Harjumaa

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Tallinna koolinoored meisterdasid lasteaedadele lindude pesakaste

Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.

Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.

Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Raasikul rõhutati kohaliku elu järjepidevust

Täna toimus Aruküla rahvamajas Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev.

Raasiku vallavanema Aare Etsi sõnul tekkis valla mineviku ning tuleviku käsitlemisel mitmeid paralleele.

“Raasiku valla arengut sõdade vahelisel perioodil määrasid paljuski raudteeühenduse olemasolu ning visioon kujundada Arukülast aedlinn. Ka täna tõstavad valla konkurentsivõimet kiired ja mugavad transpordiühendused ning kõrget elukvaliteeti võimaldav elukeskkond,” ütles Ets.

Riigikogu liige Andre Sepp käsitles omavalitsusreformi erinevaid stsenaariume.

Harju maavanem Ülle Rajasalu tõi esile, et pärast Rail Balticu valmimist tekib Raasikult paljudesse Euroopa sihtpunktidesse otseühendus.

Möödunud aastal Arukülla uue alajaama ehitanud ASi Elering juhatuse liige Kalle Kilk tutvustas uusi väljavaateid energeetikas.

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson selgitas ameti hiljuti valminud strateegias sisalduvaid koostööprintsiipe kohalike omavalitsustega. Ühtlasi lubas Adamson Aruküla kergliiklustee riigi poolset ehitamist algava teehoiukava perioodi jooksul.

Konverentsi ajaloo osa ettekanded käsitlesid valla ajaloo erinevaid etappe, ettekandjateks olid nii Raasiku vallas elavad kui sealt pärinevad inimesed.

Raasiku vallas elab täna 4676 elanikku.

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks

Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .

Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

Ardus tutvustatakse kõhutantsu

nabatants Nabaratoorium esitleb:

Harjumaal Kõue vallas Ardu koolimajas toimub homme, 6. märtsil 2013 kõhutantsu tutvustav tund ning see on osalejatele täiesti tasuta!

Kõhutants on tervislik ja lõbus harrastus igas eas, sõltumata vormist, treeningvarustusest või varasemasest tantsukogemusest. Tule saa osa!

Lisainfo!

Estoloppeti viienda etapi võitis Timo Simonlatser

Võitja Timo Simonlatser. Foto: Tarmo Haud

Kõrvemaal peetud Estoloppeti suusasarja viienda etapi kiireim mees oli Timo Simonlatser. Suusasportlane läbis 40 kilomeetrit vabastiilis ajaga 1:49:09. Kolm sekundit hiljem ületas finišijoone Peeter Kirss. Kolmanda koha omanikku Siim Sellist jäi võitjast lahutama 14 sekundit.

Naiste arvestuses oli parim Heidi Raju, kes läbis distantsi ajaga 1:58:59, mis andis talle üldjärjestuses 34. koha. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 890 ja lühikesele 343 suusatajat.

20 kilomeetrisel rajal oli kiireim Tair Tooming, kes läbis distantsi ajaga 1:03:12. M15 klassi parim Rain Noormann lõpetas üldjärjestuses neljandal kohal ning tema ajaks fikseeriti 1:05:20. N15 klassi arvestuses võidutses Merili Sirvel. Neiu tulemus 01:11:57 andis talle lõpuprotokollis 17. koha.

Estoloppeti viimasel etapil Haanjas Timo Simonlatser startida ei plaani. “Tegin kaasa Tartu maratonil, kuid rohkem polegi sel aastal maratone sõitnud. Nüüd on vaja vaid taastuda, et maailmameistrivõistlustel Lahtis ka natuke kiirust näidata,” võtab suusasportlane taastumist tõsiselt.

Estoloppeti sarja kuues etapp toimub 9. märtsil kui sõidetakse 41. Haanja Maraton.

Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet ametliku veebilehe leiab www.estoloppet.ee.

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Pühapäeval 3. märtsil Kõrvemaal peetav 16. Tallinna maraton on 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja eelviimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 69 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud koguni seitse suusatajat.

Oma 70. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kelle kontole on sel hooajal suusakilomeetreid kogunenud ligi 1000. “Tänavu on mul Estoloppetil läinud üllatavalt hästi, enne sarja viiendat maratoni olen oma vanuseklassis (M50) viiendal kohal. See on endalegi üllatuseks, sest nii head tulemust ma küll ei lootnud,” soovib peamiselt Pirita ja Nõmme suusaradadel treeniv Raja oma kohta hoida. “Tänavu on kiiduväärt talv, sai varakult sõitma hakata ning see on hea ettevalmistuse võimaldanud. Ka Tartu Maratoni läbisin siiani kõige lühema ajakuluga, rada oli kiire ja eriti lõpukilomeetrid läksid väga hästi. Eks selle nimel sai ju ka spetsiaalselt harjutatud, näiteks Alutaguse suusamaraton sai praktiliselt vaid paaristõugetega läbitud. Proovimise mõttes, et kas ja kuidas jaksab.”

Treeningu eesmärgil on mees tänavu juba ka ees ootava Tallinna suusamaratoni raja läbi sõitnud. “See on väga hea koht, kus end ette valmistada – vahelduv maastik, kus saab kõiki stiile ja liigutusi proovida ning trenni teha.” Loe edasi: Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Pühapäeval peetakse 16. Tallinna suusamaraton

Pühapäeval leiab aset Estoloppet 2013 pikamaasuusatajate sarja viies etapp, vabastiilis sõidetav 16. Tallinna suusamaraton. Lähe 40 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 20 km rajale minejad stardivad veerand tundi hiljem.

Sportliku ettevõtmise organisaatori Jüri Voodla sõnul on tänavu plaanis mitmeid muudatusi. “Suurejoonelise ühisstardi asemel minnakse seekord rajale viitstardist. Gruppide vahe on üks minut ja iga suusataja aeg fikseeritakse ajavõtumatil sportlase jala külge kinnitatud kiibi abil,” tuleb üldvõitja Voodla sõnul ilmselt küll esimesest stardigrupist, kuid vanuseklassi parimaks võivad tulla ka tagantpoolt rajale minejad. “Valest koridorist startinud diskvalifitseeritakse,” soovitab korraldaja reeglitest kinni pidada ja parema positsiooni nimel pigem trenni teha.

Traditsiooniliselt on nii start kui finiš Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses, muudetud on aga raja skeemi. “Jätsime välja distantsi neljandal kilomeetril oleva järsema laskumise ja tõusu, kus suusatajad tihti kukkuma kipuvad ning mis on seetõttu pisut ohtlik,” lisab Voodla.

Täpsema info ja maratoni ajakava leiab siit.

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013 Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvad kontsert ja õpituba

Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:

22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!

22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.

Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Anu-Mari Kivisiv, abiturient

Varavalges puhub juht bussile hinge sisse. Kohe on algamas minu tööpäev. Mõtlete, et see on lugu viimase allesjäänud reisisaatja argipäevast? See pole lugu reisisaatjast, kuigi iseloomult me üksteisest eriti ei erinegi. Kui te veel ei ära ei arvanud, siis mina olen tuhandeid tallinlasi teeniv väsinud bussiiste. Olen erinevalt uute läikivate äärtega toolidest nii mõndagi näinud, olen tundnud külma ja kuuma, saanud üheks nii okse kui magava asotsiaali ilaga.

Asun koos teiste minusugustega katkise bussikolu tagaotsas.Siin liigub igasugu rahvast, nooremaid kui vanemaid, edukamaid, aga ka täiesti põhja käinuid. Ma pole ehk nii puhas ja hoolitsetud kui bussijuhi taga asuvad kaaslased, aga see-eest tunnen ma rõõmu kirevast elust, mida bussijuhi juures peaaegu kunagi ei näe.

Hommikuti ei juhtu üldiselt midagi, eriti argipäeviti. Nagu alati, õõtsuvad unised töömesilased mornidel nägudel tööle. Kooliskäijad tukuvad akna najal. Ainus kõrghetk on, kui täiesti ettearvamatul hetkel astub uksest sisse kontroll, just unelenud nägudele tekib selginemise hetk ja käe paarid asuvad usinalt otsima, millega oma tasuta või tasutud sõiduõigust tõendada, mõni paaniline pilk seirab koti avarusi. Üldiselt neid rohelisi mehikesi ei sallita, eriti need jänesed, kes ei suvatse meid toetada.

Loe edasi: Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Noored töötud aidatakse tööturule

SA Innove on avanud taotlusvooru, mis aitab noori töötuid tagasi tööturule.

Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3.1 “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” abil toetatakse tegevusi, mis aitavad kuni 24 aastatel noortel tööturule siseneda.

Sihtgruppi kuuluvad:

Noored (16–24-aastased), kes on põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanud või katkestanud ja kes ei ole viimase 4 kuu jooksul olnud töösuhtes või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana;
vähemalt viimased 18 kuud mitte töötanud kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud töötud vanemad.

Kuni 7 aastaste laste vanematele tagatakse projekti tegevuste jooksul lapsehoiuteenuse hüvitamine.

Avatud taotlusvooruga seoses soovib Rae Vallavalitsus koondada informatsiooni potentsiaalsest sihtgrupist.

Palun anna endast märku hiljemalt 22. veebruariks, kui vastad eeltoodud kirjeldustele ja sooviksid projektis osaleda või tead kedagi teist, kes on huvitatud saama nõustamisteenust, koolitust, karjääriplaani koostamist või tööpraktikat.

Lisainfo: e-post Merlin.Sillard@rae.ee, tel 6056 753

Täpsem informatsioon taotlusvooru kohta:

http://www.innove.ee/struktuuritoetused/voor

Noored disainerid esitlevad Pirital oma kollektsioone

Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.

Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.

„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.

Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.

Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.

Tallinna ja Harjumaa töötutele pakutakse sõltuvusnõustamist

Et parandada tööturule naasmise võimalusi, on alkoholiprobleemiga vanemaealised inimesed oodatud osalema nõustamise, koolituse ja tööpraktika projektis.

MTÜ Eesti Abikeskused Tallinnas viib läbi projekti, mis on suunatud alkoholisõltuvusega 50-74-aastastele Tallinna ja Harjumaa inimestele. Projekti programm koosneb erinevatest tegevustest. Alustuseks oodatakse osalejat psühhiaatrilisele nõustamisele, mille tulemusena määratletakse, milline raviviis on kõige sobilikum tööelu segavast sõltuvusest vabanemiseks. Inimese informeeritud nõusoleku korral on võimalik nn ampulli panemine (ehk depoopreparaadi impantatsioon), millele järgneb taas mitmel korral põhjalik personaalne psühhiaatriline nõustamine.

Edasi aidatakse projektis osalejatel koostada karjääriplaan. Sõltuvalt inimese konkreetsetest vajadustest saab igaüks lisaks psühholoogilist-, sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist. Projekt jätkub tööklubiga, kus antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tööd otsida, CV-d kirjutada, kuidas käituda tööintervjuul jne. Olenevalt projektis osaleja erialaoskustest aidatakse tal oma oskusi ja teadmisi tänapäevastada ning erialakoolitust läbida või tööpraktika tööandja soovidega kohaneda. Nõustamistegevused toimuvad Tallinnas, praktikakoht sõltub juba aga tööandja asukohast. Kõik nõustamised, tööklubid ja koolitused on osaleja emakeeles, kas eesti või vene keeles. Projekti vältel on osalejale võimalik kompenseerida sõidukulud ning maksta koolituse ja praktika ajal stipendiumi.

Projekti lõpuks on osalejad vabanenud töö- ja tavaelu segavast alkoholisõltuvusest, omandanud paremad erialased ja sotsiaalsed oskused.

Projektis osalejate vastuvõtt toimub Tallinna arstlikus perenõuandlas aadressil Suur-Ameerika 18a. Osalemiseks saab end registreerida ning lähemat infot küsida telefonil 6999 691 või e-posti teel mari-liis.mand@1220.ee.

Projekti „Tallinna ja Harjumaa vanemaealiste alkoholisõltuvusega töötute tagasitoomine tööturule“ rahastus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ kaudu.

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

Kose Vaba Aja Keskuses toimub täna tervise- ja teraapiaringis “Häälejooga”

Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.

Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €

Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt