MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.
Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.
Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.
Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.
Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.
26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.
[pullquote]Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja[/pullquote]Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.
Jõgevamaa erinevate paikade seintel on silma hakkanud meeleolukad ja põnevad maalingud, mis valmisid Jõgevamaa Kodukandiühenduse Jõgevamaa kogukondade tänavakunstifestivalil. Jõgeva valla Kuremaa lossis toimund Jõgevamaa kodanikeühenduste tunnustamistseremoonial kuulutati ettevõtmine maakonna käesoleva aasta parimaks kodanikuühenduse projektiks.
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul oli projekti partneriks mittetulundusühing Rural Urban Art. „Nemad lõid MTÜ eesmärgiga arendada tänavakunsti ka maapiirkonnas. 2018 aastal toimus analoogne festival Põlvamaal, kus maaliti seinu Kanepis, Räpinas ja Põlvas. Eelmise aasta juulis tegid nad üleskutse, kes sooviks 2019. aasta festivali korraldada. Võtsin nendega ühendust ja oldi valmis tegema Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega koostööd ja korraldama 2019. aastal festivali Jõgevamaal. Siis hakkas pikk protsess rahastuste leidmiseks – see oligi põhiliselt kodukandi teha. Projekti rahastati Jõgevamaa Koostöökoja meetme maakondlike ühisprojektide meetmest. Kunstnikud elasid kõik Põltsamaal ja said tööst vabal ajal suhelda ja tutvuda ka Põltsamaa piirkonnaga.”
Loe edasi: Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse
21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.
Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”
Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”
Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”
Jaan Lukas
22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.
[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.
Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad
29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.
[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.
Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”
Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda
Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.
[pullquote]Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha[/pullquote]Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.
„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.
Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad
Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.
[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.
Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.
Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga
Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.
Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.
Loe edasi: Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa
Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.
[pullquote]Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda[/pullquote]SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.
„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.
„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.
Loe edasi: Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse
Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.
[pullquote]käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu[/pullquote]Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”
Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.
Loe edasi: Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ
28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.
[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.
Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.
Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.
Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.
[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.
Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.
Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.
Loe edasi: Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise
Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.
[pullquote]Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt[/pullquote]Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.
Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.
Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.
[pullquote]Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata[/pullquote]India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.
„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.
Loe edasi: Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi
28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.
Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.
Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).
Jaan Lukas
31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.
Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).
Uus katus laululavale
Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.
Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.
Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.
Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.
Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.
Omavalituse ja kogukonna panus
Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.
Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega
Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.
[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.
Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.
Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.
Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.
Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.
Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
Loe edasi: Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut
Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.
[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.
Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.
Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.
Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt
23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.
[pullquote]Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.[/pullquote]Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.
Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.
Loe edasi: Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses
Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“
Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.
Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.
Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist
3. augustil toimus Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Võtikveres 20. raamatupidu. Usutluses Külauudistele vaatas raamatuküla idee autor ja eestvedaja tagasi Eestis ainulaadse kultuurikolde loomisele ja arengule. Peatusime põhjalikult ka Imbi Paju tuntuima raamatu „Tõrjutud mälestuste” uue väljaande ilmumisel. Raamat on tõlgitud ja tõlkimisel mitmetesse keeltesse. Samuti oli juttu Võtikvere raamatuküla tulevikust.
Olete korraldanud Võtikvere raamatupidusid kakskümmend aastat. Mille poolest oli tänavune eriline. Millise laengu ise saite?
[pullquote]Meie tollane külavanem, tänaseks meie hulgast lahkunud Kaljo Pärn, mäletas veel milline mõju oli 30 aastatel Eesti Vabariigile raamatuaasta[/pullquote]Imbi Paju: Mina olen tõesti see peakorraldaja ja sisulooja, aga kui ma saaksin anda kirjandussõbra preemia, siis ma annaksin selle Võtikvere küla inimestele, kes on samuti 20 aastat kirjanduse nimel vabatahtlikult kultuuritalgute korras tegutsenud. Võtikvere – see on koht, kus me kõik oleme üles kasvanud, siin kasvatati metsa ja hoiti loodust peaaegu 200 aastat, see on vana riigimõis ja metskond. 20 aastat tagasi see metskond, mis oli ka suurim tööandja, likvideeriti. Modernsemas keeles nimetatakse seda reformiks ja ma tahan öelda, et kõik need likvideerimised pole minu meelest mingi areng, kui tohutu hulk andekaid ja professionaalseid inimesi jäävad tööta ja nad tunnevad, et nad pole midagi väärt.
Loe edasi: Imbi Paju: annaksin kirjandussõbra preemia Võtikvere küla inimestele
