Naabermaad

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist. Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri. Loe edasi: Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Setomaa õpetajad kohtusid Petseris

27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”

Helsingi mardilaat algas seminaridega

Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.

Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.

Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.

Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.

Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Lätimaal Kornetis peetakse taas eestlaste päeva

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Soome-Eesti tantsupeo salvestisi saab ette tellida

Alanud on III Eesti-Soome tantsupeo salvestatud plaatide eeltellimine. Mardivideo OÜ poolt salvestatud plaadil saab kindlasti näha Tamperes Ratina Staadionil 17.juunil toimuvat tantsupeo peakontserti. Plaadile võib tulla ka lisamaterjali, kaamerad on üleval nii Tallinna kui Tampere proovides. Peonädal talletatakse suure peo meeleolud tervest linnast.

Tantsupidu salvestatakse viie kaameraga, kaastöötajaks on ERRSi senine koostööpartner Uno Tormet, kellel on tantsupidude jäädvustamise pikaajaline kogemus.

Tellida saab nii DVD- kui Blu-ray plaati. Esimest soovitame pigem vanemate kineskoopteleri omanikele, uutele lameekraanidele sobib paremat kvaliteeti pakkuv Blu-ray. Viimane vajab eraldi Blu-ray mängijat. Arvutis vaatamiseks vajavad mõlemad plaadid samuti vastavat seadet, DVD seade on enamikes tänapäeva arvutites, Blu-ray seadet lisatakse uutele arvutitele järjest rohkem.

NB! Videoplaate ise kopeerida ja paljundada ei saa!

Loe edasi:

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Rakvere võib saada mustad luiged

kuus musta luike — Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

3. aprillil toimus Cĕsises Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi piiriülese koostööprojekti ”Innocare” seminar „Innovatiivsed lahendused kodus elavate eakate hoolduses“. Koostööpartnerid andsid seminaril ülevaate läbiviidud uurimustest innovaatiliste abivahendite kättesaadavuse kohta erinevates riikides ja koduhooldusel olevate inimeste abivajaduse ning valmisolekust kasutada innovaatilisi seadmeid. Põnevaks märksõnaks eakate koduhoolduses kujunes robotkass.

Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.

Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.

Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Loe edasi: Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.

Põlvas toimus Eesti-Läti koostööprojekti esimene ametlik kohtumine

Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.

Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.

Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.

Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.

Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.

Allikas: www.polva.ee

Eesti-Vene põllumajandusalane koostöö
saab hoogu juurde

Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.

“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.

Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.

Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.

Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.

Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.

Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE! näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE! poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid, kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast

“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”

Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse

Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.

Kertu Künnapuu

Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

kultuuripreemia vastu võtmas — Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

punklaulupidu 2011-1 — Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen