Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Toimub konverents nimeka keelemehe Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks

20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.

Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.

Ökomess „Elukvaliteet 2010“ toimub 26.-28. novembrini Tartus

Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnadökomess tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.

Allikas: norden.ee

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad konverentsi sotsiaalsetest väärtustest

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 19. novembril Tallinnas teatris NO99 konverentsi „Sotsiaalne demokraatia eile, täna ja homme“. Konverentsi eesmärk on analüüsida demokraatlike ning sotsiaalsete väärtuste olukorda ja pakkuda välja lahendusi tulevikuks.                                           
                                                                                                                      

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Vanemate klasside õpilasi kutsutakse muusikalietendustele

Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF), Tallinna G. Otsa nim. Muusikakool ja Vene Kultuurikeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed  käivitasid õppeprojekti, mis on mõeldud nii vene kui eesti koolide vanemate klasside õpilastele. 
Vene Kultuurikeskuse laval algasid maailma ühe tuntuima muusikali – Jerry Bock`i „VIIULDAJA KATUSEL“ proovid. Etendused toimuvad detsembri alguses Vene Kultuurikeskuses.
Muusikali lavastab Tiit Tralla. Osalevad G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper „Estonia“ lauljad. Kaastegevad on Vene Kultuurikeskuse tantsukollektiivide liikmed. Kammerorkestrit juhatab Eivin Toodo, kunstnik on Riina Vanhanen, tantsujuht Olga Privis, koormeister Aivar Leštšinski.
Etendused on eesti keeles sisuseletustega vene keelde. Tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toetusele on koolidele suunatud õppeprojekti etendused tasuta pääsmetega.

Allikas: Pille Lille Muusikute Toetusfond

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

Ütle sõna sekka salaküttimise piiramiseks

Murelikud kodanikud lõid Facebookis algatuse – Ausa Jahimehe Andmebaas – mille eesmärgiks on pakkuda ideid salaküttimise piiramiseks.

Foto: 24tundi.ee
Suhtlusgrupp loodi selleks, et hoogustada diskussiooni: kas on võimalik luua nn jahimehe valvesüsteemi, et maa- ja koduloomade omanikud võiksid kontrollida, millal ja kes nende kodu või karjamaade ümbruses ametlikult jahti peab ning informeerida ametkondi jahiseaduse rikkumistest.

Kasu, mida loodetakse saada – võimalus vabalt ka pimedal ajal ringi liikuda oma maadel, ilma et jahimehe kuul inimesi, teda saatvaid koeri või kariloomi ohustaks. Kasu loodusele: ühine võimekus päästa metsloomi, keda kütitakse lubadeta või jahihooaja välisel ajal.

Selle suhtlusgrupiga on oodatud liituma inimesed, kes võivad enda kohta öelda, et ta kas:
a) taunib metsloomade salaküttimist,
b) omab kodu, maamaja või maad jahipiirkondade lähistel,
c) muretseb oma kodu- või kariloomade turvalisuse pärast või
d) armastab rännata vabas looduses.

Grupi loomise eesmärgiks on koos genereerida ideid, mis aitaksid viia salaküttimist takistava ning turvalist ja ausat jahti soodustava üle-eestilise andmebaasi loomisele.

Idee on tekitada interneti keskkond, kus kõik huvilised saaksid informatsiooni käimasolevate või planeeritavate jahtide kohta. See teadmine võiks aidata:
1) tuvastada metsloomade salaküttimist ajal, mil ametlikku jahti piirkonnas ei toimu,
2) võimaldada maaomanikel turvalisemalt õhtusel ajal liikuda oma maavaldustes,
3) kindlustada jahipiirkondade lähistel kodu- ja kariloomade turvalisust omanike kõrgendatud tähelepanu abil,
4) võimaldada loodusfoto või loomade-lindude vaatluse huvilistel või lihtsalt loodushuvilistel turvaliselt liikuda jahipiirkondades.

Kui tunned, et saaksid kaasa aidata ausa jahi andmebaasi ideede genereerimisele, on oodatud nii Sinu postitused huvitavate mõtete kui enda kogetud probleemide osas.

Loe lähemalt siit.

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Huvitav välkloeng Telliskivi Loomelinnakus

Loov Eesti ja Briti Nõukogu korraldavad esmaspäeval, 15. novembril kell 15.00 Telliskivi Loomelinnakus välkloengu “Piirkonnad eluterveks keskkonnaks”, mille teemaks on kohalike omavalitsuste ja piirkondade areng eluterveks keskkonnaks.

Valdkonna ekspert Michael Pyner räägib, kuidas Ida-Londonis mahajäänud piirkondade väärtust on tõstetud ning elukeskkonda tugevalt parandatud.

Inglismaal viiakse juba teist aastakümmet ellu keskvalitsuse poolt juhitud programmi Uus Algus Kogukondadele (New Deal for Communities), mille raames arendatakse välja ja elavdatakse puudustkannatavaid piirkondi, muutes need väärtuslikuks ja turvaliseks elukeskkonnaks.

Aastal 1999 palgati Michael Pyner Uue Alguse programmi raames arendama Shoreditchi piirkonda Ida-Londonis, eesmärgiga parandada 7000 leibkonna elu-olu.

Michael Pyner on alates 1995 pidanud mitmeid vastutavaid ametikohti Tower Hamletsi linnaosa valitsuses Ida-Londonis ning juhtinud Mile End Parki projekti Londonis. Alates aastast 2000 on Myner juhtinud Shoreditch Trusti tööd piirkonna arendamisel.

Sarnaseid projekte võib leida ka Eestist – täna kaardistab Põhja-Tallinn ühe kindla piirkonnaloomeettevõtluse ja kultuuriaktiivsuse tõmbekeskusi ning loob nende keskuste omavahelise koostöö ja kontaktiarendamiseks konkreetset tegevuskava.

Üritus on tasuta ja pakutakse suupisteid, vajalik registreerumine 12. novembriks e-posti aadressil helen@looveesti.ee

Allikas: Loov Eesti

Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Kasutatud asjade vahendamisega tegelevad mittetulundusühingud Uuskasutuskeskus ja Vahejaam ning heategevusfond Dharma viivad läbi heategevuskampaania, mille eesmärgiks on koguda 1000 annetust Eesti vähekindlustatud peredele jõulukingitusteks.

Eestis on kümneid tuhandeid selliseid peresid, kes elavad toimetulekutoetustest. Nendes peredes ei jätku võimalusi, et tagada lastele mitmekesine tervislik toitki, rääkimata jõulukingitustest.

Heategevusliku kampaania patrooniks on Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe. Kampaania käigus kogutakse novembrikuu jooksul annetusi Uuskasutuskeskuse kauplustes Tallinnas Tatari 64 ja Telliskivi keskuses (Telliskivi 61) ning taaskasutuskeskuse Vahejaam kaupluses Rakveres Tsentrumi ostukeskuses (Koidu 1). Kingitused toimetatakse abivajajateni detsembris.

„Me ei oota ainult jõulumotiividega kingitusi, vaid tuua võib kõike, mis teie majapidamises kasutult seisab, kuid kellegi teise majapidamises ehk vägagi vajalikuks võib osutuda ja palju rõõmu teha, olgu selleks siis triikraud või suusad või pehmed mänguasjad,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Loe edasi: Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Eesti Rahva Muuseum esitleb vaibaportaali

Reedel, 12. novembril kell 18.30 esitleb Eesti Rahva Muuseum Tallinnas Saku suurhallis mardilaadal digiteeritud vaibakogu http://vaibad.erm.ee.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes oli 2010. aasta alguses üle 136 000 eseme, mille hulgast on vaibad ja rahvarõivad kõige enam tähelepanu pälvinud. Tekstiil on aga habras ja vajab õrna kohtlemist, samas soovis ERM oma kogud huvilistele kättesaadavaks teha. Esemete säilitamiseks on digiteeritud kõik 3000 vaipa. –

Andmebaasis on iga objekti kohta esitatud suurendatav foto koos vaipa iseloomustavate andmete ja legendiga. Samuti leiab sealt spetsialistide kirjutatud tutvustusi ning ülevaateid Eesti vaipade ajaloost.

Lisaks on portaalist võimalik lugeda vaipade kasutamise otstarvete, valmistamistehnikate ja materjalide kohta.

Lisainfo: Vaike Reemann, vaike.reemann(at)erm.ee, 735 0412.

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv

Täna on mardilaupäev

Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.

Mardisandid uksel. Foto Urmas Saard
Mardisandid uksel. Foto: Urmas Saard

Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.

Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.

Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!

Keskkonnaõiguse keskus sai kolmeaastaseks

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) tähistab täna kolme aasta möödumist oma asutamisest. Sellega seoses avalikustab KÕK täna tegevusaruande aastatel 2008-2010 teostatud tegevuste kohta.

KÕK asutati 2007. a. novembris Eestimaa Looduse Fondi ning keskkonnajuristide Kärt Vaarmari, Liis Keerbergi ja Silver Nittimi poolt eesmärgiga uurida keskkonnaõiguse rakendamise praktikat ja tõsta selle kvaliteeti. Kolme tegevusaasta jooksul on KÕK tegelenud ca 35 mahukama keskkonnaalase juhtumiga, nõustades abivajajaid näiteks uute elamualade planeerimise, kaevandamislubade või keskkonnamõju hindamise menetluses ning vastavate lubade või planeeringute vaidlustamisel kohtus. Juhtumite põhjal on 2010.a. valminud mitmed analüüsid seoses suurobjektide planeerimise, kaevanduste rajamise ning müra ja lõhnaga seotud probleemidega, milles KÕK esitab ettepanekud õigusliku regulatsiooni või praktika muutmiseks.

Peale selle annab KÕK alates 2009. a. algusest välja igakuist keskkonnaõiguse uudiskirja, milles edastatakse tellijatele infot uute õigusaktide ja muude arengute kohta Eestis ja Euroopa Liidus. KÕKi kodulehe keskkonnaõiguse rubriigist on võimalik saada lisainfot keskkonnaõiguse erinevate teemade kohta ning leida lisamaterjale.

KÕKi tegevusaruanne 2008-2010 on kättesaadav KÕKi kodulehel:
http://www.k6k.ee/k6k/sihtasutusest

Jooksvalt avaldatakse uudiseid ja infot ka KÕKi Facebooki lehel:
http://www.facebook.com/pages/Keskkonnaoiguse-Keskus/155450921134796

Lisainfo: Kärt Vaarmari, tel 742 4524, 527 4761, e-post: kart@k6k.ee