Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Foto: garavasara.com

Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.

Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas

Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.

Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.

Allikas: Loov Eesti

Lätlane paiskab müüki küüslauguveini

Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.

Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.

Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.

Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“

Maarahva kongressi külaliste mõtteid

Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.

Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.

“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.

Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.

Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.

“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.

Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.

“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.

Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.

Mari-Anne Leht

Soomes on tänane päev pühendatud vaikusele

Täna, 8. oktoobril peetakse meie põhjanaabrite juures vaikuse päeva. Selle päevaga soovivad soome looduskaitsjad tagada loodusvaiksete paikade säilimise ja pöörata tähelepanu müra kahjulikule mõjule.

Vaikuse päeva on Soome looduskaitseliidu eestvedamisel tähistatud 2000. aastast. Looduskaitseliit ja kuulmisliit kutsuvad 8. oktoobril veetma veerand tundi vaikuses – lülitama välja mobiiltelefonid ja kõik muud müra tekitavad seadmed. Vaikuse veerandtunde peetakse ka kärarikastes koolides ja lasteaedades, misjärel arutletakse vaikuse vajalikkuse üle.

Vaikuse päeva puhul annab Uusima keskkonnakaitse piirkond Vaikse Haavalehe auhinna inimesele või organisatsioonile, kes tegutsevad vaikuse ja vaiksete piirkondade edendamise ja säilitamise nimel. Auhinna saab änavu müra mõju tervisele uurinud Marja Heinonen-Guzejev.

Valga ja Valka maakondi
ühendab 80 kilomeetrit matkaradu

Eesti ja Läti avasid ühiselt Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab 80 kilomeetrit matkaradasid. Ala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada.

Neist pikim on 60 kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga, mis ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid. Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on ühisala  eesmärk tutvustada piirkonna eripalgelisi pärandkultuuri objekte. “Näiteks vanad talu- ja mõisahooned, veskid, piirimärgid, tähelepanuväärsed puisniidud, ohvrikivid ning –männid. Rajad ühendavad juba olemasoleva RMK vaatetorni ning looduskeskuse,” lisas Timberg.

Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala valmis projekti juhtpartner Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Läti riigimetsa haldaja State Forest Service ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooni koostööna.

Looduse Omnibuss viib Ümera kangelaste radadele

Kuna neil päevil möödub 800 aastat eestlastele võidukast Ümera lahingust, teeb Looduse Omnibuss laupäeval retke Ümera kangelaste radadele.

Esmalt peatutakse Otepää linnamäel, mis oli üks eestlaste lähtepunkte 1210. aasta sõjaretkeks. Läti pinnale jõudses tehakse esimene peatus Rubene (Papendorfi) kirikus, kus Liivimaa kroonika autor Henrik oli pikka aega lätlaste preester. Tema on ka ainsana kirjutanud oma kroonikas Ümera lahingust.

Veel täna, neljapäeval, teeb Looduse Omnibuss aga retke Jäneda uude teatrimajja Pulli talli, kus mängitakse Uku Uusbergi muusikalist müsteeriumi JÕUD.

Loe lähemalt www.looduseomnibuss.ee

Sadakond koolilast kosub Eestis Moskva suitsust

Tallinna linnavalitsuse kutsel teisipäeval Eestisse saabunud sajast Moskva koolilapsest pooli võõrustab Haanja külje all asuv Kurgjärve spordilaager, ülejäänud noored moskvalased majutati huvikeskuse Kullo suvelaagrisse Lääne-Virumaal Karepal.

Lapsed on pärit vähekindlustatud peredest, kel polnud võimalust suvel Moskvat ümbritsenud metsatulekahjude suitsu mattunud linnast ära sõita. Külalised on Eestis 2. septembrini, selle aja jooksul käivad nad ekskursioonidel ning tutvuvad siinse eluoluga.

Eestlaste päev Veclaicenes

Läti piiri ääres Veclaicene (Vana-Laitsna) valla keskuses Kornetis peeti laupäeval, 14. augustil juba viiendat korda eestlaste päeva. Kokku sai paarsada ühiste juurte või lähedase elukohaga lätlast ja eestlast.

Korneti rahvamaja korraldatud üritusel esinesid Veclaicene segaansambel, Misso naisansambel, Põlva meeskoor, Lüllemäe kammerkoor, Puiga segaansambel, poisteansambel Võrust ning Kegumsi rahvamaja naiste tantsurühm Rasa ja vokaalansambel Kvelziedi.

Veclaicene rahvamaja saalis toimus looduslikest materjalidest valmistatud käsitöö näitus-müük.