Eesti

Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.

Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.

Ühe osana inimeste teadlikkuse tõstmiseks lõid Henry Laks ja Marten Kuningas “Lendorav” laulu, millele valmis nüüd ka video:

Loe edasi: Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Rahvusvaheline KoodiTunni kampaania otsib külalisõpetajaid

KoodiTund kutsub kõiki hakkajaid IT-huvilisi õpetama 1.-12. klassi noortele koolitunnis koodi kirjutamist läbi mängulise lähenemise. Tunnid toimuvad vahemikul 5.-9. detsember ning vabatahtlikelt ei oodata varasemat programmeerimise oskust, vaid hoopis julget pealehakkamist ja säravaid silmi.

KoodiTunni jooksul saavad lapsed mängida spetsiaalseid eestikeelseid mänge www.code.org leheküljelt, mis annavad neile praktilise kokkupuute programmeerimisega. Tunnid viiakse läbi spetsiaalsete kavade järgi ning neid sobivad läbi viima kõik, kes teavad, mis on internet ning on varem saatnud mõne e-kirja.

“Lapsed olid väga tublid ja õhinas ning tund läks tõepoolest lennates. Kindlasti aitas sellele kaasa mänguline koodi kirjutamise lahendus. Peale tunni andmist tegin ka ise veidi rohkem koodi kirjutamisega tutvust ning võtsin Phytoni programmeerimise kursuse,” ütleb eelmisel aastal vabatahtlikuna Tallinna 21. keskkoolis KoodiTundi juhendanud vandeadvokaat Ene Soop.

„Juba varasemad aastad on näidanud, et noored on programmeerimisest huvitatud ning tulevad algatusega väga hästi kaasa. Nägemine, kuidas asjad hakkavad ekraanil nende töö tulemusena liikuma ja tööle, paneb paljud neist programmeerimise kohta lisamaterjale uurima ning see võib mõne noore puhul omakorda viia ka elukutse valikuni tulevikus,“ sõnas Rain Laane, Microsofti Baltikumi juht.

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline algatus ja maailma suurim õppimise sündmus, mis kutsub kõiki inimesi maailmas programmeerimist proovima. Eestisse toovad KoodiTunni Vaata Maailma SA, Tagasi Kooli ja Microsoft Eesti. Huvilised saavad ennast külalistunni andmiseks kirja panna kuni 25. novembrini siin.

Eelmisel aastal toimus KoodiTunni raames üle maailma ligi 200 000 üritust, mille jooksul tegid koodi kirjutamisega tutvust 100 miljonit õpilast. Eestis viisid Tagasi Kooli vabatahtlikud ja NutiLaborite juhendajad läbi ligi 200 külalistundi, milles osales ligi 3500 huvilist. KoodiTunni patroonid on USA president Barack Obama, seni noorim Nobeli preemia laureaat Malala Yousafzai, Facebooki asutaja Mark Zuckerberg, Microsofti tegevjuht Satya Nadella, näitleja Ashton Kutcher ja väga paljud teised.

Registreerumine: http://bit.ly/KoodiTund

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard — Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Loe edasi: Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Rohelised algatasid Rail Balticu petitsiooni

Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.

“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.

“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud, Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”

Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .

Seakatk jõudis Läänemaale

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht — Foto: Georg Aher, Uma Leht

Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga.

“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.

“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.

Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.

Taudistunud ala kaart on leitav siit.

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard — Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Konstantin Päts Toompeale

Eesti riik saab peagi saja-aastaseks. Konstantin Päts juhtis selle riigi väljakuulutamist ning oli esimene peaminister ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses.

Püstitades Toompea lossi aeda mälestusmärgi Eesti Vabariigi väljakuulutajale pühitseme selle riigi sünnilugu ja tugevdame meie ajaloomälu.

Toeta ettevõtmist Sinagi!
Iga väiksemgi annetus on oodatud.

Konstantin Pätsi Muuseum

Annetuse saaja: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Arveldusarve: EE101010031568127222
Selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk

Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Foto: Urmas Saard →

Parim mahetootja 2016 on BioMari

Eesti parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari Tartumaalt, mis tegeleb nii marjakasvatuse kui ka toodangu töötlemisega. Parim mahetoode 2016 on Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015” Brut.

“Mahepõllumajandusliku maa osakaal on meil kasvanud juba ligi 18 protsendini kogu põllumajanduslikust maast ja mahetootjate arv tõusnud selle aasta seisuga 1740 tootjani,” ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. “Sektori edasise arengu seisukohalt on oluline, et üha enam mahetoodangust jõuaks mahedalt töödelduna ja märgistatuna ka turule. Selle üheks eelduseks on mahetootjate ja -töötlejate aktiivsem ühistegevus töötleva tööstuse arendamiseks, et oma toodangut paremini väärindada.”

Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid “Parim mahetootja 2016” ja “Parim mahetoode 2016”.

“Parim mahetootja 2016” on BioMari OÜ Tartumaalt, mis tegeleb peamiselt vaarika ja mustsõstra, aga ka astelpaju, mustika ja õuna kasvatamise ja töötlemisega. Teise preemia sai piimakarjakasvatusega tegelev perekond Pikkmetsa OÜ Mätiku Talu Pärnumaalt ning kolmanda koha teravilja-, teraviljaseemne- ja lihaveisekasvatusega tegeleva Torben Skovi ettevõte ABL Baltic Seeds AS Võrumaalt.

“BioMari OÜ istandikud on väga hästi hooldatud ja annavad head saaki. Ettevõte väärib tunnustust ka seetõttu, et nad tegelevad lisaks marjakasvatusele ka toodangu väärindamisega ja pakuvad mahetöötlemise teenust teistelegi mahetootjatele. Marjakasvatust plaanitakse laiendada ja ettevalmistused selleks juba käivad,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut, teise koha pälvis Tammejuure Talu Öko rüpsiõli ning kolmanda koha sai OÜ La Muu Vaarika-proseccosorbett. Leivapäeva külastajate lemmikuks valiti OÜ La Muu karamelli-meresoola jäätis, teise koha sai Must Küüslauk OÜ toodetud Must küüslauk ja kolmanda koha Pajumäe Talu Mahe kohupiimakreem astelpajumoosiga.

Loe edasi: Parim mahetootja 2016 on BioMari

EMSL ja Praxis ootavad vabaühendusi kandideerima Huvikaitselaborisse

Kuni 22. septembrini saavad huvikaitsega tegelevad vabaühendused kandideerida vabaühenduste liidu EMSL ning poliitikauuringute keskuse Praxis eestveetavasse Huvikaitselaborisse.

Huvikaitselabor on programm, kus kahe aasta jooksul toetatakse eestkostega tegelevaid vabaühendusi eesmärkide seadmisel ning huvikaitsetegevuste elluviimisel. Vabaühendusi koolitatakse näiteks selles, kuidas kujundada strateegiat, mõõta ja hinnata oma tegevuste mõju, kaasata partnereid ning korraldada kommunikatsiooni. Lisaks koolitustele saavad osalejad personaalset nõustamist ja mentorlust.

Programm on üheks tegevustest, mis on kavandatud riigi poliitikakujundamise kvaliteedi parandamiseks. Selleks, et otsused oleksid kaalutud, erinevate vajaduste ja huvidega arvestavad, on vaja, et kaasa räägiksid ka need, keda otsused mõjutavad. Kui hästi vabakonna eestkoste- ja esindusorganisatsioonid suudavad oma sihtrühmi ja teemasid esindada, sõltub paljuski nendes töötavate inimeste oskustest ja teadmistest, aga ka organisatsioonide toimimisest ja töökultuurist.

“Vabaühenduste suutlikkus poliitikakujundamises kaasa rääkida on oluline kodanikuühiskonna tervise näitaja, eriti aktuaalne on see aga praegu Eestis käimasolevate mitmete reformide valguses. Näiteks riigireformi käigus vaadatakse üle ülesandejaotust riigi ja erasektori vahel ning hinnatakse avalikke teenuseid. Reformide kujundamisel ja elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta üleriigiliselt ja kohalikul tasandil tegutsevatesse vabaühendustesse koondunud teadmist ja ettepanekuid,” kommenteeris programmi aktuaalsust vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva. “Juba 2017. aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistamisekski on paras aeg asuda seisukohti koondama ning muutusteks strateegiat seadma,” lisas Jõgeva.

Programmi oodatakse kandideerima avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja võrgustikke, kellel on valmisolek teha oma huvikaitseplaaniga meeskonnana aktiivselt tööd. Osalejad valitakse välja hiljemalt 27. septembriks ning osalejatele on programm tasuta.

Huvikaitselabori tegevusi rahastab Riigikantselei Euroopa Sotsiaalfondi toel. Lisainfot leiab EMSLi veebilehelt: http://www.ngo.ee/huvikaitselabor.

Mahemõtlejaid ja ökoinimesi hakkab koondama
Ökoriik Eesti

Ilmselt igas valdkonnas, maakonnas, linnas ja kogukonnas on räägitud võimu ja vaimu võõrandumisest, liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui peaaegu ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest.

Üleolev ning vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel on tingitud kriisist meie kõlblus- ja väärtussüsteemides ning maailmavaates. Järjest kõvenevad hääled igast Eestimaa nurgast, mis tunnevad muret meie looduse, meie elukeskkonna halvenemise pärast, millega kaasneb ka kogukondade, inimeste, loomade ja teiste elusolendite tervise ja heaolu halvenemine.

Sellest probleemipüstitusest tulenevalt tulid suvel kokku mitmed mahetootjate esindajad, teadlased, loomeinimesed, ökoloogilise mõtte- ja eluviisi toetajad ja praktiseerijad ning otsustasid ühendada jõud jätkusuutliku ühiskonna loomise toetamiseks. Apoliitilise Ökoriik Eesti nimelise ühisplatvormi kaudu vahetatakse operatiivselt infot jätkusuutlikku arengut puudutavate küsimuste kohta, koondatakse professionaalseid seisukohti erinevates ühiskonna ja keskkonna heaolu puudutavates aruteludes ning esindatakse neid ühiselt, muuhulgas seadusloomesse ettepanekute tegemisel. Eesmärgiks on kõigi sarnaselt mõtlejate ja tegutsejate ühise inforuumi loomine ja teineteise tegevuse toetamine. Töögrupis Ökoriik Eesti valminud visiooniga saab tutvuda avalikul FB lehel (Ökoriik Eesti).

Ökoriik Eesti algatusgruppi kuuluvad järgmised organisatsioonid ja üksikisikud: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Mahepõllumajanduse sihtasutus, Eesti OTT, MTÜ Noored Rohelised, MTÜ Majakas, Statera jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Green Tech Incubator OÜ, Emil Rutiku, Kaupo Vipp, Imbi Paju, Jiří Krejčí, Toivo Aalja, Mati Kose, Anne Luik, Ahto Kaasik, Rea Raus, Rando Tooming, Mart Meriste, Aveliina Helm, Rea Sepping ja mitmed teised. Kontakt: Emil Rutiku (emil.rutiku@gmail.com), Rea Raus (rearaus@gmail.com).

Rea Raus

Statera Research and Development Centre for Sustainability and Regional Development

Vängla küla näide kooselust vapsikutega

August ja september on tavaliselt kuud, mil inimene avastab kuuri, pööningu või aida katuse alt hiiglasliku vapsikupesa, mille ümber tiirlevad triibulised hiidherilased.

Maal kohtame vapsikut paraja põrinaga nii õues kui ka esikusse lendamas. Vahel nimetatakse vapsikut ekslikult vaablaseks. Seda lugu ärgitas kirjutama naaberpere kuldnokapuuri asutamine oma pesaks. Pesas võib olla kuni 2000 isendit. Oma kasulikkuse poolest on vapsik Soomes ja Rootsis kaitse all ning paljudes riikides punases raamatus. Tunnis püüab vapsik viis kärbest, toitub taimemahlast ja nektarist, lehetäide eritistest. Energiat saab saare, sireli ja pärna mahladest. Nende puude juures kuuleme õhtuti vapsikute suminat. Omavahel ei saa läbi mesilased ja vapsikud. Astel on ohtlik neile inimestele, kel tundlikkus mesilasmürgi suhtes. Vapsikumürk alandab vererõhku.

Toiduvarud ja suvesooja hulk iseloomustavad pesa suurust. Inimestelt on näiteid päris suurtest pesadest sel aastal. Pesamaterjal on paberisarnane, seda näitab pesa välisvaatlus. Vapsikuid võib nimetada paberi leiutajateks. Lõugade abil peenestab ta puutükikesed vedelaks massiks. Puitpindadelt kraabitud pindmine puidukiht niisutatakse ja pressitakse õhukese lehena pesakatteks.

Novembris vastsed ja töölised hukkuvad, kuninganna jääb üle talve. Kevadel teeb kuninganna pesa, muneb munad, mida võib olla kuni 400 tükki, pojad (töölised) kooruvad nelja nädala pärast. Nii algab vapsikute töösuvi. Tegelikult on vapsik teadlaste arvates vanade metsade putukas, kes kasutab ära puu õõnsusi. Veel vapsiku mürgist, mis on mõeldud saakputukate uimastamiseks. Vapsik saab ka korduvalt nõelata, erinevalt mesilasest. Antud näite korral lehelugejaile on kuldnoka pesakast „peitunud“ tundmatuseni, seda pesa järgmisel aastal ei asustata. Hea võimalus jälgida putuka elukombeid oma ümbruskonnas olgu selleks Vigala või Märjamaa.

Jaan Viska

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust — Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Loe edasi: Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Kuberneri aias toimub pidulik riigilipu heiskamine

Taasiseseisvumisepäeval 25-aastaseks saavad noored heiskavad 20. augusti hommikul kell 7:00 lipu Pika Hermanni torni.

Eesti lipp Pika Hermanni tornis Foto Urmas Saard — Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Urmas Saard

Tallinnas saab Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine alguse 20. augusti varahommikul Toompeal asuvas Kuberneri aias, kuhu koguneb linnarahvas. Pidulikul tseremoonial osalevad riigikogu ja 20. Augusti klubi liikmed, diplomaatiline korpus, Eesti lipu selts, Eesti meestelaulu seltsi Tallinna koorid, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, skaudid, gaidid, erinevad seltsid, üliõpilasorganisatsioonid ja ühingud. Tullakse oma lippudega.

Kell 6:55 alustab ETV otseülekannet. Sel päeval lähevad 25-aastaseks saavad noored torni lippu heiskama. Koore ja orkestrit juhatavad Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja. Kõlavad riigihümn, “Hoia, Jumal, Eestit” (J.Aavik, A.Raudkepp) ja “Eesti Lipp” (E.Võrk, M.Lipp). Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja 20. Augusti klubi president Ants Veetõusme, õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sinuga koos!

Eesti riik saab peagi 100-aastaseks! Viimase veerandi sellest oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!
Heisakem 20.augustil sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska Sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Lipud Kärdlas. Foto: Urmas Saard →

Eesti Lipu Selts

Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskond võitis olümpiapronksi

Algselt eilsele kavandatud tänasel finaalsõidul saavutasid Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo hea meeskonnatöö tulemusena kolmanda koha, edestades neljandaks jäänud Poolat, viiendale kohale sõitnud Suurbritanniat ja kuuendana finišeerunud Ukrainat. Kulla võitis Saksamaa paatkond, hõbeda võttis Austraalia.

Ülesõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale Foto Urmas Saard — Ülesvõte meenutab Eesti paarisaerulise neljapaadi võistkonda pärnakate vastuvõtul pärast seda kui olid saanud pääsu Rio olümpiale. Foto: Urmas Saard

Kõrval olev foto on tehtud möödunud aasta 9. septembril, kui pärnakad tervitasid Riosse minevaid sõudjad Port Arturi kaubanduskeskuse aatriumis. Mäletatavasti andis Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnale, koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, oodatud pääsu Rios toimuvale olümpiale pärast maailmameistrivõistluste pronksmedali võitu. Toona kinnitas Eesti Sõudeliidu peasekretär Robert Väli, et sõudmine on Pärnu visiitkaart kogu maailmas. „Ilma sõprade ja toetajateta me selliseid maailmatasemel tulemusi ei teeks,“ märkis Väli, kes tänas Port Arturit sõudespordi toetamise eest 25 aasta kestel. „Oleme aastaid päev-päevalt näinud meeste ettevalmistust olümpiaks ja võistlustele kaasa elades imetlenud nende tahtejõudu,“ kostis vastuseks peasekretäri sõnadele Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik. Väga uhke tunne oli juba 11 kuud tagasi Pärnu sõudjaid taas olümpiale läkitada ja veel uhkem tunne on olümpiakangelasi nüüd õnnitleda pronksmedali puhul.

5. augustil kirjutas Sindi linnapea Marko Šorin, et Eesti esinduspaadis istub ka Sindist pärit Allar Raja. „Juhuks kui on vaja paatkonnas kedagi välja vahetada, on Rios kohal veel teinegi Sindi tippsportlane – Sten-Erik Anderson. Anderson teeb samas mahus trenni põhimeestega ning peab igal hetkel olema valmis vajadusel kedagi asendama,“ osundas Šorin. Kuigi tema abi ei läinud vaja, tuleb tänada ka Andersoni.

Matti Killing on Eesti koondise peatreener.

Urmas Saard

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Valio Eesti eestvedamisel käivitatud Alma Liblikaefekti heategevusliku projekti raames külastas sportliku eluviisiga laulja Uku Suviste Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagrisuve veetvaid lapsi ning rääkis nendega sellest, miks on tähtis olla füüsiliselt aktiivne.

Uku Suviste Foto Aron Urb — Uku Suviste. Foto: Aron Urb

“Minu jaoks on oluline liikuda ja teha sporti, ilma selleta kaob mul ära motivatsioon ja hea enesetunne. Minu isa oli kõva spordimees, mis ilmselt nakatas ka mind spordipisikuga,” rääkis Uku laagrilastele.

Kohtumise käigus rääkisid lapsed Ukule sellest, milliste spordialadega neile meeldib tegeleda ja miks nad sporti teha armastavad. Ürituselt ei puudunud ka laste omavaheline sportlik mõõduvõtt ning ühiselt lauldi kõigi laste lemmiklaulu, “Kättemaksukontori” tunnuslugu “Saatanlik naine”.

Uku Suviste kinnitusel on tema silmis äärmiselt oluline populariseerida sporti laste seas. “Ma innustan kõiki inimesi, eriti lapsi, spordiga tegelema. Ma usun, et kui lastele juba maast madalast spordi olulisust näidata, siis saadab see neid terve elu – nad on tervemad, tublimad ja tervislikumad,” rõhutas sportlik staar. Loe edasi: Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Kui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Teisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Loe edasi: Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard — Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Loe edasi: Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Turteltuvi valiti järgmise aasta linnuks

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid.

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate
aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

Kaelus turteltuvi. Foto: Paul Chesterfield →

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht.

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.