Täna õnnistati Nõmme Rahu kirikus Pääsküla kooli lipp. Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli uus ühine maja avatakse pidulikult homme, 1. septembril.
Pääsküla kooli lipu õnnistamine. Foto: Jukko Nooni
[pullquote]Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on renoveeritud Pääsküla kooli avamine oluline tervele linnaosale. „Kui sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi, siis kooli lipp liidab Pääsküla kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut,“ lausus linnaosavanem lipu õnnistamistseremoonial.
Seitse naela lõid sümboolselt lipu vardasse kooli, lapsevanemate, õpilaste, vilistlaste, haridusministeeriumi, linnaosavalitsuse ja koguduse esindajad.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.[/pullquote]Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.
Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.
Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.
Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis
Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.
Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste
„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”
Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.
Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.
Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.
Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus
[pullquote]juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav[/pullquote]Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.
Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.
Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa
[pullquote]45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda[/pullquote]„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“
Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.
Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.
Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”
Tänasest kaunistab Nõmme keskuses Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal oleva maja otsafassaadi supergraafiline seinapilt pealkirjaga „Vaba lend“, mille autoriks Andreas Luigas.
Jaama 1 seinapildi autor Andreas Luigas
[pullquote]Supergraafika eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti[/pullquote]Juba kolmandat aastat korraldas Tallinna kommunaalamet ideekonkursi „Hoone fassaadidele supergraafiliste seinapiltide rajamine“. Linnaosavalitsustelt küsiti enne konkursi väljakuulutamist ettepanekuid, millistele hoonetele võiks suuri seinapilte kavandada.
„Rääkisime eelnevalt Jaama 1 ühistu juhatusega läbi ning esitasime hoone üheks võimalikuks kandidaadiks, kuhu võiks sellist teost kavandada. Seda enam teeb rõõmu, et žürii poolt välja valitud kolmest võidutööst üks oli Nõmme linnaosa maja ning et kommunaalamet selle teostamiseks ka vajalikud rahalised vahendid leidis,“ rääkis linnaosavanem Grete Šillis.
Juunist augustini kestnud ning kolmest kontserdist koosnenud Nõmme linnaosa suvine kontserdisari „Pargikontserdid Ravila pargis“ osutus menukaks. Suve jooksul käis tasuta kontsertidel head muusikat kuulamas hinnanguliselt ligi 1500 inimest.
Eile õhtul oli sarja viimane kontsert, kus astusid üles Laura Põldvere ja Kusti Lemba. Sama kontserdisarja raames esinesid sel suvel veel Riho Sibul ja Vladislav Koržets ning Jaan Pehk.
Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et esimese hooaja võib igati kordaläinuks lugeda. „Hinnanguliselt sai Ravila pargis toimunud kaunitest kontsertidest osa ligi poolteist tuhat inimest. Seda oli oluliselt rohkem, kui esialgu loota julgemise ning tulenevalt inimeste soovist suveõhtutel head kodumaist muusikat kuulata, plaanime kontsertsarjaga kindlasti jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas linnaosavanem.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik
Laura Põldvere Ravila pargis. Foto: Endel Apsalon →
Juulikuu tappev kuumus ei seganud Soome lahes asuvale ja Harjumaa Viimsi vallale kuuluvale Prangli saarele kavandatud matka ettevalmistusi. Õnneks õhusoojus pisut langes ja keset merd on ilmaolud alati erinevad maismaa omadest.
Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals). Foto: Sirje Ernits
Nii see juhtus, et just pühapäeval, 5. augustil alustas kaheksa rännumeest Tartust ja seitse mujalt, ühist retke meile tundmatule Prangli saarele. Tartlased teavad, et nende ja Põlva maakonna piiril on Prangli küla, aga meie meeltes oli samanimeline saar. Sinna jõudmiseks pidid tartlased kasutama vähemalt seitset transpordivahendit, et sihile jõuda ja sihtmärgi enesega tutvuda.
Rännuseltskond oli eriline selle poolest, et viimased 14 aastat on nad pühendanud oma matkad Eesti väikesaartega tutvumiseks. Samm pole pikk – aasta ja saar, aga huvipakkuvaid saari hakkab nappima.
Kui ühendust saartega korraldab riik, on transpordiolud kindlad ja saare asukaile ning külalistele alati soodsad. Seda oleme kogenud Abruka, Kihnu, Manilaiu, Piirissaare, Ruhnu ja Vormsi puhul. Mõnedel puhkudel tuleb aga otsida endale paadimees, kes sind toimetab kas Kesselaiule, Mohnile, Osmussaarele, Pakrile, Tondisaarele või Vilsandile. Mõnel juhul on kuiva matkatee saarele sillutanud loodus ise nagu Munasaare puhul. Selle lähedalt Kunda tsemendivabriku ajaloost on teada Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa nimi. Nende kui suurannetajate perekonnavapp kaunistab Prangli Laurentsiuse puukiriku seina. Kirik ja saar oli seotud Harju-Jaani ja Jõelähtme kihelkonnaga.
Eile, 8. augustil avanes ajaloohuvilistel ainulaadne võimalus tutvuda muidu linnarahvale suletud tselluloosivabriku hoonetega, mis avati külalistele enne peatset renoveerimistööde alustamist vaid üheks õhtuks.
Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata[/pullquote]Tasuta ekskursioon toimus järjestiku kahele huviliste hulgale. Esimese ringkäiguga liitus umbes 40 inimest. Juske ajalooteemalised matkad ja linnaekskursioonid üle Eesti on alati menukad ja rahvarohked. Kuuendat aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana töötav ajaloolane ja poliitik on kirjutanud rohkelt raamatuid mitte ainult Tallinna ja Eesti ajaloost, vaid ka Tartust, Narvast, Pärnust – ühtekokku 17 raamatut. Sama hea on tema suurepärast ajaloojutustust kuulata. Juske rääkis ka Sossimäe põneva ajalooga paigaks.
Ajaloolane peatas Sossimäe külastajad asukohas, kus omal ajal kulges kiirevooluline Härjapea jõgi, mis pani aluse mitmele keskaegsele vesiveskile. „Neist kasvasid omakorda välja Tallinna vanimad vabrikud, aga ka hilisema tselluloosivabriku eelkäija,” selgitas Juske. „Nüüd asub vana tööstusasum taassünni lävel uue ärikeskusena. Veel enne nende paekivist laotud hoonete korda tegemist on paras aeg meenutada kogu kompleksi värvikat minevikku.”
Ööl vastu teisipäeva süütasid vandaalid Nõmmel Liiva jaamas pakendikonteinerid. Ajutiselt on pakendipunkt suletud ning kaalutakse teise asukoha leidmist.
Liiva jaama põlenud pakendipunkt. Foto: TVO
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO) kuuluvad pakendikonteinerid pandi Liiva jaamas põlema juba teist korda. Pärast esimest põlengut sai osaliselt kannatada vaid üks konteiner ja see asendati, sel korral on täielikult hävinenud kaks mahutit.
„Alles sel kevadel vahetas ettevõte Liiva ja Laagri jaamas vanad mahutid uute vastu. Uute kastide eelis on see, et nende tühjendamisel tekib vähem müra ning jäätmeid ei pudene maha. On kahetsusväärne, et mõne vandaali pärast peab kannatama kogukond, kes pakendipunkti kasutas,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Praegu samale asukohale uusi mahuteid ei viida, TVO soovib koostöös Tallinna keskkonnaametiga leida piirkonnas pakendipunktile uue asukoha.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.
Esimese setokeelse Tähekese esikaas
[pullquote]Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood[/pullquote]„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“
Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.
Reedel, 27. juulil kell 18 algab Nõmme turu parklas suvise 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp, mille võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalvõistlusele „OlyBet 3×3 Tallinn Open 2018“.
Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard
[pullquote]FIBA 3×3 maailmaturnee auhinnafond on üle 1 000 000 dollari[/pullquote]„Nõmmel on üheksa avalikku korvpalliväljakut. Kevadel tekkis idee, et oleks tore, kui suvel ka siin mõni tänavakorvpallivõistlus toimuks, kus kossusõbrad saaksid korvi all omavahel mõõtu võtta. Alguses veidi utoopilisena tundunud ideest kasvas välja võimalus korraldada Nõmmel Eesti meistrivõistluste etapp,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
„Eesti Korvpalliliidul on hea meel, et Nõmme linnaosa valitsus on otsustanud etapi korraldada, kuna turniir aitab oluliselt kaasa ka Eesti võimalikule pääsemisele 2019. aasta FIBA 3×3 korvpalli maailmameistrivõistlustele,“ ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel.
Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.
Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.
Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik
Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Reedel avatakse Tallinnas Baltimaade ajaloo suurim marginäitus, kus lisaks Eesti kogujate väljapanekutele on esindatud kogud veel 18 riigist kokku ligi 600 stendil. Kogujad võistlevad medalite pärast, mida määrab rahvusvaheline žürii vastavalt kogule antud punktidele.
Pilt näituse välireklaamist
[pullquote]Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti esimese postmargi sajandale sünnipäevale.[/pullquote]Näha saab väga häid Eesti postiajaloo kogusid, Valgevene postiajalugu kui ka eksootilise Malaisia Selangori sultanaadi margiklassikat, Tšehhi ja Seitšellide kogud, Tsaari-Venemaa margirariteedid, 2009. aastal Pekingis kuldmedali pälvinud ja pärast seda täiendatud Venemaa postiajaloo kogu, Otepää margikogu, Leedu esimesed margid, Eesti raudteepost, Tallinna templiga kirjad alates 17. sajandist, Baltikumist küüditatud inimeste kirjad, Eesti õhupost, Eesti skautluse ajalugu kui märkida vaid mõnda kogu. Samuti on vaatamiseks Eesti aladel käibel olnud haruldaseimad mündid.
Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.
Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.
Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).
Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.
Esimest korda korraldati võidupüha paraadi Tallinna lauluväljakul ja teist korda mereparaadi, milles osalevaid laevu võis näha Mereväravate juurest poole kilomeetri kaugusele Tallinna lahele vaadates.
Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard
Mereparaadil osalesid Mereväest staabi- ja toetuslaev Wambola, miinijahtija Ugandi ning miinijahtija Sakala. Veeteede Ametist oli paraadil mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning Politsei- ja Piirivalveametist piirivalvelaev PVL-103 PIKKER ja RIB-kaater. Mereparaadil osalenud laevad olid hommiku poole kümnest kuni kolmeni Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal ankrus.
Kaitseliidu võidupüha paraadist võttis osa 1600 Kaitseliidu ja teiste poolsõjaväeliste ühingute liiget. Struktuuriüksustena olid üles rivistunud kõik Kaitseliidu malevad, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus. Samuti olid esindatud Politsei- ja Piirivalveameti rühm ja abipolitsei liputoimkond. Välisüksustest olid kohal Läti, Leedu, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Briti, USA rühm või liputoimkond.
Lauluväljakust lendas üle mitukümmend liitlaste ja Eesti lennumasinat. Laulukaare lähedal viidi läbi ka maakaitsepäev. Tegevust ja uudistamist jätkus noortele ja lastele, samuti vanematele. Toimusid näidislahingud. Samuti avati Kaitseliidu, Kaitseväe, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti väljapanekud.
Tallinna Kaitseväe kalmistul peetud võidupüha oikumeenilise jumalateenistuse alguses toimus mälestus- ja muinastule ühendamine, pärgade asetamine ja võidutule toojatele medalite andmine.
Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Urmas Viilma:Kumb neist peadest mõjutab kotkast enim?[/pullquote]Teenistus leidis aset Vabadussõjas langenute mälestusehise juures. Vaimulikest teenisid Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov, EELK peapiiskop Urmas Viilma, EKNK Toompea koguduse piiskop Ago Lilleorg, EKBK Liidu pastor Veikko Võsu ja EKNK Elu koguduse pastor Robert Wayne Godwin.
Musitseeris Kaitseväe orkester kolonelleitnant Indrek Toompere dirigeerimisel ja laulis EELK Tallinna Peeteli koguduse koor Eve Padari juhatusel.
Teenistusel viibisid Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Tallinna linnapea Taavi Aas jt.
Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.
Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.
Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga„Music to Make the Spirit Soar“.
Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.
Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.
Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Loe edasi: Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir
Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45[/pullquote]Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.
Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.
Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.
EAZA konverents
Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.
Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.
Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.
Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.
Hõberemmelgast valminud tööd
[pullquote]Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes[/pullquote]Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.
Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.
