaoks oluliseks tervisespordikeskuseks.

Rohkem infot: www.reiupuhkekeskus.ee

Paikuse vallal valmis esimene kalender

Nüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.

Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.

Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender

Täna läksid loodusesõbrad Soomaal räätsamatkale

Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com

Audru vallas õpetatakse räätsade valmistamist

Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.

Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.

Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.

Allikas: parnupostimees.ee