Klaasimaali lühikursus toimub Haapsalus Veskiviigi sadamas laupäeval, 6.augustil kell 15. KlaasiJaan näitab ja juhendab klaasimaalimist keskaegsete võtetega. Töötuba toimub vabas ja sundimatus õhkonnas Veskiviigi sadama kail.
Rubriik: Haapsalu
Filmitalgud alustavad võtetega
Täna alustavad filmitalgud võtteperioodi. Esimeseks võttekohaks on Haapsalu, kus filmitakse üks massistseen ehk liiklusummik autodega.
Liiklusummiku tekitamiseks oodatakse autodega inimesi täna kell 13.00 Haapsalu lossiväravate juurde. Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt kaks tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub.
Riietuse kohta ütlevad korraldajad, et mida hullem, seda parem. Selga tuleb panna fantaasiarikas riietus, mida sobib kanda maailma viimasel päeval. Arvestada tuleb, et kuigi meil on kesksuvi, on filmis detsembrikuu ja jõulud. Kaasa võiks võtta ka süüa ja juua, sest võttepäev tuleb pikk.
Päeval toimub Haapsalu linnuses produktsiooni Meistriklass, kell 15.00 avatakse ka animatsiooni töötuba. Töötoas osalemine ei nõua eelnevat registreerumist ja kohale võib tulla ka algusajast hiljem. Animatsiooni töötuba paneb uksed kinni kell 20.00.
Kell 21.00 algab Haapsalu linnuses kõigile huvilistele Rahvaülikool ehk loeng, mille teemaks (nagu ka Meistriklassis) on produktsioon. Talguõhtu lõpetab vabaõhukino kus näidatakse lõbusat komöödiafilmi “Malev”. Suurel ekraanil näidatakse ka päeval filmitud materjali.
Täpsemat infot filmitalgute kohta leiab siit.
Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!
Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!
Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Haapsalus saab kuulata keelpillimuusikat
27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.
Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.
Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.
Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).
Täpsem info festivali kohta on koduleheküljel.
Evald Okase muuseum ootab graafikat õppima ja filme vaatama
Pühapäeval, 10. juulil kell 12 toimub Evald Okase Muuseumis graafiku Britta Benno juhendamisel graafikapäev lastele. Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu Rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali.
Laste graafikapäev toimub Evald Okase muuseumis graafik Britta Benno juhendamisel.
Ühepäevase kursuse raames saavad lapsed kätt proovida ühe lihtsaima ja kiirema sügavtrüki tehnikaga – kuivnõela trükiga. Tööde formaat on postkaardisuurune ja lõpptulemusena saavad lapsed endale ise trükitud tõmmistest kaunid kaardikesed. Tööprotsess algab ideekavandiga ja pildi graveerimisega pleksiklaasile. Seejärel kantakse peale värv ning trükitakse tõmmis. Töö käigus saavad lapsed teada, mis on traditsiooniline vabagraafika ja selle tehnilised põhimõtted.
Ühel õpilasel võtab töö valmimine aega 2-3 tundi. Graafikapäev on tasuta ning sobilik lastele alates 8. eluaastast. Grupi suuruseks on maksimaalselt 12 last. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-maili teel: eo.muuseum@gmail.com või muuseumi telefonil 5549024.
Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali. Neljal päeval linastub muuseumis valik filme festivali kavast. Filmiseansid toimuvad kahel korral päevas: kell 17 ja 19. Filmifestivali Haapsalu kava on leitav aadressil http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html .
Haapsalu Vanamuusikafestivalil põimitakse poeesia ja muusika
13. -17. juulil peetakse Haapsalus Vanamuusikafestivali, mida hinnatakse üheks kaalukamaks omas žanris Eestis.
Festivali avab mitmeid kõrgeid plaadiauhindu võitnud Prantsusmaa ansambel Sagittarius, kelle kohta on öeldud, et ansambel põimib poeesia ja muusika ühtseks tervikuks. Ansambli repertuaari kuuluvad barokiajastu helilooja Claudio Monteverdi tuntumaid teoseid.
Lisaks Prantsusmaa ansamblile võib festivalil kuulata veel gambamuusikat viljelevat Soome muusikut Henry Jaye Consort´i ja tippdirigentide poolt hinnatud briti noorema põlvkonna tenorit Simon Wall´i.
Festivali lõppkontserdil saab kuulata Händeli oratooriumi Messias, mille esitab Simon Wall Eesti muusikutega.
Festivali kunstiliseks juhiks on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan.
Festivali täpsema kavaga saab tutvuda siin.
Filmimuusika kontserdid üle Eesti
Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.
Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).
06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava
Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!
Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali
Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents toimub 2. juulil Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.
Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.
Kokkutulek – Eesti muusika festival Haapsalus
Juunikuu viimase päeva õhtul alustab Haapsalus muusikafestival “Kokkutulek”, mis kestab kuni 3. juulini. Parimatest parimad mahutab kolm erinevat pealava ning peaaegu sajast tunnist kodumaisest muusikast saab elamuse igaüks. Kokkutuleku eesmärk on koondada toredad inimesed üle Eestimaa ning pakkuda head kodumaist muusikat igale maitsele. Festivali kolmel pealaval ning ööklubis esineb üle 70 Eesti esineja akustilise muusika viljelejatest metal-bändideni. Lisaks on festivalil ka telkimisala, kus saab järgmiseks pikaks päevaks kenasti välja puhata.
Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu
17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.
Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.
Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.
Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.
Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.
Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.
Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.
Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt
Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.
Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.
“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”
Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.
Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”
Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.
Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt
Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks
MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.
“Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.
Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.
Haapsalu ja suvemuusika on lahutamatud
Suvemuusikakontserdid toovad Haapsallu tippmuusikud ja suurteosed. Toomkirikus, kuursaalis ja promenaadil kuuleb tippmuusikute esituses palju klassikalist, vana- ja džässmuusikat.
Haapsalu suvemuusikakava algas tänavu 13. mail ja kestab septembri keskpaigani.
Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu
Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.
Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.
Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.
“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.
Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu
Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus
28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga.
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust.
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.
Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus
Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.
Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee
Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart
Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti
lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.
Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.
Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart
Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.
Vaata kaarti:
http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart
Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles
Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.
“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.
Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.
Läänlane täiendab artiklit:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles
Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:
http://laanlane.ee/article/hinnaline-k%C3%A4ilakuju-v%C3%B5ib-j%C3%A4%C3%A4da-eesti-valdusse
http://laanlane.ee/article/vello-m%C3%A4ss-kui-kuju-leiti-soome-vetest-l%C3%A4heb-asi-keeruliseks
Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi
Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.
Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)
Üle 1000 osalejaga Läänemaa tantsupeol näeb kõhutantsu
Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.
“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme
“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.
Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.
Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.
Allikas: laanlane.ee
Haapsalu võib saada Evald Okase nimelise bussipeatuse
Haapsalu linnavalitsus on valmis arutama ideed nimetada Karja tänavas asuv bussipeatus Evald Okase nimeliseks. Haapsalu aukodanik Okas saadeti eile viimsele teekonnale Tallinnast Kaarli kirikust, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
“See on hea idee ja selle teostamine ei tohiks keeruline olla,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. “Linnavalitsus veel arutab, kuidas Evald Okase nime väärikalt jäädvustada.”
Idee pakkus välja Haapsalu kultuurimootor ja Kuke galerii omanik Aita Mölder. Ta märkis, et tal on sel teemal Okase lähedastega juttu olnud ja bussipeatusele kunstniku nime andmine olevat meeldinud ka Evald Okasele enesele. Läänlane jättis Okase lähedastelt eilsel matusepäeval kommentaari küsimata.
Bussipeatus asub Karja tänavas Okase muuseumi kõrval. Varem asus muuseumis Haapsalu kunstikool. Muuseum avati 2003. aastal. Kunstiteadlane ja –kriitik Harry Liivrand ütles toona “Lääne Elule”, et Eesti kunstimaailmas pole varem midagi nii hullu toimunud, kui on Evald Okase kunstimuuseumi avamine Haapsalus.
„See on geeniuse ilmumine muuseumi näol,” ütles Liivrand. „Tegemist on erakordselt targa ideega.” Liivrand tunnustas Okase mõtet rajada Tallinna asemel oma muuseum Haapsallu, sest parem olla külas esimene kui linnas sajas. Okasele anti Haapsalu aukodaniku tiitel 2006. aastal. Eesti üks legendaarsem kunstnik Okas suri tänavu 30. aprillil.
Loe pikemalt www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/haapsalu-võib-saada-evald-okase-nimelise-bussipeatuse
Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev
Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.
Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev
“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu
RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.
Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.
Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.
Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.
Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu