RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.
Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.
Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.
Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.
Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.
Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.
Lohusuu vallamajast varastati nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.
“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”
Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.
Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.
Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.
Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.
Jõgevamaal Puurmani mõisas toimub 13. septembril infopäev kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest NATURA 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.
Kell 14.00 algavale loengule Puurmani mõisas (Tartu mnt 1, Puurmani alevik) järgneb kl 15.00 lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes (seadme asukoht kaardil: Rulli talu)
Samasisuline loeng toimub ka päev hiljem, 14. septembril kell 13.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruumis 1B1).
Tehnoloogiat tutvustab projekt PROGRASS (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis toetavad rahaliselt Life+ programm ja EMÜ.
Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, e-post: indrek.melts@emu.ee
Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.
Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.
Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.
Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.
Vanas Palamuse kihelkonnakooli majas algab 1. septembril taas koolitöö ja seda pärast 35aastast vaheaega. Tõsi küll, koolilaste kilkeid jagub vanasse majja vaid paariks nädalaks.
Jõgeva maavalitsuse teatel lõppes nn „Tootsi koolimajas” õppetöö 1975. aasta kevadel, sest Palamusel valmis siis uus koolihoone. Homme astuvad aga 22 Oskar Lutsu nimelise Palamuse gümnaasiumi esimese klassi last just üle vana koolimaja lävepaku ja alustavad kell 10 klassijuhataja tundi. Õppetöö vanas koolimajas kestab kuni 17. septembrini. Siis lõpeb renoveerimistöö uues koolihoones ja kogu koolipere Palamusel saab jälle kokku.
Palamuse kihelkonnakool 1978. aasta postkaardil. Repro
Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.
„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”
Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.
Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.
Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.
Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.