Eesti

Kohtla-Järvel peeti petanque’i sisemeistrivõistlused

Eesti sisemeistriks petanque’i segapaarismängus tulid kõrgeima asetusega Eve Oidsalu/Kaido Kopel Tallinna Kalevi petangiklubist. Viie parema hulka jõudsid neli parema asetusega duot, vaid pronksi saanud läänevirulased Heili Vasser/Vello Vasser “rikkusid” üldpildi ära.

Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud võistluse finaalis olid domineerivaks pooleks koduväljakueelist omanud Sirje ja Ivar Viljaste, kuid seisul 10:6 nende mäng lagunes ning vastased said voorudes 4 ja 3 punkti ja mängu võidu 13:10.

Pronksimängus olid Vasser/Vasser sarnaselt Viljastega peetud poolfinaaliga ära andmas suurt eduseisu, kuid mäng kohalike petankerite Aarne Välja/Rutt Voldekuga lõppes siiski enne kui läänevirulaste edu ära sulas – 13:9 võit Vasseritele.

B-turniiri võit kuulus teist asetust omanud Tallinna duole Priit Koppel/Riina Hein.

Oma debüüdi petangiväljakul tegi neljal korral suusatajana Eesti olümpiakoondisesse kuulunud Piret Niglas, kes koos Rene Kundlaga mängides alagrupist küll edasi ei pääsenud, kuid võiduta ei jäänud nemadki. Loe edasi: Kohtla-Järvel peeti petanque’i sisemeistrivõistlused

Maailmapilti muutev reisimäng viib noored välismaale

Dream Foundation Eesti eestvedamisel toimub vahemikus 1.12.2010-28.02.2011 suur reisikampaania „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“. Kampaania võitja lennutatakse koos kaaslasega vabalt valitud välisülikooliga tutvuma. Reisimängus on osalema oodatud nii keskkoolinoored kui ka tudengid, kel huvi välismaal õppimise vastu.

Osalemaks põnevas reisikampaanias tuleb hiljemalt 7. veebruariks sooritada online check-in aadressil www.dreamfoundation.eu/check-in. „Kampaanias osalemiseks on võimalik end registreeruda nii meie kodulehel kui ka täites koolidest, noorte- ja karjäärinõustamiskeskusest saadaolevad kampaania lennupiletid ning edastades need meieni,“ räägib kampaania eestvedaja Liina Liiv ning julgustab kõiki, kel sini-valged flaiereid silma hakkavad, neid kaasa haarama ja ka sõprade vahel jagama.

Noorte huvi kampaania vastu on olnud märgatav. „Check-in täitnud noored saavad oma huvi ning motivatsiooni välisõpingute ja kampaania võidu vastu tõestada küsimustikus, mis peatselt pärast registreerumist noore e-maili saabub,“ räägib Liiv reisimängu esimesest etapist ja teatab rõõmuga, et üha enam laekuvad registreerumisankeedid näitavad noorte positiivset meelestatust nii välisülikooli kui ka kohaliku tudengielu vastu. Loe edasi: Maailmapilti muutev reisimäng viib noored välismaale

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Tartus toimub neljapäeval loodusuurijate seltsi koosolek

fotos — Foto: greengate.ee/Ingvar Muusikus

Eesti Looduseuurijate Seltsi jaanuarikuu üldkoosolek toimub 27. jaanuaril kell 17.15 LUSi saalis (Struve 2, Tartu), koosolekul esineb avaliku ettekandega Agu Laisk Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudist. Teemaks on: “Fotosüntees – mustvalge ja värviline”.

Ettekandes selgitab Agu Laisk lihtsalt (n.ö. mustvalges stiilis) põhimõtteid, kuidas toimub päikeseenergia salvestamine süsinikuühenditesse. Värvivarjundeid lisatakse probleemidega, mida loodusel on tulnud lahendada, et nii hästi töötav masinavärk kokku seada.

Teaduslikku uurimistööd on Agu Laisk ja tema kolleegid teinud fotosünteesi alal eesmärgiga mõista, missugused tegurid ja protsessid määravad ja reguleerivad taimede fotosünteesi kiirust. Kõik huvilised on väga oodatud.

Allikas: greengate.ee

Jätkub rahakogumine Hiiumaa haigla tomograafi jaoks

25. jaanuari seisuga on Hiidlaste Koostöökogu eriarvele kogunenud tomograafi ostmiseks rahva annetustega 118 478.69 eurot ehk 1 853788,67 Eesti krooni. Siit arvestusest on puudu veel annetused, mis tulid läbi Elisa ja Starmani telefonide ja mille aruanded saabuvad kuu lõpus ning ka annetused otse Hiiumaa haigla arvele 221021616210 Swedbankis, kuhu on laekunud 4151.53 eurot. Raha aitasid koguda Eesti Televisiooni programmi Jõulutunnel kaudu telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta; lisaks annetas Swedbank 6 369.01 eurot; annetasid üksikisikud ja Hiiumaal korraldati annetusüritusi, näiteks kirikukoor ANNA kontsert ja raha kogumise akstsioon Kärdla jõululaadal.

Kompuutertomograafi maksumus on hinnanguliselt 300 000 eurot (hind täpsustub hinnapakkumiste kaudu).

Töö jätkub suheldes erinevate fondidega, et kaasata nii Eesti kui välismaised annetajaid. Jätkuvalt on annetuste kogumiseks avatud Hiidlaste Koostöökogu eriarve 221050754758 Swedbank´is. Samuti on võimalik annetada läbi Swedbank´i annetuskeskkonna.

Allikas: hiiumaa.ee

Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Catlin Jaago ja Piret Päär — Catlin Jaago (vasakul) ja Piret Päär. Foto: folk.ee

Viljandi Pärimusmuusika Aidas jaanuari keskel sooja vastuvõtu saanud kontsert “Sõnade ja sõrmedega” läheb veebruaris üle-eestilisele tuurile. Ees seisab kuus kontserti, mis on täidetud eheda pärimusmuusika ja haaravate juttudega.

Eesti üks silmapaistvamaid noori pärimusmuusikuid Cätlin Jaago esitleb tuuril oma värsket sooloalbumit “Soolo” ja tutvustab peagi ilmuvat parmupillikogumikku. Tuntud jutuvestja Piret Päär räägib vahelduseks nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Kontserdid toimuvad 4. veebruaril Sangaste Seltsimajas, 6. veebruaril Haanja Rahvamajas, 9. veebruaril Tallinna Vanalinna Muusikamajas, 10. veebruaril Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis, 18. veebruarilil Rapla Kultuurikeskuses ja 25. veebruaril Harjumaal Oru Külakeskuses.

Cätlin Jaago eestvõttel valmiv kogumik “Eesti parmupill” saab olema mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest, mille juures leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus. Loe edasi: Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Puulaevaselts Vikan avab uksed ning tutvustab tegevust

MTÜ Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril 2011, kell 13-16 Haapsalu Raudteejaama Kaubaaita avatud uste päevale.
Avatud uste päeva eesmärk on tutvustada väljaõppega seotud võimalusi. Uus kursus hakkab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamisel väärt tööjõudu.
Esimese korra osalejate seas on väga palju kuldsete kätega inimesi, kes oskavad hinnata töötegemist. Oodatud on ka kõik ülejäänud huvilised, kohapeal antakse projekti ja seltsi kohta mitmesugust infot.
Eelmisel aastal käivitas Puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu“, mille eesmärgiks on piirkonna töötute ja tööturul mitteaktiivsete isikute aktiveerimine läbi puulaevaehitusõppe andmise.

Allikas: Läänemaa infoportaal

Noorte teadusvideote konkurss tõi korraliku saagi

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Allikas: www.ut.ee

Soomaa Sõprade Selts kutsub mõttetalgutest kokkuvõtteid tegema

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:
27. jaanuaril algusega kell 18 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses.
Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.

Allikas: greengate.ee

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Tervishoiualase arutelu keskmes on patsient

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.

Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.

Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus, operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt, helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik, produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum — Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas. Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Paavlipäev – 25. jaanuar

Kristlikus kalendris on paavlipäev Pauluse ümberpööramise püha.

Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu selleks ajaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talve poolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilma: paistab päike, tuleb päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm aga toob haigused ja vihmase suve.

Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.

Igasugune villasetöö oli sel päeval keelatud. Kehtis ka pühkemete väljaviimise keeld. Arvati, et sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.

Allikas:folklore.ee

Seto laulu klubi Mulgimaal

Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 19 saavad Pärimusmuusika Aidas kokku seto laulu huvilised.

Mulgimaal elab palju setosid või seto päritolu inimesi ja nii tekkis klubi kokkukutsujail idee hakata kord kuus kokku saama ja seto laule laulma.

Leeloklubisse võivad tulla kõik lauluhuvilised soost, vanusest ja päritolust olenemata. Peamine, et oleks huvi seto laulu ja kultuuri vastu. Ei nõuta ka viisipidamist ega varasemat laulmiskogemust.

Eriti oodatakse laulma vanemaid inimesi, tulla võib ka laste ja lapselastega. Selline mõnus kokkusaamine hakkab toimuma Pärimusmuusika Aida kaminasaalis iga kuu esimesel kolmapäeval, vahel kutsutakse külla ka seto laulikuid ja pillimehi Setomaalt ja mujalt Eestist.

Esimene kokkusaamine, asja üle arutamine ja lauluhäälte proovimine toimub kolmapäeval kell 19.

Kangakudumine Setomaal

Maarahval on alati olnud linnarahvast erinev elamise kalender ehk päevade jaotus, see on sõltunud töödest ja tegemistest. Tööd ajastati vastavalt aastaaegadele, kus jälgiti kindlasti kuu seisu ja muid looduse märke. Praegu on kõige õigem aeg kangasteljed tuppa tuua, et hakata kuduma. Setomaal on olnud ning on siiani kasutusel vanemate tüüpi nn. maateljed. Seto keeles on teljed peele’. Kõige lihtsamalt seletatuna maateljed on kitsamad ja tallalaudade sidus on lihtsam – niied (nitse’) seotakse otse tallalaudade (lavvaku’) külge ning ülevalt on nad pandud liikuma rullide (tsõõri’) pealt, teistel telgedel on selleks vipid.

Kui kangalõime telgede peale pandi, siis sai see, kes telgede all oli ja lõimi niidepanija kätte andis, pärast keedumuna.

Mõelge, kas te suudaksite kogu pere riided ja majapidamises vaja mineva tekstiili ise kududa ja kudumismaterjali enne valmis kedrata! Ega siis ei viskaks vist ühtegi riidetükki prügikonteinerisse!

Õie Sarv

Tee ise ehe ehe

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab igal aastal temaatilisi konkursse, et saada kaasaegseid rahvuslikke esemeid, rõivaid, jne. Sel aastal on tähelepanu all ehted, käesoleva käsitööaasta 2011 aastateemaks on kuulutatud “Ehe ehe”.

Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis, et saada aimu meie rahvakultuuri traditsioonidest. Esimene õppepäev toimub 28. jaanuaril 2011 kell 11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Tartus, Kuperjanovi 9), kus töötubades räägivad Jana Reidla Eesti rahva metallehetest läbi aja ja Reet Piiri teemal “Rahvuslikud ehted – ehtimine ja kandmine”. Lõpetuseks viib muusemi metoodik Virve Tuubel läbi temaatilise ekskursiooni püsinäitusel „Eesti . Maa, rahvas, kultuur“.

Eelmine käsitööaasta oli puutööaasta, sel aastal on tähelepanu keskmes ehted ja järgmisel aastal erinevad taimekiud – 2012. aasta motoks on “Taimest tulnud”.

Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja osast hariduses

Juba seitsmendat korda korraldab haridusportaal.ee Eestis ainulaadset ja suurimat üritust, mis ühendab endas messi ja konverentsi.
Hariduskonverents ja -mess “Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses?” toimub 3.-4. veebruaril 2011 Tartus.
Üritusel osalema oodatakse kõiki haridusasutuste juhte ja juhtivtöötajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning haridusspetsialiste.
Konverentsi eesmärgiks on uurida riigi, kohaliku omavalitsuse ning ettevõtluse koostöövõimalusi hariduselu korraldamisel. Kahe päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid ettekandeid, arutelusid ja diskussioone. Konverentsiga paralleelselt on üritusest osavõtjatel võimalus külastada messi, mis on hea võimalus tutvuda uute õppeasutustele suunatud teenuste ja toodetega, luua kliendisuhteid, vahetada professionaalset teavet ja anda teada asutuse vajadustest.
Konverentsis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Soovijad võivad registreeruda aadressil: haridusportaal.ee/konverents2011/.

Setomaa kultuuriprogrammi tänavune taotlusvoor on avatud

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.

Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.

Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Programmi sisu, eesmärkide ja projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Muistseid jahipidamisviise: hundijaht reel

Et hundid talvel näljased olid ja tihti tee ääres luusisid, korraldasid mehed järgmisel viisil hundijahti. Nad istusid 2-5-kesi rekke ja sidusid pika nööri otsas heinakoti ree taga järele jooksma. Et hunti juurde meelitada, võeti tavaliselt põrsas ehk kutsikas kaasa. Muist mehi hoidsid püssid laskevalmis, üks hoolitses selle eest, et põrsas või kutsikas hästi pidi kisama. Hundid, kes kisa kuulsid, ruttasid teele, kus nad rege ja selle järele hüplevat kotti nägid. Teel „kikerdavat“ kotti koeraks pidades viskusid nad aplalt selle kallale. Seda ootasidki kütid. Et hundid laskekaugusesse olid tulnud, anti reest tabavat tuld.

Oskar Loorits, „Endis-Eesti elu-olu II, lugemispalu metsaelust ja jahindusest“, Tartu, 1941.

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Tahkuna tuletornist saab veebruaris teatritorn

Veebruari lõpus toob Theatrum Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Üks suvepäev“ Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sündmus.

Tahkuna tuletorni ühe mängukohana valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari“

Esietendus leiab aset 24. veebruaril. Mängitakse veel 25., 26. veebruaril ja 3., 4., 5. märtsil algusega kell 19.

Teatriprojekti korraldamiseks sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot (139 846 kr) toetust.

Allikas: Hiiu Nädal

Foto: Mart Keerutaja