Harjumaa

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro — 90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus — Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

[pullquote]Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid[/pullquote]Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Loe edasi: Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan — U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

[pullquote]Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)[/pullquote]Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Loe edasi: Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

27.septembril korraldas Eesti Spordiselts Kalev koostöös Eesti Kaitseväe, Viimsi Valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsiga järjekorras juba 19nda Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu. Üldvõit läks esmakordselt sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubid võistlusklassi esindajatele.

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond Foto Eesti Kaitsevägi — XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond. Foto: Eesti Kaitsevägi

[pullquote]Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu selleaastaseks üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond, kes viis koju ka rändkarika.[/pullquote]Tormituult trotsides kogunesid 27. septembril Viimsi mõisa esisele platsile 41 võistkonda.

Võisteldi kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste, gümnaasiumiealiste poiste, gümnaasiumiealiste tüdrukute ja sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubide võistlusklassides. Võistlusmaaks oli kaheksaliikmelistele võistkondadele 3 km ning iga vahetuse jooksja läbis ca 650 – 750m. Selleaastane rada oli võrreldes eelnevaga muutunud. Nimelt pikendati raja pikkust nii, et ühel ringil toimus neli vahetust ja läbiti tavapärase nelja ringi asemel kaks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu üldarvestuses tuli võitjaks Küberväejuhatus ajaga 17:13, teise koha saavutas Sp/Vahipataljon ajaga 17:18 ja kolmandaks tuli 2. Jalaväebrigaad ajaga 17:37.

Loe edasi: XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus

Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 12 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Sõjamuuseumis/Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgneb konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak Foto Urmas Saard — Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Foto: Urmas Saard

Kui Saksamaa ründas 1940. aastal Norrat, läksid norralastele appi prantslased ja britid. Palju vähem on teada tõsiasi, et ka 12 Eesti vabatahtlikku tõttasid kaitsma Norra vabadust ja osalesid lahingutes Narviki all. Üks Eesti sõdur – Arnold Soinla – langes lahingus ning on maetud sealsele kalmistule.

Norra üldsuse teavitamiseks avati Narviki Sõja ja Rahu Keskuses 12. septembril näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”, kus antakse ülevaade Eesti Vabariigi ja Norra kuningriigi pea 100 aasta pikkustest suhetest, keskendudes Eesti vabatahtlikele, kes läksid kõigepealt appi Talvesõja ajal soomlastele, kui neid ründas Nõukogude Liit ja seejärel norralastele, keda ründas Saksamaa.

1. oktoobril avatakse näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940” Eesti Sõjamuuseumis, kus toimub samal teemal konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul. Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Näituse ja konverentsiga tähistab Eesti Muinsuskaitse Seltsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Euroopa kultuuripärandiaastat.

Helle Solnask

Kindral Laidoneri XIX olümpiateatejooks

Neljapäeval, 27. septembril 2018 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XIX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.

Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014 Foto Urmas Saard — Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Tänavune jooksurada on varasemast veidi pikem. Võistluse täpne juhend leidub ja osavõtuks registreerimine toimub Eesti Spordiselts Kalevi kodulehel.

Kell 14.15 tervitavad jooksjaid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Viimsi vallavanem Siim Kallas ning Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste. Võistlejad asuvad lähtejoonele kell 15.00.

Võistkonnad on kaheksaliikmelised. Iga osaleja läbib 650 – 750 meetrit. Auhindu jagatakse viies erinevas võistlusklassis – kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste õpilaste, gümnaasiumiealiste poiste ning eraldi tüdrukute, samuti sõpruskondade (korporatsioonid, spordiklubid) võistkondadele.

Iga võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga. Teatejooksu üldarvestuse kiireim võistkond pälvib rändkarika. Kiireima ringi jooksjad saavad eriauhinna.

Olümpiateatejooksu korraldavad traditsiooniliselt Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi ja Viimsi vald.

Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Paavst Franciscus astus eile hommikupoolikul, 25. septembril, Lennart Meri Tallinna lennujaamas esmakordselt Maarjamaa pinnale, kus vilu tuul andis auväärsele külalisele taaskordselt märku Baltimere äärsete ilmade tujukusest. Aga paavsti sõnad tegid kuulajatele sooja, kui ta väljendas soovi paremini tundma õppida meie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul Foto Urmas Saard — Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Paavst Franciscus: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.[/pullquote]”Püha isa teadis, et sajandeid on seda maad tuntud Maarjamaana. „See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist.” Maarjale mõeldes keskendus ta mälule ja viljakusele. Paavsti sõnul tähendab mäluga maa mäletamist, et tänapäeval saavutatu on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. „Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tänastes saavutustes tunda ära ajaloo viljad, mille on loonud need mehed ja naised, kes nägid vaeva vabaduse nimel. See omakorda kutsub üles austama neid, kes valgustasid uusi radu tulevastele põlvedele.”

Franciscus ütles midagi, mida ei tohiks kunagi unustada: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.” Tema hinnangul on tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi elu tähenduse kadumine ja elurõõmu minetamine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma imestamisvõime, mis viib inimesed sageli eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard — Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Uudist täiendatud kell 21:45

Selleks ajaks kui võis juba rääkida kolmandiku maailma puhtaks saamisest, alustasid sarnaselt paljude teiste Eesti piirkondadega umbes 40 talgulist koristuspäeva Tallinna lauluväljakul, kus töö korraldamist vedas Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul Foto Peeter Hütt — Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul. Foto: Peeter Hütt

Lipu selts oli oma liikmetega iseseisvalt Teeme ära talgutel esmakordselt ja kaasas endaga veel teisigi osavõtjaid: Estonia lauljaid, Eesti Teadusteakadeemia meeskoori liikmeid, eruohvitseride ja reservohvitseride kogu esindajaid, naiskodukaitsjaid, samuti 20. augusti klubi inimesi, Välisministeeriumi töötajad jt.

Lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe teatel korrastati 100 tamme parki. Parki paigaldati neli toimumisaega meenutavat tahvlit.

Maailmakoristamisepäeva talgud algasid Uus-Meremaalt kell 01 öösel ja lõpevad 24 tundi hiljem Havai saartel.

Kell 20:53 saadud päeva viimase pressiteate kohasel jätkuvad praegu Maailmakoristustalgud Ameerika mandril. Eesti aja järgi kella 20.30 oli koristustalgud lõpetanud üle 129 riigi, koristamas on pressikeskuse andmetel praegu 23 riiki.

Riikidelt saadud andmete põhjal on koristamas käinud vähemalt 17,2 miljonit inimest, kuid need andmed on esialgsed ning info kogumine ja kinnitamine Maailmakoristusepäeva staabis jätkub.

Loe edasi: Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard — Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.

Tallinna Kultuurikatel Foto Urmas Saard — Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.[/pullquote]Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.

Loe edasi: Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Eelmisel aastal käivitatud pärimusmuusika kontserdisari Reval Folk teeb teise hooaja avastardi 15. septembril kell 19.

Tuule Kann Foto Ivo Eggi — Tuule Kann. Foto: Ivo Eggi

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna ja andes seeläbi sügis-talvisel hooajal ka asises Tallinnas toimetavatele inimestele võimalus kohtuda oma päri(mu)solemusega. Teiseks eesmärgiks on inspireerida noori pärimuspille mängima ning sellest rõõmu tundma, korraldades suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno.

[pullquote]Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga.[/pullquote]„Selle aasta programmis on oodata erilisi ja tähenduslikke kooslusi ja nende Eesti artistide ülesastumisi, kes on end nii Eestis kui ka mujal maailmas tõestanud kui oma ala meistrid! Samuti tahame sel hooajal esile tõsta Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid pärimusmuusika õpetajaid ning nende õpilasi. Lisaks soovime tähelepanu juhtida olulistele teemadele maailmas, mis meie hinnangul seda väärivad,“ sõnasid korraldajad Kadri Allikmäe ja Tuulikki Bartosik.

Kontserdisarja avasündmus on pühendatud puhtale maailmale ning samal päeval toimuvale, Eesti “Teeme ära” liikumisest alguse saanud üleplaneedilisele prügikoristuskampaaniale „World Clean-up day“, kus osaleb üle 150 riigi.

Loe edasi: Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

[pullquote]Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.[/pullquote]Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Loe edasi: Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon — Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht[/pullquote]Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Loe edasi: Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Linnaosavalitsuse töötajad aitavad kooliaasta alguses õpilastel ohutult teed ületada

Nõmme linnaosa valitsuse töötajad aitavad sel nädalal hommikuti Kadaka puiesteel Õitse bussipeatuse juures asuval ülekäigurajal õpilastel turvaliselt teed ületada.

„Kadaka puiestee on tiheda liiklusega ning seda ülekäigurada kasutavad aktiivselt Kivimäe põhikooli õpilased. Tulime politseile ja munitsipaalpolitseile appi, kes samuti koolide lähistel sel nädalal ülekäiguradasid turvavad,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kellaajad, millal Kadaka puiesteel ülekäigurajal abiks ollakse, on valitud Kivimäe põhikooli algklasside tundide algusest lähtuvalt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Kadaka puiestee ülekäigurajal. Foto: Jukko Nooni

Õnnistati Pääsküla kooli lippu

Täna õnnistati Nõmme Rahu kirikus Pääsküla kooli lipp. Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli uus ühine maja avatakse pidulikult homme, 1. septembril.

Pääsküla kooli lipu õnnistamine Foto Jukko Nooni — Pääsküla kooli lipu õnnistamine. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on renoveeritud Pääsküla kooli avamine oluline tervele linnaosale. „Kui sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi, siis kooli lipp liidab Pääsküla kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut,“ lausus linnaosavanem lipu õnnistamistseremoonial.

Seitse naela lõid sümboolselt lipu vardasse kooli, lapsevanemate, õpilaste, vilistlaste, haridusministeeriumi, linnaosavalitsuse ja koguduse esindajad.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak Foto Urmas Saard — Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.[/pullquote]Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.

Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.

Loe edasi: Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni — Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima kunstistuudio

Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest Foto Marleen Muhuste — Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste

„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”

Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.

Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

[pullquote]juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav[/pullquote]Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Loe edasi: Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa — Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

[pullquote]45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda[/pullquote]„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Loe edasi: Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard — Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Loe edasi: Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Tänasest kaunistab Nõmme keskuses Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal oleva maja otsafassaadi supergraafiline seinapilt pealkirjaga „Vaba lend“, mille autoriks Andreas Luigas.

[pullquote]Supergraafika eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti[/pullquote]Juba kolmandat aastat korraldas Tallinna kommunaalamet ideekonkursi „Hoone fassaadidele supergraafiliste seinapiltide rajamine“. Linnaosavalitsustelt küsiti enne konkursi väljakuulutamist ettepanekuid, millistele hoonetele võiks suuri seinapilte kavandada.

„Rääkisime eelnevalt Jaama 1 ühistu juhatusega läbi ning esitasime hoone üheks võimalikuks kandidaadiks, kuhu võiks sellist teost kavandada. Seda enam teeb rõõmu, et žürii poolt välja valitud kolmest võidutööst üks oli Nõmme linnaosa maja ning et kommunaalamet selle teostamiseks ka vajalikud rahalised vahendid leidis,“ rääkis linnaosavanem Grete Šillis.

Loe edasi: Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Suvine kontserdisari Ravila pargis osutus menukaks

Juunist augustini kestnud ning kolmest kontserdist koosnenud Nõmme linnaosa suvine kontserdisari „Pargikontserdid Ravila pargis“ osutus menukaks. Suve jooksul käis tasuta kontsertidel head muusikat kuulamas hinnanguliselt ligi 1500 inimest.

Eile õhtul oli sarja viimane kontsert, kus astusid üles Laura Põldvere ja Kusti Lemba. Sama kontserdisarja raames esinesid sel suvel veel Riho Sibul ja Vladislav Koržets ning Jaan Pehk.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et esimese hooaja võib igati kordaläinuks lugeda. „Hinnanguliselt sai Ravila pargis toimunud kaunitest kontsertidest osa ligi poolteist tuhat inimest. Seda oli oluliselt rohkem, kui esialgu loota julgemise ning tulenevalt inimeste soovist suveõhtutel head kodumaist muusikat kuulata, plaanime kontsertsarjaga kindlasti jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas linnaosavanem.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Laura Põldvere Ravila pargis. Foto: Endel Apsalon →

Prangli – Soome lahe pärl

Juulikuu tappev kuumus ei seganud Soome lahes asuvale ja Harjumaa Viimsi vallale kuuluvale Prangli saarele kavandatud matka ettevalmistusi. Õnneks õhusoojus pisut langes ja keset merd on ilmaolud alati erinevad maismaa omadest.

Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals) Foto Sirje Ernits — Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals). Foto: Sirje Ernits

Nii see juhtus, et just pühapäeval, 5. augustil alustas kaheksa rännumeest Tartust ja seitse mujalt, ühist retke meile tundmatule Prangli saarele. Tartlased teavad, et nende ja Põlva maakonna piiril on Prangli küla, aga meie meeltes oli samanimeline saar. Sinna jõudmiseks pidid tartlased kasutama vähemalt seitset transpordivahendit, et sihile jõuda ja sihtmärgi enesega tutvuda.

Rännuseltskond oli eriline selle poolest, et viimased 14 aastat on nad pühendanud oma matkad Eesti väikesaartega tutvumiseks. Samm pole pikk – aasta ja saar, aga huvipakkuvaid saari hakkab nappima.

Kui ühendust saartega korraldab riik, on transpordiolud kindlad ja saare asukaile ning külalistele alati soodsad. Seda oleme kogenud Abruka, Kihnu, Manilaiu, Piirissaare, Ruhnu ja Vormsi puhul. Mõnedel puhkudel tuleb aga otsida endale paadimees, kes sind toimetab kas Kesselaiule, Mohnile, Osmussaarele, Pakrile, Tondisaarele või Vilsandile. Mõnel juhul on kuiva matkatee saarele sillutanud loodus ise nagu Munasaare puhul. Selle lähedalt Kunda tsemendivabriku ajaloost on teada Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa nimi. Nende kui suurannetajate perekonnavapp kaunistab Prangli Laurentsiuse puukiriku seina. Kirik ja saar oli seotud Harju-Jaani ja Jõelähtme kihelkonnaga.

Loe edasi: Prangli – Soome lahe pärl