Tallinn

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/

Tule kohtuma “Vasaku Jala Reede” režissööriga

Neljapäeval, 15. märtsil kell 17.00 on Järve noortekeskuses (Alajaama 1, Tallinn) võimalik kohtuda Eesti viimase aja edukaima filmi „Vasaku Jala Reede“ ühe režissööri Arun Tammega.

Kohtumine Tammega kestab orienteeruvalt tund aega. Selle vältel räägib Tamm oma edu saladustest ning annab soovitusi, kuidas filmihuviga noorest võiks saada tunnustatud režissöör. Arun Tammega on kaasas ka liige filmimeeskonnast, kuid, kes täpsemalt, selgub neljapäeval kohapeal.

Sissepääs noortekeskusesse on kõigile huvilistele tasuta.

Musta huumoriga kriminaalfilmi „Vasaku Jala Reede“ lavastajateks on Eesti noorimad režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Esimese kahe ja poole nädalaga saavutas film vaadatavuselt teise koha. Head tunnustust on film saanud ka kriitikutelt.

Lisainfo:
www.taninfo.ee/jarve

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Võimalus osaleda sotsiaalse ettevõtluse koolitusel

Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).

Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.

Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus

Nõmmel tulekul Trubetsky uue DVD esitlus

Tõnu Trubetsky — The Flowers of Romance. Foto: Kristjan Lepp

Nõmmel toimub 29. märtsil glam-rock bändi THE FLOWERS OF ROMANCE 2. DVD “THE SWINDLE CONTINUES” esitlus. The Flowers of Romance’i uus rockumentaalfilm (rockumentary) sisaldab 33 laulu ning muusikavideot ja kestab ligi 3 tundi.

Esitlus toimub Nõmme keskuses hiljuti avatud restoran-pubis Von Glehn, mis asub kunagise Nõmme noobleima lokaali Maxim ruumides. Ehkki avatud vaid paar kuud, on selle lavalt läbi käinud juba paarkümmend esinejat/bändi, teiste seas The Tuberkuloited, Reet Linna, Orelipoiss, Jan Uuspõld, Taavi Peterson, Vennaskond, Tõnu Raadik, Nikki, Sõpruse Puiestee, Sulliwan, Viljo Tamm jpt.

The Swindle Continues (2012) on rockumentaalfilm (rockumentary), mis on lavastatud Tõnu Trubetsky ja toodetud Tony Blackplait’i poolt ning jutustab Meremaa glam-punk bändist The Flowers of Romance. Film jutustab stiliseeritud väljamõeldud loo bändi tekkimisest, langusest ja sellele järgnenud tõusust, lähtudes siis kulissidetaguse niiditõmbaja, sarkastilise poeedi Tarah Xaintorxare vihjetest.

Allikas: The Flowers of Romance

HOP galeriis avati Elo Uibokandi näitus “Painted Poetry”

Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.

-Elo Uibokand

Lisainfo.

Mõnus Välk lööb taas

Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.

Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.

Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell

TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!

Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Tarmo Tederi raamatuesitlus Kapsas

Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.

Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.

Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”

Lisainfo siin.

Tallinna Lauluväljakul toimub heategevuslik koguperepäev

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.

Vaata täpsemat infot!

Ühine ka “Naistelt naistele” Facebooki lehega!

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.

Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.

Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.

Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.

See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415”

Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist

Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti

Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.

Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.

„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.

Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks

Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:

“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.

Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.

Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”

Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.

Üöeskutsega saab tutvuda siin.

Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal

Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.

Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.

Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.

Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.

23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.

Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa

Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.

Tallinna Giidide Ühing kutsub tasuta ekskursioonidele

Sel aastal oma 20. aastapäeva tähistava Tallinna Giidide Ühingu giidid kutsuvad huvilisi teisipäeval, 21. veebruaril tasuta ekskursioonidele. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna ja erinäoliste linnaosade harjumuspärast ümbrust teise pilguga ning tutvuda giidi ametiga.

Ekskursioonidel osalemiseks on vajalik registreeruda e-postile tallinnagiid@gmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).

Giidid tunneb ekskursioonide alguskohtades ära Tallinna Giidide Ühingu sildi järgi.

Giidide ametipäeva tähistamise algatas 1985. aastal Ülemaailmne Giidide Organisatsioon (WFTGA), Eestis on seda tähistatud alates 1994. aastast.

Ekskursioonid ja nende alguskellaajad:

1. Paksust Margareetast Aleksander Nevski katedraalini ehk mere äärest Toompeale. Jalutatakse vanalinna pikimal tänaval, Pikal tänaval, ja edasi Pikka Jalga pidi üles Toompeale. Kohtumispaik Paks Margareeta. Algus kell 15.

2. Harju ja Rüütli tänava lood. Jalutatakse mööda kaht põnevat vanalinna tänavat, räägitakse tuntust ja tundmatust, sekka ka natuke legende ja müstikat. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

3. Tõnismägi. Jalutatakse mööda Roosikrantsi, Hariduse ja Tõnismäe tänavat, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Vabadussõja võidusammas, Vabaduse väljakul. Algus kell 15.

4. Kadrioru asum. Jalutatakse Kadrioru tänavatel, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 14.

5. Kadrioru park. Jalutatakse pargis, tutvustatakse pargi ja piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 15.

6. Kalamaja asum. Jalutatakse piirkonna tänavatel, tutvustatakse paiga ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Balti jaama Rohelise turu kõrval. Algus kell 15.

7. Vastlaretk Pääsküla rabarajal. Kelgud kaasa! Kohtumispaik Hiiu tänava lõpus, Hiiu 48 juures. Bussid 14, 18, 33, Hiiu peatus. Algus kell 14.

8. Ревельские адреса пушкинских знакомых. Встреча возле башни Кик ин де Кёк. Puškini tuttavate aadressid Revalis. Vene keeles. Kohtumispaik Kiek in de Kök. Algus kell 12.

9. Истории Нижнего города. Встреча на Ратушной пощади. All-linna lood. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 14.

10. Вышгород – рыцарский город. Встреча перед Собора Александра Невского. Ülalinn- rüütlite linn. Vene keeles. Kohtumispaik Aleksander Nevski Katedraal. Algus kell 15.

11. О чем рассказывают дома и улицы Старого города. Встреча на Ратушной площади. Millest räägivad vanalinna majad ja tänavad? Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

12. От Фалька до Коменданта. Встреча в парке Фалька (рядом с посольством Великобритании). Falgist Komandandini. Vene keeles. Kohtumispaik Falgi park (Suurbritannia suursaatkonna juures). Algus kell 15.30.

13. Нижний город – город купцов. Встреча на Ратушной площади. All-linn – kaupmeeste linn. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 16.

Tallinna Giidide Ühing loodi 1992. aastal ja ühendab üle 160 giidi.

Tallinna Giidide Ühing on alates 2007. aastast Ülemaailmse Giidide Organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimus Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna Giidide Ühing korraldas WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).