Rubriik: Järvamaa

Päkapikud külastasid lasteaeda

Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.

Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.

„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.

Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.

Allikas: jarva.ee

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku

Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.

Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.

Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.

Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Kogupereüritus Jõulukroon toob Paidesse jõulumelu

Juba sel laupäeval ehib Paide Jõulukroon Paide linnasüdame jõulurüüsse! Paide keskväljakul saab toimuma suur jõululaat ja kogupereüritus Paide Jõulukroon, mis on jõuluhooaega avamas juba mitmendat aastat.

Laadale annavad melu kontserdid, konkursid, väljapanekud, töötoad, mängud, päkapikkude kokkutulek ja Järva Jõlufolk, jõulumaa ajakeskuses ja jõulumess spordihallis.

Paide raekojas saab kuulata kontserti Paide lasteaia laululastelt ja näitetrupi „Maski taga“ luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda“, uudistada konkursside „Piparkoogifantaasia“ ja „Jõulukaunistus“ väljapanekud. Kogu päeva tegutsevad raekojas Memmede jõulukohvik ja huvikeskuse käsitöökoda, kus valmivad jõululaternad.

Paide keskväljaku on põnevaid tegevusi: päkapikkude rongkäik, Paide päästjate tegevused lastele, Päkapikkude ühendkoori esinemine koos superstaarisaate Rosanna Lintsiga, Järva Jõulufolk maakonna rahvatantsijatega Kalev Järvela ja ansambli Koidupuna eestvedamisel.

Kogu päeva toimub Paide keskväljakul vilgas laadakauplemine ja vigureid teeb jõuluvana Ärni. Jõululaat, kuhu on tänase seisuga oma kaupa pakkuma tulemas üle 130 kaupleja, kestab Paide keskväljakul kella kümnest neljani.

Kogu info ja kauplejate kirjapanek www.paidelaadad.ee

Ülle Laas

Aravetel toimub Saint-Gobaini väärtushinnangute päev

Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.

Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.

Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.

Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.

Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted

Järvamaa sädeinimene on Viivika Lepp

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkurss on lõppenud. Sel aastal võitis tiitli Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Kodukant Järvamaa juhatuse esinaise Riina Trummi sõnul tõi Viivikale võidu aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Konkursile laekus kokku neli ankeeti. Sädeinimese tiitlile kandideerisid lisaks veel Külli Majori Kareda vallast, Koidu Kull Imavere vallast ning Olev Põllumets Koigi vallast. Kandidaatide esitlusi hindas 5-liikmeline žhürii, kuhu kuulusid Merike Luuk, Marta Kondas ja Riina Trumm Kodukant Järvamaa esindajatena, Katrin Puusepp Järvamaa Arenduskeskuse esindajana ning Arto Saar Järvamaa omavalitsuste esindajana.

Võitja autasustamine ning kõigi nominentide tunnustamine toimub 30. novembril Türi Kultuurimajas toimuval kolmandal Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Paides koguneb päkapikkude ühendkoor

3. detsembril Paides toimuv Järva jõulufolk ja päkapikkude ühtelaulmine ootavad koore ja tantsurühmi osalema.

 Mudilaskooride lauljatest koosnev päkapikkude ühendkoor võtab koos noore andeka laulja Rosanna Lintsiga laulud üles kell 13.

Tund hiljem  on samas uhke tantsupidu koos tantsurühmaga Koidupuna. Ei ole oluline, et kõik tantsud oleks kindlasti eelnevalt ära õpitud. Kes ei jõua tantse kodus läbi tantsida, saavad need peopaigas selgeks õppida.

 Kell 15 kutsutakse Paide Põha Risti kirikusse koore Jõulufolgi kontsertile laulma.

Kooride kirjapanek osalemiseks nii päkapikkude ühendkooris kui  jõulufolgil toimub  e-posti teel: sirje.grauberg@gmail.com.  Registreerunud saavad e-posti posti teel laulude noodid.

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Türi vald otsib aasta küla

Türi vallavalitsus kuulutab tänasest, 1. novembrist välja kõige aktiivsema küla väljaselgitamise konkursi.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks on oodatud tegema kõik isikud, asutused ja ühendused. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalitsuse kantseleisse vormikohasel blanketil kuni 15. novembrini.

Konkursi „Aasta küla” võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus. Võitjale antakse aasta küla aunimetus, lisaks tunnustatakse küla preemiaga ning rändauhinnaga Küla Valgus.

Viimastel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Rassi, Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna. Varasem võit ei tähenda, et küla ei võiks ka selle aasta konkursile esitada.

MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus korraldab koolituse „Noortelt noortele koolitajaks!“

Kui oled vanuses 15-25 aastat ja soovid saada kogemusi noorte koolitajana, tule vabatahtlikuks! Programmi eesmärk on kaasata HIV-ennetustegevusse noori ning suurendada noorte teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest. Esimene koolitus toimub 4. novembril kell 14-17 Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses (Paide, Lai 33 III korrus).

Programm sisaldab noortelt noortele koolitajate koolitust (16 tundi, aeg: november-detsember 2011), noorteüritustel osalemist, HIV-teemaliste ennetusürituste korraldamist noortekeskustes, HIV-ennetuslike tundide korraldamist maakonna 9-10.klassidele, osalemist kooliüritustel ja maakondlikel noorteüritustel.

Vabatahtlikuna
•saad ise ja aitad oma eakaaslastel saada teadlikumaks sõltuvusmehhanismidest, põhjustest ning abistamisvõimalustest;
•saad kohtuda erinevate inimestega;
•saad esinemiskogemuse ning –julguse;
•saad koolitaja kogemuse;
•saad kaasa rääkida noorteürituste korraldamisel;
•saad konkreetse kogemuse vabatahtlikuna töös.

Oodatud on kõik aktiivsed noored ning noortega tegelevad spetsialistid!

Info ja registreerimine hiljemalt 2. novembriks: Margit Jullinen, tel 5373 5557, margit@sesok.ee või Tiina Larven, tel 518 9259, tiina@sesok.ee

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Järvamaa ettevõtlusnädalal räägitakse vastutustundest

31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi.

Sellel aastal pühendutakse ettevõtluskultuurile, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustatakse tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustatakse ettevõtlikku elustiili ning kasvatatakse ettevõtlusteadlikkust.

Esmaspäeval toimuvad gümnaasiumites ja põhikoolides ettevõtlusteemalised loengud, külastatakse ettevõtteid ning mängitakse majandusmänge.

Teisipäeval ootab Paide linnapea ettevõtjaid raekotta hommikukohvile. Ühises vestlusringis räägitakse rõõmudest ja muredest ning arutletakse linna arenguvõimaluste teemadel.

Kolmapäeval toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele suunatud üritus nimega „12H ETTEVÕTE“. Tegemist on Junior Achivementi poolt korraldatava aktiivse koolitusega, kus 12 tunni jooksul tehakse läbi ühe ettevõtte alustamise lugu. Päeva jooksul lahendavad noored neile püstitatud ülesannet ning omandavad kiirloengute abil teadmisi tootearendusest, finantside planeerimisest, turundusest ja muudest ärivaldkondadest. Valminud äriplaane hindab žürii, kes valib välja parima.

Neljapäeval tunnustatakse Väätsa Mõisas parimaid Järvamaa ettevõtjaid.

Laupäeval peetakse Paide Kultuurikeskuses juba 16. korda Järvamaa Messi.

Täpsema info Järvamaa ettevõtlusnädala kohta leiab siit.

Järvamaa maitsvaim külatoit on välja valitud

Järva maavalitsuse ja Järvamaa tervisenõukogu korraldatud retseptikonkursi „Lihtne külatoit” võitis ülekaalukalt türilase Õnne Roosilehe valmistatud peekoni-köögiviljavormiroog, vahendab Järvamaa infoportaal.

Kabala koolis õpetajana töötava Õnne Roosilehe sõnul tuli vormiroa edu talle üllatusena. Esimest korda tutvustas ta kodus perele valmistatavat toitu Kabalas mahetoidu kokakoolis, kus soovitati roog ka konkursile esitada.

Kokku esitati retseptikonkursile „Lihtne külatoit” 50 nõuetele vastavat retsepti. Nende seast valis parimad välja žürii koosseisus Evi Lumi, Ene Niinsalu ja Reet Länkur.

Eriauhinna said Koeru lasteaia lapsed, kes koos vanematega koostasid tervislike hommikusöökide, putrude, magustoitude, vahepalade ja jookide retseptikogumikud.

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall. Foto: muinas.ee

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Paides peetakse nädalavahetusel kartulifestivali

Laupäeval saab Paides slaavi kultuuriühingu eestvedamisel hoo sisse kartulifestival. Kultuurikeskuse parklas aga toimub oktoobrilaat, kus saab soetada omale talvekartuli ja kaubelda aia- ja juurviljade, käsitöö, toidu- ja tööstuskaupadega.
 
Oktoobrilaat toimub Paide kultuurikeskuse parklas 8. oktoobril kella 10-16, kartulifestivali üritused kestavad kella 10-19.

Paide kultuurikeskuses räägitakse festivali raames kartulisortidest, saab küsida nõu kartulikasvatuse kohta, haiguste ja kahjurite tõrjeks.

On avatud töötoad ja näitused. Saab kartulitoite degusteerida jne.

Kareda vallas on veel õigeid mehi

Möödunud laupäeval selgitati Peetris toimunud mihklipäeva peol juba viiendat korda välja Kareda valla õige mees, vahendab Järvamaa infoportaal. Kuue nominendi seast osutus valituks Rainer Palmsaar.

Tema kandidatuuri ülesseadjad ei olnud põhjendustega kitsid: Rainer Palmsaar päästab oma valla elanikke traktoritega lumevangist, on abivalmis ja viisakas; tema firma on olnud sponsoriks Kareda valla spordivõistlustel; tal on julgust oma mõtted ja arvamused välja öelda; tihti näeb teda koos sõpradega metsloomi toitmas ja jahindusega tegelemas.

Rainer Palmsaar on OÜ Impeerium juhatuse liige. Firma tegeleb taimekasvatuse abitegevustega: põldude ettevalmistus, põllukultuuride külv, saagikoristus, aga ka metsahooldus ja võsalõikus. Kahel viimasel aastal on OÜ Impeerium teinud Kareda vallas lumetõrjetöid.

„Ta on mees, kellele võib alati kindel olla,” iseloomustas Rainer Palmsaart Kareda vallavanem Triin Pobbol.

Õige mees kuulutati välja mihklipäeva peol. Peo eeskava olid traditsiooniliselt ette valmistanud naised, kandes ette kaks šketsi, millest ühes tehti tagasivaade eelmistele tiitli pälvinud meestele.

Seekordses „kondiproovis” tuli õige mehe kandidaatidel koos oma abilistega tõestada, et muusika ei ole tantsimist kunagi seganud, samuti tuli proovile panna oma juhendamisoskus.

Luulehuvilisi oodatakse Kalju Lepiku luulevõistlusele

Nädalavahetusel, 8. oktoobril kell 11 toimub Koerus Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Seekordne luulevõistlus on järjekorras üheksas.

Päev algab kell 10.30 küünalde süütamisega Kalju Lepiku mälestuskivi juures.
Kell 11.30 läheb lahti luulevõistlus. Kell 15 on päevakavas kohtumine kirjanik Wimbergiga.

Kell 15.30 kuulututakse välja võistluse tulemused.

Igal aastal alates 2003. aastast kutsuvad Koeru vallavalitsus, Koeru keskkool, Koeru raamatukogu ja kultuurimaja ning Koeru haridus- ja kultuuriselts kõiki luulehuvilisi Koeru Aruküla mõisasse Kalju Lepiku luulevõistlusele.

Võistlusega soovitakse virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada Kalju Lepiku sünniaastapäeva.

Osalema on oodatud igas eas luulehuvilised. Iga osaleja esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse nii loomingut kui ka selle esitust.

Igal aastal on välja antud luulevihik kõikide osalejate luuletustega. Luulevõistluseks annetab raha luuletaja lesk Asta Lepik ja selle rahaga premeeritakse võitjaid.

Teine Türi õunafestival läks korda

Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.

Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.

Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.

Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.

Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.

Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.

Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:

Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.