Harjumaa

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Pärandiralli teine väljasõit sellel laupäeval, 20. aprillil kutsub kultuuripärandi-huvilisi Kostivere kultuurimõisasse Harjumaal.

Sündmusel räägitakse nii Kostivere mõisast endast kui Harjumaa idaserva põnevamast ehituspärandist, sealhulgas näiteks nii Agumäe taluhäärberist, Kostivere silotornidest kui Loksa bussijaamast. Hoonepärandi kõrval tulevad jutuks aga ka muinasmaastikud ja mereäärsele rahvale lähedased traditsioonilised mereteed.

Kultuuripärandi aasta saadik Artur Talvik küsib, miks me maanteeehituse kõrval vanad mereteed unarusse oleme jätnud: “Uus Eesti on kogukondade Eesti ja mereäärsed kogukonnad peaksid koos seisma selle eest, et merdpidi suures linnas käimine uuesti vähemalt sama elementaarseks muutuks kui autosse istumine ja Tallinna suunas loksumine.”

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepa sõnul uuritakse pärandiralli sündmustel konkreetse maakonna kultuuripärandit korraga mitme külje pealt. “Muidu kipub ju ikka nii olema, et inimesel, kes oma kodukandi pärandi kohta midagi küsida ja teada saada tahab, tuleb eraldi üles otsida looduspärandi spetsialistid, muinsuskaitseinspektor või muuseumirahvas. Pärandiralli teeb selle kõik palju hõlpsamaks – spetsialistid tulevad üheks päevaks ühte kohta kokku – tule ja küsi nõu nii palju kui soovid,” rääkis Lutsep. Loe edasi: Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga korraldavad 15. mail Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse organisatsiooni moodustamise 23. aastapäeva.

15. mail 2013 möödub 23 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti Kodukaitse. Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal.

2012. aastal Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi poolt taaselustatud ajalooline teatejooks lülitati Tallinna p äeva kavva. Ka sel aastal, nüüdseks juba viiendat korda toimuvale jooksule oodatakse Eesti jõu- ja riigikaitsestruktuuride, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, sõpruskondade ja õppeasutuste võistkondi.

Teatejooksule registreerumine kuni 30. aprillini e-posti aadressil kodukaitse@gmail.com või Tallinna Kesklinna Valitsuses kuni 30.aprillini kell 17.00. Täiendav informatsioon ja teatejooksu juhend aadressil: www.kodukaitse.ee

Heategevuskontsert Pikakannu kooli toetuseks

17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”

Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.

Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

Jüriöö ületõusu 670 aastapäeva tähistatakse Padisel 20. aprillil seiklusrikka päevaga, mis saab alguse kell 15 Padise kloostris. Näha ja kuulda võib erinevaid esinejaid (näiteks pisikest ühiskontserti kammerkoor Studium Vocalelt, Keila noorte segakoorilt La&Do ja Padise segakoorilt), vanade Lonkava Hundi Koja sõjameeste mälestusi jüriööst, saab kehakinnitust ja keelekastet, võib nautida Karjatse talu suus sulavaid küpsetisi ja elada kaasa laste võistlustele.

Lastele ja peredele toimub teatejooks ümber mõisatiigi, maastikumäng ja suurematele seiklusrännak “Tuleretk” 10- ja 25- kilomeetristel radadel. Rännakule minevad salgad koosnevad kolmest-neljast täisealisest osalejast. Järgmisse punkti saamiseks on vaja täita ülesanne uute koordinaatide saamiseks. Rajal on ka ohtlikud alad, kus liiguvad “Saksa ordu” ehk vaenlase väed, kelle eest peavad võistlejad ennast varjama. Lastele, koolidele ja pealtvaatajatele on sündmusel osalemine tasuta.

Registreerimine, reeglid ja lisateave http://uus.partysafari.eu/tuleretk/

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Loe edasi: Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Tallinna noorte karjäärikeskuses õpetatakse kodulehe tegemist

Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”

Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.

Seminar on vene keeles.

Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Avalik väitlus Tallina Ülikoolis – Keskerakond vs Eesti Väitlusselts

8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.

Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.

Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.

Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”

Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.

Heiki Hanso vallutas esimesena köite abil teletorni

Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.

Vääna-Viti Kodu uute peremajade ehitus on jõudnud sarikapeoni

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.

Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.

Lisainfo: www.hoolekandeteenused.ee/pages

AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.

Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.

Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.

“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”

Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.

Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.

Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.

Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.

Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.

Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.

Loe edasi: Smuuti meistrivõistlused ootavad osa võtma

Uudne keskkonnahariduse buss asub teele Järvamaalt

Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.

Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.

„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.

Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.

Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.

Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.

Registreerimine:

Järvamaa: Piret Eensoo, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, tel. 5306 5044
Harjumaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Raplamaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650

Lisainfo:

Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, maris.kivistik@keskkonnamet.ee, tel. 518 3249

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.

Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.

“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.

“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva

Aiandusalased koolitused Tabasalus

MTÜ Tervendavad Aiad kutsub:

Enne kiiret kevadet veel hea võimalus tarkust juurde saada nägemaks oma aeda tavapärasest erinevast vaatenurgast
ja ka toimetamaks aias tavapärasest erinevalt.

Tabasalu Raamatukogus 21. märtsil kell 13.30 “Ravimtaimede kodune kasutamine” – fütoterapeut Tiiu Väinsaar – TASUTA loeng!
Tabasalu kohvikus “Rohujuur” 27. märtsil kell 18 “Sensatsioon aianduses – Talikülv”. Hobiaednik Katrin Uverskaja tutvustab oma kogemust taimede ettekasvatamisel – piltlikult öeldes lumes. Osavõtutasu 7 eurot. Kohapeal võimalik raamatut osta.
Spordiklubis Arigato algab 24. märtsil kolme pühapäevane loengusari “Tervislik koduaed”.

24. märtsil kell 11-15 “Biodünaamiline tarbeaed” – mahetalunik, bioenergeetik-tervendaja Heino Lepik.
7. aprillil kell 11-15 “Aia energeetiline arhitektuur” – geobioloog Kalju Paldis.
14. aprillil kell 11-12.45 “Köögivilljade tervistavad omadused” – toitumisterapeut Ülle Hõbemägi ja kell 13-15 “Tervisliku toitumise alast teavet laiast maailmast” – loodustohter Tiina Keldrima.

Loengupäeva tasu 12 eur.

Registreerumine: tervaiad@gmail.com 50 37 504.

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond