Pärnu

Tasakaal eakate elus

Irja Suvisild on Hiina traditsioonilise meditsiini loodusterapeut, kes 7. veebruaril jagas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale oma teadmisi ja õpetas esmatähtsaid massaaži ning võimlemise harjutusi.

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale Foto Urmas Saard — Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale. Foto: Urmas Saard

Kaheksa aastat tagasi omandas Suvisild Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi kutse. Nüüd küsib ta, kas oskame looduse võimalusi kasutada?

Suvisild nimetas kolme kõige olulisemat komponenti inimese elus, milleta pole võimalik elus püsida. Hingamiseta peame vastu kolm minutit, veeta kolm päeva ja toiduta kolm nädalat. Sügav hingamine lõdvestab rindkere lihaseid ja avaldab kogu närvisüsteemile rahustavat toimet. Seda rääkides sooritas ta hingamisharjutusi ja palus kõigil sama järgi teha. Sissehingamine kestis üks kuni kaks sekundit, järgnes paus neli kuni kaheksa sekundit, lõpuks välja hingamine kaks kuni neli sekundit.

Hommikul ärgates on soovitav juua üks klaas leiget vett. Lisada veele õunaäädikat või sidrunimahla, mis teeb vee aluseliseks. Nõnda saab abi kõrvetiste vastu. Maole on kasulik leige vesi meega. Vee laadimiseks hoida vett kannuga aknalaual, et juua päikese vett.

Loe edasi: Tasakaal eakate elus

Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu Liblika lasteaias toimus hädaabinumbri 112 ohutuspäev „Oskan aidata“. Tänavu oli peateemaks jääohutus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

[pullquote]õnnetuskohale sõitmise asemel said nad koos laste ja õpetajatega Tuletõrjeauto Tantsu tantsida[/pullquote]Euroopa 112 päeva ohutuspäeval „Oskan aidata“ õpetatakse lastele, millal ja kuidas helistada numbrile 112 nii Eestis kui kogu Euroopas.

9. veebruaril korraldas Pärnu Liblika Lasteaed koostöös tervishoiuvaldkonnas tegutseva firmaga Eldred OÜ Pärnu lasteaedadele Euroopa hädaabinumbri 112 jääohutuse päeva „Oskan aidata“. Ohutuspäev toimus juba kolmandat aastat ning sellel tuletatakse lastele meelde hädaabinumbrit 112 ning õpetatakse läbi mänguliste ja põnevate tegevuste, kuidas ennast ja teisi hätta sattudes aidata. Sellel aastal on õpetussõnade põhirõhk jääohutusel.

Pärnu Liblika lasteaia direktori Aime Dreimanni sõnul on väga oluline lastele ja muidugi ka täiskasvanutele pidevalt meelde tuletada hädaabinumbrile 112 helistamist.

Loe edasi: Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Loe edasi: Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard — Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Loe edasi: Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard — Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi — Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard — Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Loe edasi: Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Kuidas olla rahatark?

Täna külastas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kes rääkis finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas Foto Urmas Saard — Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas. Foto: Urmas Saard

Kati Voomets ütles enda tutvustuseks, et on panganduse erinevates ametites töötanud umbes kuus aastat. „Alustasin tellerina. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tööd juhin alates eelmise aasta veebruari algusest.“

[pullquote]Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid[/pullquote]Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid tegutseb panga igapäevatööst iseseisvana. Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks asutatud teabekeskus tegutseb Rootsis juba 50 aastat, Baltikumis aastast 2010. Keskuse ülesandeks on elanikkonna majanduslikku toimetulekut ja finantskäitumist mõjutavate tegurite analüüsimine ning neutraalse info andmine laenude, maksete ja säästmise, samuti rahaasjade turvalisuse kohta. Teabekeskus uurib näiteks rahva säästmisharjumusi ja eelarve planeerimisi.

Loe edasi: Kuidas olla rahatark?

Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Täna toimus Pärnu raekoja saalis pidulik sõjaväeline rituaal, mille käigus senine Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil andis maleva lipu üle major Kristian Kivimäele, kes jätkab oma eelkäijate eeskujul uute ülesannete täitmist.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe Foto Urmas Saard — Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe. Foto: Urmas Saard

Tähtsa toimingu tunnistajatena olid kohal ka varajasemad Pärnumaa maleva pealikud Mehis Born, Erik Reinhold, Kalle Ojaste, Tiit Tammela ja Peeter Müürsoo. Juhtimise üleandmise tseremoonial viibisid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, malevkondade pealikud, maleva palgaline koosseis, kaitseliitlased ja maleva koostööpartnerid.

[pullquote]Kivimäe poole pöördudes hindas Kiili tema väga rahulikku ja kindlat meelt[/pullquote]Kiili sõnul tuleb sõjaväelaste pidevat ümberpaigutumist pidada loomulikuks teenistuskäiguks. Kaitseliidu ülema arvates jääb tänavune maleva pealiku vahetus ainsaks. Neli ja pool aastat Pärnu malevat juhtinud Miil suundub teadmiste täiendamisele Balti kaitsekolledžisse.

Loe edasi: Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard — Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Loe edasi: Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard — Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Pärnumaa Omavalitsuste Liit valis aasta pärliks aastate tegutseja Tiina Tõnismäe, kes pikka aega juhib ka meie kunstiringi. Auhind anti üle 15.detsembril hotellis Strand toimunud Tähesäral.

Tiina on rahvusvaheliselt tuntud Pärnu Hansapäevade organiseerija, Pärnu Kunstide maja ringijuhendaja, lavastuste kujunduste looja … Tiina on suurepärase tajuga atmosfääri looja ja kujunduselementide väljamõtleja. Enamiku kunstilise terviku loomiseks vajalike pisiasjade valmistamisega saab ta ise hakkama.

Ta saab tõesti kõigega hakkama, olenemata materjalist!

2000.aastal, kui olin Sindi Gümnaasiumis huvijuht, valmis meil algupärane muusikal „Ununenud muinaslugu“ , milles esinesid teater Estonia lauljad peaosas primadonna Terese Raidega, gümnaasiumi lauljad ja näitering. Juhendajateks olid oma ala profesionaalid. Muusikaliga esineti Sindis, Pärnus, Tallinnas, Saaremaal, Narvas…

Loe edasi: Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard — Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Loe edasi: Kas Eesti lipp number kaks?

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi — Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

[pullquote]Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?[/pullquote]Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Loe edasi: Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Pärnu Kunstiklubi annetas maale Pärnu Y-klubile kohaliku kogukonna toetuseks

Teisel adventpühal annetasid Pärnu Kunstiklubi liikmed 13 maali Pärnu Y-klubi heategevusloterii läbiviimise toetuseks.

Pärnu Kunstiklubi 2017 a jõulupidu — Pärnu Kunstiklubi 2017. a jõulupidu

Pärnu Kunstiklubi asutati 1976 ning ühendab peamiselt maalivaid harrastuskunstnikke Pärnust ja Pärnumaalt – Tiina Niin, Tiina Erala, Ella Źuliene, Ervin Raud, Lembi Sõro, Ülle Raidma, Malle Heinonen, Ly Saat, Kadri Grishin, Marju Lorentson, Tiiu Lehiste, Selma Juurikas, Aili Mets.

Pärnu Y-klubi korraldab juba mitmendat aastat Raeküla vanakooli Keskuse sündmustel heategevusloteriid, et toetada RVK Avatud Noortekeskuses kohalikele lastele erinevate arendavate tegevuste korraldamist. Iga Raeküla Vanakooli Keskuse sündmust külastav heategevusloterii ostja võib saada ühe maali omanikuks.

Alates tänavu sügisest on Pärnu Y-klubi kogunud 392 eurot.

Pärnu Y-klubi MTÜ, rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y`s men International liige, korraldab heategevusloteriid majanduslikes raskustes perede lastele pillide soetamiseks ja huviringi õppetöö läbiviimiseks. Jõulud on andmise aeg ja igaüks meist saab oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele EE481700017001569834 (Luminor Bank AS) või osaledes heategevusloteriis, mida klubi liikmed korraldavad Vanakooli keskuses toimuvatel sündmustel.

Marina Mesipuu
Pärnu Y-klubi president
Raeküla Vanakooli Keskus

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

“Pärnumaa jõulud 2017” on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 16. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard — “Pärnumaa jõulud 2017” Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Loe edasi: Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard — Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

[pullquote]Annetusi teevad ka Peterburi eestlased[/pullquote]Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Loe edasi: Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Läti nädal Pärnus jätkub tänasest avatud vendade Kalninšite fotonäitusega „Wondrous Latvia“, mida huvilised näevad Pärnu Kontserdimajas kuni 30. novembrini.

Vendade Kalninšite fotonäitus Wondrous Latvia Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Vendade Kalninšite fotonäitus “Wondrous Latvia” Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Enne fotode jõudmist kontserdimajja võis näitust näha ka Pärnu Keskraamatukogus, aga seal ei pääsenud need eriti hästi mõjule, sest päevavalgus asus tööde taga. Nüüd langeb loomulik väljast paistev valgus otse fotodele. 42 suuremõõdulist fotot kontserdimaja teise korruse fuajee kõverduval seinal loob jalutaja jaoks omamoodi põneva avastamiste jada, mille lõppu ei oska vaataja ette aimata.

„Me oleme fotografeerides töötanud selle näituse heaks umbes 15 aastat,“ ütlevad vennad Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš. Makrofotod on pildistatud Läti firma Baltic Helicopters lennumasina pardalt. Pildistatud on valget talve, õrnrohelist kevadet ja rohetavat suve. Pildistatud on Daugava ehk Väina jõge, mis on vendade sõnul üks Läti sümboleid. Piltidel näeb Läti rahvusparke. Näiteks Gauja rahvuspargi territooriumil asub Zvārte kalju, mis on üks maalilisemaid devoni liivakivipaljandeid Lätis. Samas rahvuspargis näeb ka Turaida lossi. Samuti näeb näituse fotodel Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja palju teisi looduskauneid pilte.

Loe edasi: Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard — Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Loe edasi: Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Viimasena täitis fortuuna väga tähtsat ülesannet Anastasija Venska Riiast, kes asub vabatahtlikuna teenistuses Narvas, kuid on kogu Läti nädala töötanud Pärnus, saades osa võimalikult paljudest sündmustest, mis sellel nädalal toimunud ja veedab ka tänase õhtu Raeküla Vanakooli Keskuses.

Anastasija Venska Riiast Foto Marina Mesipuu — Anastasija Venska Riiast. Foto: Marina Mesipuu

→ Pastakas – Krist Suppi
→ Pastakas – Heidi Vellend
→ Käsilipp – Eve Ennok
→ Võtmehoidja – Jaan Viska
→ Latvian Voices CD – Ly Mäemurd
→ Akupank (päeva peaauhind) – Aino Edo

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.

Külauudised loosib täna kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard — Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Loe edasi: Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud

Läinud nädala laupäevast kuni tänaseni kestnud veebiviktoriin on saanud läbi ja täna hommikul esitatud kolme viimase küsimuse vastusedki nüüdseks kättesaadavad.

Jurmala rand Foto Külli Šorin — Jurmala rand. Foto: Külli Šorin

Raudteepeatus Jurmalas Foto Urmas Saard — Raudteepeatus Jurmalas. Foto: Urmas Saard

19) Pärnu ja Jurmala linnade kaugus teinetesisest on mööda maanteed liikudes 224,3 km.

20) Jurmala on rikas looduslike ressursside poolest. Kermeri rahvuspargis leidub mineraalvett ja terapeutilist muda, mida kasutatakse igapäevaselt hotellides mitmesuguste raviprotseduuride tegemiseks.

21) Jurmala ja Riia vaheline raudteeühendus avati 1877. aastal

Auhindade jagamine toimub täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud

Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused

Sarnaselt eelmistele päevadele jätkatakse ka selle uudisnupu vahendusel vastajate kommentaaride avaldamisega. Lisaks viktoriini korraldaja vastused vastajatele.

Ratastega Jurmala rannas Foto Urmas Saard — Ratastega Jurmala rannas. Foto: Urmas Saard

Fortuunaks valiti Gerallt Rhun Walesist.

→ Pastakas – Jaan Viska
→ Pastakas – Eve Ennok
→ Käsilipp – Marko Šorin
→ Võtmehoidja – Aino Edo
→ Latvian Voices CD – Este Maidle
→ Akupank – Ly Mäemurd

Palju õnne!

Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused

Läti nädala veebiviktoriini seitsmes päev

Eelmise nädala laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin, mis koostatud Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna poolt, on jõudnud viimasesse päeva ja vastamiseks jääb aega ainult keskpäevani.

Foto: Edijs PÄlens — Jurmala. Foto: Jurmala linnavalitsus

Tavapäraselt avaldame esmalt eelmise päeva küsimuste vastused.

16) Riiat ja Jurmalat ühendava jalgrattatee pikkus on 20 km.
17) Kemeri rahvuspargis elab 97 kaitsealust liiki.
18) Dzintari metsapargi keskel asub lemmik koht lastele, kus leidub mänguväljakuid erinevale eale. Sealse vaatetorni kõrgus on 30 m.

Viienda päeva loosimise tulemused leiab siit.

Kõigil eelnevatel päevadel väljaloositud ja täna loosi minevad auhinnad saab kätte juba täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhindade lauda katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.

Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini seitsmes päev