Jõgevamaa

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste — Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste — Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Kahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa — Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,” ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, ” arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, ” lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts — Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Loe edasi: Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkab tradititsioonide ja ühtekuuluvustundega

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja.

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel Foto Jaan Lukas — Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel. Foto: Jaan Lukas

Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.

Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.

Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.

„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.

„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.

Jaan Lukas

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas — Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.

Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!

Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.

Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.

Loe edasi: Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Mustvee pritsimehed tähistasid väärikat sündmust

Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.

Mustvee Pritsimed Taavi Müüsepp külauudised — Taavi Müürsepp, Mustvee Pritsimed. Foto: Anu Ots

Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.

Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.

Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema

Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”

1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.

“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”

Praeguses Mustvee päästekomandos töötab 21 meest.

Jaan Lukas

Jõgevamaal oodatakse ettepanekuid elukestva õppega seonduvaks tunnustamiseks

Traditsiooniliselt tunnustatakse ka tänavu Täiskasvanud õppija nädala raames igas maakonnas aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta õppijasõbralikku tööandjat ja aasta õpitegu. Nominentide välja pakkumised on oodatud kõigilt Jõgevamaa ettevõtetelt, asutustelt, kodanikeühendustelt, eraisikutelt.

Täiskasvanu õppja nädala Jõgevamaa koordinaatori Pille Tuti sõnul saab kandidaate tunnustamiseks esitada kuni 31. maini. Esitamine toimub Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras veebilehel.

Loe edasi: Jõgevamaal oodatakse ettepanekuid elukestva õppega seonduvaks tunnustamiseks

Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.

Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.

„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.

“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.

Loe edasi: Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Mustvee laatadele kutsuvad kurk, sibul ja kala

Mustvees neljal aastaajal toimuvad laadad said endale sümboolika, kus kesksel kohal on kurk, sibul ja kala.

Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja ja Mustvee vallavolikogu liige Laidi Zalekešina ütles, et mõte sümboolika tellimiseks Mustvees toimuvatele laatadele tekkis juba ammu. „Kui kuulutati välja Mustvee valla sümboolika konkurss, siis laekunud tööde hulgast hakkas kohe üks kavand silma, mis valla sümboolikaks ei sobinud, kuid minu soovile vastas täielikult. Võtsin ühendust töö tegijaga ja üllatuseks selgus, et ta on Jõgeva valla sümboolika autor Marju Pottisep. Saime kenasti kokkuleppele.”

„Laada sümboolikal on kujutatud kolm Mustvee piirkonnale iseloomulikku asja kurk, sibul ja kala. Kavand on lahendatud vahvas võtmes ja kunstiliselt väga kaunilt. Värvideks on sinine, roheline ja valge,” selgitas Zalekešina.

„Uus lipp lehvib kindlasti juba meie Kevadlaadal maikuus. Logo hakkab kaunistama ka kõiki Mustvee laatade reklaame. Meil on laadad neli korda aastas: kevadlaat,suvelaat koos linnapäevaga, sügislaat ja jõululaat. Aasta-aastalt aina müüjate ja ka ostjate arv suureneb ja oleme teel, et taastada ammuste Mustvee laatade populaarsus ja hea maine.” ütles Zalekešina. Mustvee laatasid korraldab Mustvee kultuurikeskus.

Jaan Lukas

Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

21. jaanuaril oli legendaarse raadio- ja teleajakirjaniku Valdo Pandi (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald -30. juuli 1976 Tallinn) 90. sünniaastapäev. Aastail 1938-1941 õppis Pant Jõgevamaal Jõgeva vallas paiknevas Sadala algkoolis. Eesti ringhäälingumuuseum on sellele koolile kinkinud väärika osa Valdo Pandi raamatukogust.

Õpetaja Angela Saksing märkis, et Sadala koolis on olemas V. Pandi arhiiv, mille Eesti Rahvusringhäälingu muuseum annetas neile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 raamatut: osa neist on reisiraamatud, osa kuuluvad kirjandusklassika valdkonda (näiteks Balzac, Tolstoi).

Kunagise Eesti Televisiooni programmidirektori, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi looja Voldemar Lindströmi sõnul pärinevad raamatud Valdo Pandi töötoast.

„Otsustasime need Sadala koolile kinkida pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma,” lausus ta.

Angela Saksing ütles, et Sadala koolil on olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud ka õppenõukogu protokolliraamatusse

„Kindlasti on tulevane teletäht ka mõne kooli arhiivis oleva pildi peal. Tema äratundmine on veel ees,” ütles koduloohuviline õpetaja. Loe edasi: Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch tunnustusmeenega. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa Kodukandiühendus kuulutas Põltsamaa lossis toimunud kodanikupäeva tähistamisel koostöös Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega Jõgevamaa sädeinimesteks 2017 kauaaegse Anna Haava nimelise Pala kooli direktori ja rahvatantsurühmade juhendaja Malle Weinrauchi ning senises Pajusi ja nüüdses Põltsamaa vallas tegutseva MTÜ Vägari eestvedaja Agnes Räägi.

Malle Weinrauch ütles pärast tunnustamistseremooniat, et tunneb end pärast Jõgevamaa sädeinimeseks valmimist väga õnnelikuna.

„Igasugune märkamine ja meelespidamine mõjub positiivselt,” sõnas Weinrauch. !Soov, mida ma ülevas meeleolus kogukonnale ütlen on: ikka vapralt edasi!”

„Malle on tegus igas kogukonna ettevõtmises,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust. Ta lööb kaasa ühendustes Pala valla noored, Pala puhke- ja turismiarendus. Teda iseloomustab oskus teisi innustada.” Loe edasi: Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist. — Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust.

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Loe edasi: Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Põltsamaale toodi tramm

Põltsamaale toodi Tallinnast tramm. Fotod: Väino Valdmann

Tallinnas reisijate teenindamise lõpetanud tramm leidis uue asukoha Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Trammi sisustatakse kohvik ja mängude tuba.

Tramm toodi Põltsamaale 10. novembril ja sõidutati kardirajale üle Suure silla, mis samal päeval pärast mitu kuud kestnud remonditöid pidulikult avati. Sündmusele elas kaasa sadu inimesi lähemalt ja kaugemalt.

Kõik algas aga sellest, et Tallinna Linnatranspordi AS otsustas kinkida soovijatele ideekavandi alusel kaks liinitöö lõpetanud trammi.

„Üks tramm otsustati kinkida Kuningamäel kardirada haldavale Saduküla kardiklubile, kes on otsustanud trammi teha mängude toa ja kohviku,” rääkis Tallinna Linnatranspordi ASi trammliiklusteenistuse juht Andres Vään, kes enne haldusreformi oli Põltsamaa linnavolikogu ja nüüd on Põltsamaa vallavolikogu esimees. Loe edasi: Põltsamaale toodi tramm

Jõgevamaa Kodukandiühendus alustas ettevalmistusi avatud külaväravateks

Jõgevamaal juhivad avatud külaväravate projekti Liia Lust (paremal) ja Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatus arutas hiljutisel koosolekul ettevalmistusi tuleva aasta 4. ja 5. augustil toimuvaks avatud külaväravate sündmuseks.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse liikme Liia Lusti sõnul on avatud külaväravate eesmärgiks tutvustada oma küla ja sealsete seltside tegevusi nii oma kogukonnale kui ka kaugematele külalistele .

„Plaanis on, et igast enne kohalikke valimisi Jõgevamaal olnud vallast osaleks sündmustel üks küla,” ütles Lust. “Nii tuleb kokku kümme küla. Põltsamaa vallast on kaasa löömas kaks küla: Kamari ja Lustivere. Esimese kuulutas Eesti Külaliikumine Kodukant Aasta külaks 2005, teise 2013.”

Lust märkis, et külade programmid avatud külaväravatel on veel täpsustamisel. Kogukonnad arutavad omavahel läbi, missuguseid tegevusi pakkuda.

„Koosolekul tekkis mõte kaasata avatud külaväravatesse ka meie maakonnaga liitunud Lohusuu ja Avinurme valla külad,” lisas Lust. “Ettepanekut pole me nende külade esindajatele veel teinud. Kaasame projekti ka külad haldusreformi tulemusena Tartumaale kuuluvast senisest Pala ja Tabivere vallast.”

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas avatud külaväravate projekti esmakordselt aastal 2012 ja siis oli üle-eestiliselt avatud 30 küla, igast maakonnast kaks küla või külade piirkonda. Siis osalesid Jõgevamaalt projektis Kamari ja Sadala külad. Kamari korraldas oma avatud külaväravad ka 2014. aastal.

„Jõgevamaa Kodukandiühendus on planeerinud sündmust avatud külaväravad kingituseks Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks,” ütles Pille Tutt, kes on Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimees ja EV 100 koordinaator Jõgevamaal.

Jaan Lukas

Õpihimulised Jõgevamaa kogukondlased Tartumaal tarkust taga nõudmas

Mõttevahetus Mäksal, kõneleb Pille Tutt. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa kogukondades elukestva õppe edendamisega tegelevad inimesed käisid hiljuti Tartumaal silmaringi avardamas ja kogemusi saamas. Reis lõppes Tähtvere vallas Rahinge külaseltsi majas ehk Külakatlas toimunud seminariga „Kogukonna toel õpime kogu elu”.

Pajusi külaseltsi eestvedaja Aili Sooleppa sõnul kuuldi palju huvitavat ja kasulikku Tartumaa külaseltside toimetamisest. Tulemuslikust koostööst kogukonna ja omavalitsuse vahel ja teisteski valdkondades rääkis Melliste külavanem Mati Möller, kes ka ise oli Mäksa vallavolikogu viimase koosseisu liige.

Sooleppa sõnul märkas ta mõndagi, mida võiks rakenda ka oma kodukandis. „Nägin Mäksa vallas katusega kiikesid, mis võiksid laste jaoks olla ka Pajusi külamaja ümbruses.” Aili Soolepp andis seminaril ülevaate ka Pajusi Külaseltsi tegemistest. Ta rääkis augustis külamaja juures avatud jalgväravast, mis on Pajusi Külaseltsi kingitus kogukonnale Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.

Loe edasi: Õpihimulised Jõgevamaa kogukondlased Tartumaal tarkust taga nõudmas

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin — Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Lustiveres mängitakse laupäeval näidendit mõisaelust

Laupäeval, 29. juulil 16.30 Põltsamaa vallas toimuvale Lustivere piirkonna külade päevale annab ajaloohõngu kohalike elanike etendatav näitemäng „Lustivere mõisa lood”.

Näidendi "Lustivere mõisa lood" peaproov. Vello Pelissaar lõõtspilliga — Näidendi “Lustivere mõisa lood” peaproov. Vello Pelissaar lõõtspilliga

Autori, Lustivere põhikooli õpetaja Lea Lintsi sõnul toimub näitemängu Lustivere mõisa lood tegevus 20. sajandi esimese kümne aasta vältel.

Ajaloost teada olevateks tegelasteks on mõisnik von Wahl, kutsar Pohlak, autojuht Roos. Veel tegutsevad näidendis lüpsinaised, sepapoisid, pagarid ja mitmed teisedki kunagised Lustivere kandi elanikud.

Lea Lints märkis, et näitlejate seltskond liigub koos pealtvaatajatega Lustivere külas ühest paigast teise.

„Kõige ees läheb teenekas kultuuritegelane Vello Pelissaar, kes mängib lõõtspilli. Vanaaegse auto näitemängu toomine osutus keeruliseks. Külla aga lööb kaasa hobune, kes toodud Pajusi vallast Kalana külast asuvast majapidamisest,” tutvustas Lints. Loe edasi: Lustiveres mängitakse laupäeval näidendit mõisaelust

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Mati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Jõgeva turismiettevõtja korraldas jaanipäevapeo vene kogukonnale

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Jõgeva lähedal Piibe maantee ääres paiknev majutus-ja meelelahutusettevõtte Õuna puhketalu korraldas teist aastat jaanipeo vana kalendri ehk vene rahvakultuuri traditsioonide järgi.

Õuna Puhketalu peosaalis Tavern ja selle õuel toimunud jaanipeol 8. juulil mängis hingekosutavamaid ja südantliigutavamaid lugusid ansambel Jurij ja Jelena Narvast. Tantsupidu kestis varavalgeni. Kulminatsiooniks kujunes jaanitule süütamine.

Mitmed koosolijad avaldasid arvamust, et vene inimestele jaanipidude korraldamine Õuna puhketalus on igati teretulnud. Märgiti, et rahvalikud peod võiksid toimuda ka vene jõulude ja munadepühade ajal.

„Rõõm on kuulda kiidusõnu. Tahame ka tulevikus jätkata traditsiooni venepäraste koosviibimiste korraldamiseks. Sellistel pidudel on usinasti osalenud ka eestlased. See tuleb kaksuks ka mõlema keele praktiseerimisel,” lausus ettevõtja Liilia Mandri. Õuna puhketalu on saanud nime Jõgeva vallas asuva Õuna küla järgi.

Jaan Lukas

Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast.

Kohvikute päev avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja põllumajandusettevõtja Endel Sööt.

Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid. Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.

Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.

„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”

Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.

Loe edasi: Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal.

1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.

„Et tegemist on vägagi auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. “Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”

Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Loe edasi: Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse

Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses "Kunagi ei saa turul õiget hinda". — Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.

Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.

Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.

Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel, või pakkusite idee ise välja?

Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Loe edasi: Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“
Soome hobuse