Rubriik: Lääne-Virumaa

Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Möödunud sügisel kodanikualgatuse korras Lääne-Virumaal käivitatud Kohaliku Info Keskus peab pisitasa laienemisplaane ning naudib sissesaadud hoogu ja lugejate kasvavat huvi.

Internetiaadressil www.kohalik.info leviv Kohaliku Info Keskus keskendub peamiselt Haljala, Kunda, Sõmeru ja Viru-Nigula piirkondlike uudiste ja ametlike teadete avaldamisele, kuid suurt rolli mängivad portaalis ka Eesti uudised, arvamused, sport ja kultuur.

Portaali käivitaja Kaido Veski sõnul on värske veebiajalehe eesmärgiks anda piirkondlikule informatsioonile uus mõõde ning olla lihtne, kvaliteetne ja sõbralik infoallikas.

“Me leiame hõlpsasti üles küll oma koduvalla või linna veebilehe ning saame sealt kätte suuremal või vähemal määral vajaliku informatsiooni, kuid pahatihti piirdubki see vaid oma vallaga,” sõnas Veski.

Naabrite tegemisi on tema sõnul hoolimata paljudest erinevatest võimalustest juba keerulisem jälgida. Aga siiski – miks?

“Aga miks mitte paigutada kaardile üks uus mätas, mille otsast ümbruskonnas toimuval silma peal hoida?”

Lehe tulevikuplaanide hulka kuulub ka soov anda oma pisike panus kogemuste ja ideede priilt levimisele – oma rubriigid on reserveeritud nii põnevatele ideedele kui ka väärt nõuannetele.

Loe edasi: Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Vinnis toimus võõrkeelte nädal

Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.

30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.

Manno Maasikas
VPG erikorrespondent

Rakvere Reaalgümnaasium avas oma telekanali: ReaaliTV

Alates möödunud nädalast töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis oma telekanal: ReaaliTV, mis hakkab edastama saateid kord nädalas reedeti.
„Kanali eesmärk ongi tutvustada ennekõike Reaalgümnaasiumis toimuvat-toimunut ning sekka ka uudiseid ja lugusid kaugemaltki,“ ütles Reaalgümnaasiumi infojuht Jaanus Lekk, kes on ka ReaaliTV juhendaja. Jaanus Leki sõnul teevad saadet peamiselt gümnaasiumiastme teatriklasside õpilased. „Kuid kindlasti see nii ei jää, sest saateid saavad ja tahavad teha õpilased ka teistest klassidest.“
Reedel eetris olnud esimeses telesaates tutvustati 10.veebruaril Rakvere Gümnaasiumis aset leidvat Rakvere Gümnaasiumi filmifestivali ja võis näha-kuulda intervjuud ühe festivalil osalejaga.
Telekanal on nähtav siit: http://www.youtube.com/reaalitv
Hilje Pakkanen
www.rakvere.ee

Roodeväljal tuleõnnestuses kodu kaotanud vajavad kiiresti abi

Täna varahommikul toimus põleng Sõmeru vallas Roodevälja külas elumajas, kus hävis kogu suure pere vara. Päästjate saabudes olid kaheksa täiskasvanut ja kaks last majast väljunud, kiirabi toimetas nad sooja.

Majas elas üheksa inimest. Osa tulekahjus kannatanutest on saanud peavarju sugulaste juures. Elamispinda vajab kahe väikelapsega kuueliikmeline pere, kes on toimetatud Rakvere sotsiaalmajja ja kellele Rakvere linn praegu abi organiseerib.

Vajatakse kiirelt abi. Oodatud on:

  • Kolmeaastase tüdruku riided (umbes meeter pikk) ja jalanõud suuruses nr 26, 27
  • 1,3-aastase poisi riided (u 80 cm) ja jalanõud nr 23
  • Ligi 1,60 m pikkuse naisterahva riided, naiste jalanõud nr 37, 38, 39
  • meeste saapad nr 43 ja 47
  • Oodatud on ka mähkmed, imikutoit jms.

Ühendust võib võtta nii Rakvere linna lastekaitse spetsialisti Kai Parkja (tel 3222 335, 5344 2295), Mairi Etverki (3222 330) kui ka Pille-Ruth Kukemilki telefonil (3223 477).

Abisaadetise võib viia Rakvere sotsiaalmajja aadressil Vabaduse 59, kus abivajavad praegu varjul on.

Rakvere sotsiaalmaja juhataja Pille-Ruth Kukemilki sõnul on abivajajatele andnud toiduabi Toidupank.

Rakvere Linnavalitsus on avanud pangas arvelduskonto, mille number on 1502001697007, kuhu lahked annetajad saavad oma annetusi üle kanda. Ülekande juurde on vaja lisada märgusõna „Põleng“.

Rakvere Aqva spaa ja hotelli juurdeehitus sai nurgakivi

Andres Jaadla.
Neljapäeval, 2. veebruaril pandi Rakveres Parkali tänaval asuvale Aqva spa ja hotelli juurdeehitusele pidulikult nurgakivi.

Juurdeehituse nurgakivi panekul osalenud Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Aqva spaa ja hotellikompleksi näol tegemist Rakvere jaoks olulise kohaga, mille rahvas on hästi vastu võtnud. „Aqva spaa ja hotellikeskus on kasvatanud Rakveret külastavate turistide arvu sedavõrd, et on tekkinud vajadus uute hotellitubade ja konverentsikohtade järele,” ütles Andres Jaadla ja tõi näiteks tänavuse aasta, mil juba praegu on Rakveres pooleks aastaks hotellikohad broneeritud. “Rakvere linnus, Aqva spaa ja veekeskus, Rakvere teater ja linnas toimuvad mitmesugused eripalgelised üritused täiendavad üksteist, tuues linna nii külalisi kui ka Rakverele tuntust Eestist kaugemalgi – Peterburis ja Soomes,” lisas Jaadla.

Nurgakivi silindrisse pandi muude dokumentide, tänase ajalehe, müntide jmt ka läkitus tulevastele põlvedele, kuhu koosviibijad oma allkirjad kirjutasid.

AQVA Hotel & Spa neljakorruselise juurdeehitusega alustati 2011. aasta septembris. Uus hoone, kuhu tulevad kaasaegsed konverentsiruumid ja 45 hotellituba, peaks valmima 2013. aasta sügisel. Hoone arhitektid on büroost Koko Arhitektid, ehitajaks on Mudel Ehitus OÜ.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Kultuurkapital tunnustas Rakvere kultuuri ja sporti

Reet Tomband koos kunstnik Riho Hütiga lastejoonistusi tutvustamas.

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp hindas kõrgelt Rakvere kultuuri ja sporti, andes esmaspäeval Porkunis toimunud tänuõhtul nii Lääne-Virumaa kultuuripärli kui neli maakondliku kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemiat Rakvere kultuuri- ja spordielutegelastele.

Lääne-Virumaa Kultuuripärl 2011 tiitliga pärjati Elo Üleoja – koorijuht ja muusikaõpetaja, kammerkoor Solare, Virumaa poiste- ja tütarlastekoori juhataja, XI noorte laulu- ja tantsupeo lastekooride üldjuht, Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja.

„Järjepidevuse“ auhinnaga tunnustati Rakvere Spordikooli direktorit ja treenerit Jaak Vettikut, kes on viinud maakonna spordi üleriigilisele ja rahvusvahelisele tasandile.

„Elurõõmu“ auhind läks Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajale Reet Tombandile kirjanduse aktiivse propageerimise eest laste ja täiskasvanute seas.

„Loomingu“ auhinnaga tunnustati Rakvere Muusikakooli direktorit Toivo Peäsket, kes on kogu elu pühendanud muusikale.

„Pühendumuse“ aastapreemia sai Marko Torm Rakvere ööjooksu korraldamise eest.

Mullu pälvis Lääne-Virumaa kultuuripärli tunnustuste BC Rakvere Tarvas korvpallitreener Andres Sõber.

Estoloppet peaks pühapäeval jätkuma teise etapiga

Eelmise aasta maratoni võitja Indrek Tobreluts

Pühapäeval toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja teine etapp. Lähe 46 km pikkusele vabatehnika distantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 25 km trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistluse ettevalmistus täies hoos. Kuna selle nädala teises pooles on oodata üsna krõbedaid külmakraade, siis maratoni toimumise lõplik otsus sünnib neljapäeval. Selleks hetkeks on olemas ka nädalavahetuse detailne ametlik ilmaprognoos. Ühtlasi pikendatakse neljapäevani ka eelregistreerimist veebilehel www.sportinfo.e.

Suusamaratoni toimumiseks peab tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Olulisteks teguriteks on tuul ja pilvisus – näiteks on 4 m/s puhuva tuule ja pilvise ilma korral reaalne miinus 17-kraadine temperatuur tunnetatav miinus 26-kraadisena ,» märkis Leemets.

Mullu ületas Tamsalu-Neeruti suusamaratoni pika distantsi finišijoone 635 suusatajat ning lühikese distantsi läbis 205 suusatajat. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.

Rakvere kutsub ohvitsere teenistuse ajaks linna elama

Viru Maleva staabi õppeklassis toimus Rakvere linnapea Andres Jaadla ning Lääne-Virumaal teenivate ja Rakveres elavate ohvitserkonna esindajate kohtumine. Kohtumise avas malevapealik kapten Rein Luhaväli, kes tutvustas linnapeale kohalolevaid maleva juhatuse liikmeid ning Kirde Kaitseringkonna ohvitsere ja allohvitsere.

Seejärel sõna saanud linnapea väitis, et Eesti ohvitserkond – ohvitserid ja allohvitserid – on kogukonna haritud eesliin. „Liiga palju räägitakse ja
tegeletakse igapäevaste tööülesannetega ning väga vähe vaba aja veetmisest ja seltsielust peredega,“ nentis Andres Jaadla. Rakvere on tugev
kultuuriline ja seltsielu keskus ning olemasolevate võimaluste ja perspektiivide tutvustamiseks ning ohvitserkonna osa esile tõstmiseks oligi
kohtumine kavandatud. Linnapea sõnul on Rakvere linnal on plaan kaasa aidata teenistusajal “autos elamise” vähendamisele ja selle lõpetamise deviisiks oleks – teenistusaja jooksul elupaigaks Rakvere!  Linnapea tutvustas lasteaedade ja elurajoonide rajamise perspektiive ning Rakvere haigla
juurdeehitust, Rakvere Ametikooli ümbruse rekonstrueerimist, teatrikino ja Targa Maja ehituse perspektiive.

Vastates esitatud küsimustele rääkis linnapea konkreetsemalt laste mänguväljakute loomise kavadest ja koostöö võimalustest Rakvere teatriga.
Kasulikuks loeti linnapea ettepanek paremini valgustada Rakveres planeeritavate ürituste aega ja sisu ning rahvaülikoolis pakutavaid võimalusi Kirde Kaitseringkonnas.

Kohtumist lõpetades soovis Rakvere linnapea Andres Jaadla aktiivselt organiseerunud ohvitserkonda, kes koos oma peredega aitaks linnal ellu viia
püstitatud plaane ning seega tagada ka oma pereliikmetele mugavam ja turvalisem elukeskkond.

28. Viru maratoni võitis Even Toomas

2012. aasta Viru maratoni võitja Even Toomas finišis. Foto: Tarmo Haud

Täna Mõedakul peetud 28. Viru maratoni finišijoone ületas esimesena Even Toomas. Mees läbis 42 km ajaga 1:50:06,8. Eveni järel tuli teiseks Siim Ala Elva Suusaklubist ajaga 1:50:53,4. Kolmanda koha saavutas Yuri Myasikov, lõpuaeg 1:51:31,7.

Kiireim naine finišis oli Kadri Lehtla ajaga 2:03:21,4. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 750
suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 180 suusataja. Esimesena jõudis finišisse CFC Jaak Mae Suusakooli sportlane Alvar Andres Virkus ajaga 1:13:34,1. Kiireim naine Relika Toome läbis distantsi ajaga 1:23:18,6. M-15 klassi parim oli Matthias Kalev tulemusega 1:15:03,7 ning N-15 klassis Mairis Õispuu ajaga 1:25:27,4.

Teami Värska Laht koosseisus sõitnud Even Toomase sõnul tuli võit väga raskelt. Loe edasi: 28. Viru maratoni võitis Even Toomas

Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.

Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.

Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.

Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni

Rakvere linn tunnustab Kaido Höövelsoni aumärgiga

Rakvere Linnavalitsus otsustas esmaspäeval, 23. jaanuaril toimunud istungil anda sumomaadlejale Kaido Höövelsonile Rakvere linna aumärgi – Vallimäe medali Rakvere linnale osutatud teenete eest ning seoses sumo suurturniiri Hatsu-Basho võiduga.

„Rakvere nimi on kõlanud kogu Baruto kaheksaaastase sumoprofikarjääri jooksul igal tema kohtumisel. Me oleme selle üle väga uhked. Sumo on
Rakverele toonud Jaapanis suurt tuntust,“ ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla. Linnapea sõnul on Barutol palju teeneid selles, et Rakvere linnal
avanes võimalus kahel korral – aastatel 2006 ja 2008, olla sumo MMi võõrustajaks.

Tänu Barutole on Rakveres korduvalt viibinud mitmed Jaapani telekanalid, kes on teinud linnas inimeste seas tänavaküsitlusi, filminud noorte sumotoridetreeninguid jm sumoga seonduvat.

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rakveres ootavad seitse tänavat endale nime

Rakvere linnavalitsus otsib nimesid seitsmele tänavale ja Lilleoru tänavale rajatud bussipeatusele.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et Lilleoru tänavale rajati uus bussipeatus, sest mitmed linnakodanikud olid avaldanud soovi, et oleks võimalik Pauluse kalmistule bussiga lähemale pääseda.

“Pöördusime bussipeatuse rajamise plaaniga ka maanteeameti poole, kuid paraku ei olnud Tõrma ringtee rekonstrueerimise käigus võimalik peatust kalmistule lähemale rajada ja nii ehitasime selle ise koos kergliiklustee tegemisega välja,” kõneles abilinnapea, kelle sõnul on nüüd peatusele ka nimi vaja anda.

Lisaks ootavad nime tänav Lennuki linnaosas, mis kulgeb laste mänguväljaku ja palliplatsi vahelt Arkna tee poole, teine tänav Lennukis, mis jääb suurte elumajade taha, üks Lõuna tänava tupikust põiktänav, kolm teed Ussimäe garaažide juures ja Õli tänava raudteest põhja poole jääv osa. “Seaduse kohaselt peab tänav olema järjest läbitav, Õli tänav aga seda ei ole, sest raudtee “lõhub” tänava,” rääkis Suurkaev.

Ümber otsustati nimetada just põhjapoolne tänavaosa, sest kui oleks ümber nimetatud lõunapoolne osa, oleksid põhjapoolses osas majanumbrid ikkagi muutunud.

Ettepanekuid bussipeatuse ja tänavate nimede kohta saavad teha kõik, valiku pakutud nimede hulgast teeb linnavalitsuse nimekomisjon, lõpliku otsuse langetab aga linnavolikogu.

Allikas: Virumaa Teataja

Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks

Foto: Ülo Lomp
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal Doonorluse aastalinnaks.

„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja“ doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat,“ ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.

PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Antakse start 28. Viru Maratonile

Laupäeval, 28. jaanuaril antakse avapauk suurejoonelisele kuuest etapist koosnevale pikamaasuusatajate sarjale Estoloppet. Esimene avavõistlus, 28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all Mõedakul. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele.

Maratoni korraldaja Evi Tormi sõnul on tingimused võistluse korraldamiseks väga soodsad ning ettevalmistused sujuvad plaanipäraselt. “Külmakraadid liiguvad langevas ja lumesentimeetrid tõusvas joones ning Estoloppeti avaetapp toimub õigeaegselt. Möödunud nädalavahetusel sadas maha ilus värske lumi ning rajameister sõitis sisse ka korralikud jäljed,” kutsub Torm suusasportlasi end võistlusele kirja panema.

Eelregistreerimine soodushinnaga kestab veel kuni 18. jaanuarini. Pikale distantsile minejatel tuleb stardimaksuna välja käia 20 eurot ja lühemale minejatel 16 eurot. Alates 19. jaanuarist on stardimaksudeks vastavalt 27 eurot ja 22 eurot. Registreerida saab end veebilehel www.sportinfo.ee. Mullu ületas Viru Maratoni finišijoone üle 1200 suusataja.

Rakvere uus peaarhitekt on Angeelika Pärna

Alates k.a. 16. jaanuarist töötab Rakvere Linnavalitsuses peaarhitektina Angeelika Pärna, kes asus sellele ametikohale seni peaarhitektina töötanud ja lapsehoolduspuhkusele siirdunud Raul Järgi asemele.

Angeelika Pärna on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala 1996. aastal.

Enne Rakvere Linnavalitsusse tööleasumist on Angeelika Pärna töötanud mitmetes arhitektuuribüroodes arhitektina.

Üheks olulisemaks töölõiguks peab Angeelika Pärna tööd Targa Maja Kompetentsikeskuse projekti edasiarendamisega ning projekti „Rakvere VeloCity 2012″ juhtimist.

Ööjooks otsib tunnuslugu

Ööjooks tõi Rakverre suvel üle 2000 osaleja.

Rakvere Kultuurikeskus ja Eesti Ööjooksu korraldaja MTÜ Rakvere Maraton kuulutavad välja laulukonkursi „Ööjooksu laul 2012“, et leida tunnuslugu Lääne-Virumaa suurimale spordiüritusele ”Eesti Ööjooks”.
Kuni 14. veebruarini vältav laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik noortebändid ja bändid üle Eesti.
”Ööjooksu laulu abil soovime tutvustada ja reklaamida Ööjooksu Eestis ning läbi kaasakiskuva ja lööva muusika või sõnade süstida indu ja powerit kuulajatesse,” räägib Ööjooksu vedur Marko Torm, kelle ütlusel peab lugu sisaldama sõnu või sõnaühendeid nagu Ööjooks, Rakvere, Eesti.
Maksimaalselt kolmeminutilisi vabas vormis ja žanris lugusid (mp3´na, youtube.com klipina või muul moel) võib kandideerimiseks esitada hiljemalt 14. veebruariks kella 17ks e-posti aadressil keio.soomelt@rakvere.ee. Lisatud peavad olema laulu nimi ja sõnad, bändi nimi, loo autor ja kontaktandmed (nimi, vanus, telefon, e-mail, linn).

5 kilomeetri distants.

Lugusid hindab žürii, kuhu kuuluvad Rakvere kultuurikeskuse juhataja ja mitme koori dirigent Keio Soomelt, muusikapedagoog ja Rakvere linnaorkestri liige Peep Pihlak, Green Christmas rock festivali peakorraldaja Märt Truman ja Eesti Ööjooksu meeskonna juht Marko Torm.
Võitja ja veel kahe auhinnalise koha omanikud kuulutatakse meedia vahendusel välja 27. veebruaril, Ööjooksu kodulehel www.eestimaraton.ee ja Ööjooksu Facebooki lehel. Konkusi kolme parimat premeeritakse kinkekaardidega Ööjooksu toetajatelt. Võitjatele tagatakse tasuta stuudioaeg loo salvestamiseks ning selle esitamine 8. juunil Rakvere keskväljakul toimuval Ööjooksul.
Ööjooksu tõi Rakveres eelmisel aastal avastarti 2274 täiskasvanut ja 249 last.
Kristel Kitsing

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi

Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen

Rakvere palvuslõunal räägiti väärikusest ja väärtustest

Eile kogunes viiendale palvuslõunasöögile poolsada Rakvere kogukonna poliitilise, äri- ja vaimuliku elu liidrit . Varasematel
aastatel oli palvuslõunasöök üks osa Rakveres peetavatest kirikunädalatest, tänavu toimub palvuslõunasöök aga eraldiseisva sündmusena uue aasta algul.
Kokkutulnuile kõnelesid ajakirjanik ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ning vaimulik ja eetik, Eesti Evangeelse Alliansi president Meego Remmel.

Palvuslõuna peakõneleja oli ajakirjanik Indrek Treufeldt, kes ütles oma mõtiskluses, et uskumus on seisnud, mis on pidev ja mida ei saa niisama lihtsalt nupule vajutades välja ja sisse lülitada. Indrek Treufeldt kutsus koosviibijaid mõtlema rohkem väärikusele ja asjadele, mis on olnud palju kauem ja vanemad kui meie.

Palvushommikusöökide traditsiooni tutvustas vaimulik Meego Remmel, kelle sõnul see on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis. Remmeli sõnul peetakse Eestis palvushommikusööke alates 2001. aastast. Tänaseks on palvushommiksöökide tava levinud 12 maakonda üle Eesti.

Muusikaliste vahepaladega rikastas koosviibimist Karmeli koguduse laulja Irina Pikat, keda saatis kitarril Mattias Einstein.

Lääne-Virumaa IX etlejate luulekonkurss “Hingel ja südamel”

Pajusti klubis 11. veebruaril 2012 algusega kell 13.

Pajusti klubi on etlejate luulepäevi korraldanud alates 1998.aastast. Üle mitme aasta kutsume taas konkursil osalema nii õpilasi kui ka täiskasvanud etlejaid (deklamaatoreid).

Konkurss toimub neljas kategoorias:
A. Põhikooli õpilased
B. Gümnaasiumi õpilased (ka ametikoolid)
C. Täiskasvanud
D. Kollektiivid (rühmatööd)

Repertuaari valikul piiranguid ei ole. Lähtuge pealkirjast – Hingel ja südamel
– Üksikesinejatel palume esitada 2 (kaks) luuletust eesti autoritelt.
– Kollektiividel esitada seotud luulekava ühe või mitme autori loomingust.

Konkursi zürii annab hinnangu igale esinejale. Kolm paremat igas kategoorias saavad auhinnad. Kõik osalejad saavad tänukirjad.

Lp. Juhendajad, kirjandusõpetajad ja koolide huvijuhid! Palume innustada ja julgustada oma õpilasi konkursil osama.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 3. veebruar 2012 Pajusti klubisse e-kirja teel: pajustiklubi@hot.ee või aadressil: Pajusti klubi, Tartu mnt 11 Pajusti alevik, Vinni vald 46603.

Registreerimisel palume esitada järgmised andmed:
1. Esineja (esinejate) ees- ja perekonnanimi, vanus ja klass, kui on tegemist õpilastega ning õppeasutuse nimetus.
2. Juhendaja nimi.
3. Esitatav repertuaar (autorid ja pealkirjad, või kava pealkiri).
4. Osavõtja või juhendaja telefon või e-kirja aadress.

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Head pealehakkamist sobiva repertuaari leidmisel ja omandamisel!

Info:
Inge Arula tel 505 7645
Pajusti klubi tel 325 7401
pajustiklubi@hot.ee

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad