Jõgevamaa

Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Jõgeval, kus 17. jaanuaril 1940 ehk peaaegu täpselt 80 aastat tagasi fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi – peeti täna talvetralli.

Jõgeva kultuurikeskuse töötajad Talvetrallil. Foto Riina Mägi — Jõgeva Talvetrallil. Foto: Riina Mägi

Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.

Mängiti jääkeeglit

Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.

Loe edasi: Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.

Raul Taul 2019. aasta Talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto Jõgeva vallavalitsus — Raul Taul 2019. aasta talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Sulatatakse jääpurikaid

Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.

„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.

Põnev tegevus Marumäel

Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.

Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto: Marge Tasur — Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto Marge Tasur

[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.

Loe edasi: Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.

Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto Tom Zuravljov — Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto: Tom Zuravljov

Loe edasi: Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.

Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto MTP Peipsimaa turism — Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto: MTP Peipsimaa turism

Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.

Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.

Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Loe edasi: Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto Liina Laurikainen — Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto: Liina Laurikainen

[pullquote]Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja[/pullquote]Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.

Loe edasi: Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Jõgevamaa erinevate paikade seintel on silma hakkanud meeleolukad ja põnevad maalingud, mis valmisid Jõgevamaa Kodukandiühenduse Jõgevamaa kogukondade tänavakunstifestivalil. Jõgeva valla Kuremaa lossis toimund Jõgevamaa kodanikeühenduste tunnustamistseremoonial kuulutati ettevõtmine maakonna käesoleva aasta parimaks kodanikuühenduse projektiks.

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto Liina Laurikainen — Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto: Liina Laurikainen

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul oli projekti partneriks mittetulundusühing Rural Urban Art. „Nemad lõid MTÜ eesmärgiga arendada tänavakunsti ka maapiirkonnas. 2018 aastal toimus analoogne festival Põlvamaal, kus maaliti seinu Kanepis, Räpinas ja Põlvas. Eelmise aasta juulis tegid nad üleskutse, kes sooviks 2019. aasta festivali korraldada. Võtsin nendega ühendust ja oldi valmis tegema Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega koostööd ja korraldama 2019. aastal festivali Jõgevamaal. Siis hakkas pikk protsess rahastuste leidmiseks – see oligi põhiliselt kodukandi teha. Projekti rahastati Jõgevamaa Koostöökoja meetme maakondlike ühisprojektide meetmest. Kunstnikud elasid kõik Põltsamaal ja said tööst vabal ajal suhelda ja tutvuda ka Põltsamaa piirkonnaga.”

Loe edasi: Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Kaido Höövelson: Põltsamaale tasub alati tagasi tulla

21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.

Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto Väino Valdmann — Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”

Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”

Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”

Jaan Lukas

Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.

Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade Tähetund ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto Riina Mägi — Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade “Tähetund” ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto: Riina Mägi

[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.

Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas — Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto Evi Rohtla — Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto: Evi Rohtla

[pullquote]Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha[/pullquote]Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.

„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots — Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard — Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Loe edasi: Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto Kristi Sepri — Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto: Kristi Sepri

[pullquote]Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda[/pullquote]SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.

„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.

„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.

Loe edasi: Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.

[pullquote]käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu[/pullquote]Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.

Loe edasi: Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas — Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Loe edasi: Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto Jaan Lukas — Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.

Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.

Loe edasi: Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto Urmas Saard — Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt[/pullquote]Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.

Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.

Loe edasi: Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.

Jake Tom. Foto Kursi jahilossi omanik — Jake Tom. Foto: Kursi jahilossi omanik

[pullquote]Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata[/pullquote]India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.

„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.

Loe edasi: Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Kõik vihmavarjud Sadalasse

28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.

Arnold vihmavarju all. Foto Urmas Saard — Arnold vihmavarju all. Foto: Urmas Saard

Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.

Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).

Jaan Lukas

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak — Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Loe edasi: Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur — Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur — Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Loe edasi: Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.

Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust "Asemikud". Foto Jaan Lukas — Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust “Asemikud”. Foto: Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.

Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.

Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.

Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

Loe edasi: Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas — Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt